206 lg 1 sätestab, et hagejal on muu hulgas õigus suurendada oma nõuet. Hageja esitas 23.05.2011.a avalduse nõude suurendamiseks 32 048,79 krooni võrra, kuna hagejale sai teatavaks, et sõiduautole tekitatud kahju taastamiseks kulud käesoleval ajal on 74 348,79 krooni ehk 4 751,75 eurot. 23.05.2011.a nõude suurendamise avaldusega koos taotles hageja täiendavast riigilõivu tasumisest vabastamist.
lg 1 järgi antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja kui on alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
alusel võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud, menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on suurendatud hagisumma ulatuses ebaselged ja õiguslikult põhistamata. Kohus juhtis 30.05.2011.a istungil hageja tähelepanu osundatud puudustele. 30.05.2011.a istungil sõlmisid pooled kompromissi. Kompromissi korras tasaarveldasid pooled oma nõuded. Tuginedes eeltoodule ning võtte arvesse suurendatud nõudes esinevaid puudusi, ei pea kohus kooskõlas
lõikega 1 hageja nõude suurendamist 32 048,79 ulatuses edukaks, mistõttu tuleb jätta menetlusabi taotlus rahuldamata. Kohus võtab hagi menetlusse, kui see vastab
sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Kohus asub seisukohale, et hageja 23.05.2011.a esitatud täiendav nõue ei vasta
kehtestatud nõuetele. Muu hulgas on hagilt tasumata riigilõiv. Seega leiab, et hageja suurendatud nõude 32 048,79 krooni menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel: 1. Pooled tasaarvestavad oma nõuded. 2. Kostja tasub hageja eest riigi tuludesse poole hagejal poolt tasumisele kuuluvast riigilõivust, so summas 239,67 eurot. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja poolt tasumisele kuuluvast riigilõivust poole, so 239,67 eurot riigituludesse. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte enda kanda.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hageja on saanud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks 479,33 euro ulatuses. Hagejale on määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi AK, kes esitas 30.05.2011.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 383,48 eurot, millele vastab 20 pooltundi. Kohus määras 07.06.2011.a määrusega, et esindaja vandeadvokaadi vanemabi AK õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks tuleb Nurmi ja Partner Advokaadibüroole tasuda vandeadvokaadi vanemabi AK osutatud õigusabi eest 383,52 eurot. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ning kulud olid kokku kogusummas 383,52 eurot. Kohus lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse hageja majanduslikku olukorda, peab põhjendatuks vähendada
lg 7 alusel riigituludesse tasumisele kuuluvat esindaja tasu ja õigusabi kulude suurust 95,88 euroni, mille hageja peab tasuma riigituludesse osamaksetena kümne
lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 45 järgi võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi korras määruskaebuse esitamise õiguse ühele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.