3-11-989/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-989 Otsuse kuupäev 17.05.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Helberg´i avaldus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks – avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks (tuvastada, et avaldaja viibis represseerituna Irkutski oblastis ja Jakuutia ANSV-s ajavahemikul 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a). Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2011 Istungil osalenud isikud Avalduse esitaja Aleksander Helberg. Kaasatud isiku esindaja Silvia Azojan. Rahuldada avaldus. Tunnistada, et Aleksander Helberg viibis represseerituna asumisel Vene NFSV-s Irkutski oblastis ja Jakuutia ANSVs ajavahemikul 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 16.06.

1. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Resolutsioon Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksander Helberg esitas 14.02.2011.a Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroole avalduse pensioni ümberarvestamiseks, Rahvusarhiivi poolt 14.02.2011.a väljastatud arhiiviteatise ja Eesti NSV Siseministeeriumi poolt 17.03.1989.a väljastatud õiendi. A. Helberg soovis, et tema pensioniõigusliku staaži hulka arvataks periood 1953.a (A. Helberg sündis 11.08.1953.a) kuni
2. a, mil ta viibis represseerituna Irkutski oblastis ja Jakuutia ANSV-s. Pensioniamet vastas A. Helbergile 25.02.2011.a kirjaga nr 6.TA28-2/1288-2, milles märkis, et Eesti NSV Siseministeeriumi 17.03.1989.a õiendi nr 404 kohaselt viibis A. Helbergi ema Aime Helberg asumisel 25.03.1949.a kuni 29.02.1956.a. Esitatud dokumentidega ei olnud tõestatud, et Aime Helbergile ei antud pärast asumiselt vabastamist luba asuda elama Eestisse. Perioodi tema asumiselt vabastamisest kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni tuleb tõendada dokumentidega. Dokumentide puudumisel soovitas pensioniamet staaži tõendamiseks pöörduda kohtusse. 19.04.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksander Helbergi avaldus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks perioodidel 11.08.1953.a kuni 29.02.1956.a ja 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a, mil ta viibis represseerituna Irkutski oblastis ja Jakuutia ANSV-s. Tartu Halduskohtu 21.04.2011.a kohtumäärusega võeti Aleksander Helbergi avaldus menetlusse. AVALDUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Avalduse kohaselt sündis Aleksander Helberg 11.08.1953.a Jakuutia ANSV-s Aldanski rajoonis Kankunski külanõukogus. Tema ema oli Siberisse saadetud 1949.aasta märtsis Tartu jaamast. Emale öeldi, et kui ta abiellub vene rahvusest isikuga, siis saab paremad elutingimused ning laps peab ka olema. Avaldaja sündis 1953.aastal ja siis sai ema perekonnanimeks Djudjukina. Emale anti 1956.a Eestisse tulekuks 10 päeva puhkust. Talle võidi anda mingi tähtajaline reisidokument. Eestis viibides ema haigestus ja ta pandi haiglasse, seega sai kaks nädalat puhkusele pikendust. Hiljem sõitsid nad Siberisse tagasi. Ema mõtles, et jääbki Eestisse, kuid öeldi, et see on Moskva otsustada ja tal peab olema Moskva luba, sest on abielus vene rahvusest kodanikuga. Moskvast vastati, et peab olema veel Jakuutia ANSV luba, siis saab jäädavalt Eestisse tulla. Ema vabanes 1958.aastal ja nad tulid Siberist Eestisse jaanuaris 1958.a ning ema asus tööle. Koos temaga vabanes ka avalduse esitaja. Asumisel viibimine lõppes tegelikult 1958.aastal, mitte 1956.aastal. Aleksander Helberg soovib, et kohus tuvastaks tema soodustingimustel pensioniõigusliku staaži ajavahemikel 11.09.1953.a kuni 29.02.1956.a ja 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a. KAASATUD ISIKU ARVAMUS Kaasatud isik Sotsiaalkindlustusamet esitas kohtule kirjaliku arvamuse A. Helbergi avalduse osas, milles märkis alljärgnevat. Kaebaja palub tuvastada asumisel viibimise aeg 01.03.1956.a kuni veebruar 1958.a, kuna nimetatud asjaolu tõendavad dokumendid puuduvad. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust tulenevalt leidis kaasatud isik, et avaldajal on õigus pöörduda oma pensioniõigusliku staaži tõendamiseks halduskohtusse, kuid seisukoha pensioniõigusliku staaži tuvastamise kohta saab kaasatud isik anda peale avaldaja selgituste ära kuulamist kohtuistungil. Kohtuistungil leidis kaasatud isiku esindaja, et Aleksander Helbergi asumisel oldud aeg on tõendatud dokumentaalselt, so tema sünnist 11.08.1953.a kuni 29.02.1956.a ning käesoleva asja raames olevate tõendite alusel 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Aleksander Helberg (end Djudjukin) on sündinud 11.08.1953.a Jakuudi ANSV-s, Aldanski rajoonis, Kankunski külanõukogus. Kui avaldaja sündis, oli tema ema nimi Djudjukina. Avaldaja ema sõnade järgi anti neile reisidokument, et nad saaksid Eestisse kümneks päevaks puhkusele tulla ja nad pidid tagasi minema selleks, et saada alaline luba Eestisse tulekuks. 2 Aima (Aime) Helberg on sündinud 12.04.1925.a Võsiveres, Eestis. Eesti NSV Siseministeeriumi 17.03.1989.a õiendi nr 404 kohaselt oli A. Helberg kohtuväliselt välja saadetud Eesti NSV-st Tartu linnast, Veski tn 37-2 ja viibis asumisel alates 25.03.1949.a kuni 29.02.1956.a Irkutski oblastis Bohanski rajoonis ja
3. aprillist Jakuutia ANSV-s Aldanski rajoonis. Eesti NSV 01.12.1988.a seaduse „Kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940 – 1950ndail aastail“ alusel on avalduse esitaja rehabiliteeritud (tl 6). Avaldaja on esitanud Lõuna Pensioniameti Tartu büroole 14.02.2011.a avalduse pensioni ümberarvutamiseks, Rahvusarhiivi poolt 11.02.2011.a väljastatud arhiiviteatise ja Eesti NSV Siseministeeriumi poolt 17.03.1989.a väljastatud õiendi. Lõuna Pensioniameti Tartu büroo leidis, et ei ole tõendatud asumisel viibimine perioodil 1956.a kuni 1958.a. Seda, et Aima (Aime) Helberg (Djudjukina) oli koos poja Aleksandriga Irkutski oblastis ja Jakuutia Autonoomse Vabariigi Aldanski (Aldani) rajoonis aastatel 1956 – 1958, teatas tunnistaja Enno Patska. Ta teatas, et Aima Helberg käis aastal 1956 koos pojaga mõneks nädalaks Eestis puhkusel ja aprillis 1956.a läks Irkutskisse tagasi, sest nad pidid seal olema määratud aja lõpuni, so kuni 1958.a. Eestisse tulid nad lõplikult 1958.a, said Rõhule oma kodu. Avaldaja ema asus tööle Tartu Piimakombinaadi Rõhu tsehhi. Poeg Aleksander hakkas koolis käima. Aima abiellus Siberis ja sai perekonnanimeks Djudjukina. Jaanuaris 1958.a tulid nad Eestisse tagasi, mis kuupäeval, seda ei mäleta, kuid veebruaris ta juba töötas. Aima tuli tagasi koos pojaga, tema abikaasa jäi Irkutskisse (tl 50). Tartu Maa-arhiivi 06.05.2011.a arhiiviteatises nr 18-7-5.11/BI-393-2 (tl 44) on märgitud, et Aleksander Helberg (avaldaja) asus Eestisse Ulila külanõukogusse elama 1958.aastal. Ta elas Karl Jaani p Helbergi majapidamises alates 01.12.1958.a kuni 1961.a, mil ta asus koos ema Aimaga elama Rõhule. Aleksander Djudjukini täpset sissekirjutamise aega ja eelmist elukohta ei ole majapidamisraamatusse märgitud. Tema suhtes perekonnapeaga on märgitud tütrepoeg. Majapidamisraamatuid täideti kord aastas, kas 01.
4. või 01.
5. seisuga. Linda Kurik (tl 4) teatas kohtule, et ta oli Aima Helbergi (siis Djudjukina) ja tema poja Aleksander Helbergiga (siis Djudjukin) asumisel Jakuutia ANSV-s, Aldanski rajoonis. Nad käisid 1956.aastal Eestis puhkusel, aga pidid tagasi tulema ja edasi olema. L. Kurik sai loa Eestisse tulla juunis 1957.aastal, kuid Aima Helberg jäi koos pojaga edasi Jakuudi ANSV-sse, Aldani rajooni. Nemad said Eestisse tulemise loa aastal 1958, mil nad ka tulid Eestisse. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 13 lg 1 p 4 alusel arvestatakse represseeritud isiku pensioniõigusliku staaži hulka vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aeg kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse. Sama paragrahvi lõikega 2 on sätestatud, et pensioniõigusliku staaži arvestatakse ja tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 19 alusel on õigusvastaste repressioonide aega tõendavad dokumendid: 1) rehabiliteerimistunnistus; 2) muu dokument, millest nähtub isiku kohtuväline represseerimine või alusetult süüdimõistmine ning õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg. Rehabiliteeritud isiku puhul vahi alt, kinnipidamiskohast või asumiselt vabanemisele järgnenud aega kuni Eestisse elama asumise õiguse andmiseni, kui isikult oli õigusvastaselt võetud õigus asuda elama Eestisse, tõendatakse 3 rehabiliteerimistunnistusega ja Rahvusarhiivi teatisega või Eesti NSV Ministrite Nõukogu Büroo protokollilise otsusega. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega on tuvastatud, et Aleksander Helberg asus kui alaealine koos ema Aima Helbergiga alates 01.03.1956.a kuni 15.01.1958.a represseerituna Irkutski oblastis ja Jakuutias. Periood 11.08.1953.a kuni 29.02.1956.a on dokumentaalselt tõendatud ja kohtu poolt tõendamist ei vaja. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 ja ülaltoodud tõenditest kogumikus, kuulub avaldus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 4