← Eesti

2-08-79992/8

Obsah (12)§ 65§ 171§ 23§ 87§ 108§ 157§ 158§ 165§ 162§ 170§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-79992 Tsiviilasi MM’e avaldus pan

) § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 87

sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 157

p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 4

(8)2-08-79992

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 66 lg 1 p 1 sätestab, et arestida ega täitemenetluses müüa ei või võlgniku isiklikke asju ning maja- ja köögitarbeid, riietusesemeid, pesu, voodeid ja muid majapidamises kasutatavaid asju, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks. 1. Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

MM’e (pankrotis) pankrotimenetluses on 14 võlausaldajat esitanud haldurile nõuded kokku summas 486 974.09 krooni (31 074,49 eurot). Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku MM’e ainus vara on tema isiklikud tarbeesemed, mida tulenevalt TMS §-ist 66 lg 1 p 1 ei saa arestida ja müüa pankrotimenetluse kulude katteks ega sellest võlausaldajate nõudeid rahuldada. Muu vara võlgnikul puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb MM’e pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku vastutustundetu käitumine ebaõiged otsused kohustuste võtmisel ning tahtmatus ja suutmatus otsida ja leida tööd oma rahaliste kohustuste täitmiseks. 2. Pankrotihalduri menetlusabi taotluse läbivaatamine ja pankrotihalduri tasu määramine Kohus, tutvunud Tarmo Pilv’e poolt esitatud menetlusabi avaldusega, leiab, et kuna MM’e pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lg 11 sätestatud korras ning kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks arestida ja müüa pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb tuginedes

§-ile 65 lg 11, MM’e pankrotimenetluses pankrotihaldur Tarmo Pilv’ele tasu maksmiseks anda riigipoolset menetlusabi. MM’e pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, pankrotihaldur Tarmo Pilv märgib, et on alates pankroti väljakuulutamisest kuni aruande esitamiseni teinud MM’e pankrotimenetlusega seonduvalt kokku 15 tundi ja 57 minutit tööd (s.h pankrotimäärusega tutvumine, järelepärimiste koostamine, võlausaldajatele pankrotiteadete esitamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga, halduri täiendava aruande koostmaine, võlausaldajate üldkoosolekul viibimine, võlgniku varade nimekirja koostamine, järelepärimiste esitamine võlgniku töökoha osas, kohtule teate, ettekande ja lõpparuande esitamine, lõpparuande täpsustuse ja pankrotimenetluse hetkeseisu kohta kirja koostamine. Tarmo Pilv, arvestades tunnitasu 1 500 krooni (95,87 eurot), taotleb MM’e pankrotimenetlusega seonduvalt kokku töötasu summas 28 710 krooni (1 834,90 eurot).. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja 5

(8)2-08-79992 kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot.. Kohus leiab, et kuna

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, MM’e pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lg 11 sätestatud korras ning kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks arestida ja müüa pankrotimenetluse kulude katteks, tuginedes

§-ile 65 lg 11 ja TsMS §-ile 183 lg 2 on põhjendatud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. 3. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Tarmo Pilv tuleb vabastada tema kohustustest MM’e (pankrotis) pankrotimenetluses. 4. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud asjaolu, et viibis kinnipidamisasutuses, kust vabanedes oli tal tekkinud palju kohustusi võlausaldajate ees. Võetud kohustusi ei olnud võlgnikul võimalik täita, kuna kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ei ole olnud tal võimalik tööd leida. Kohus leiab, et võlgnik oleks pidanud enne täiendavate kohustuste võtmist hindama, millised on tema võimalused planeeritavate kohustuste täitmiseks tulevikus. Olukorras, kus võlgnikul puudus töö, ei olnud tema poolt põhjendatud arvata, et ta omandab tulevikus sissetuleku töötasu näol. Seega leiab kohus, et võlgnik on põhjendamatult võtnud endale laenukohustusi, mida ta tähtaegselt ei ole suutnud tagastada, samuti ei ole võlgnik hinnanud nõuetekohaselt laenu tagasimaksmata jätmisega kaasnevaid riske. 6

(8)2-08-79992 Võlgnik ei ole olnud piisavalt hoolas kohustuste võtmisel ega ole arvestanud asjaoluga, et ei ole olnud suuteline teenima pikema aja jooksul regulaarset sissetulekut. Võlgniku kohustuseks on kontrollida enne laenu võtmist krediidiasutuste poolt tehtud pakkumisi, et saades siis kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse endale majanduslikult kõige otstarbekama lepingu sõlmimiseks. Antud juhul on võlgnik kõnealust kohustust eiranud ja võtnud läbimõtlematult ja hooletult laenu, arvestamata sellega kaasnevaid riske ja kõrvalkohustusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku vastutustundetu kohustuste võtmine olukorras, kus võlgnik pidi aru saama, et ta ei suuda hiljem võetud kohustusi täita ning võlgniku hoolsuskohustuse rikkumine. 5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. MM esitas 02.02.2009 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotimenetluse käigus on haldur korduvalt avaldanud arvamust, et MM suhtub ükskõikselt ja hoolimatult oma kohustuste täitmisesse, ei ole kunagi töötanud ametliku töölepingu või töövõtulepingu alusel ning tal puudub soov püsiva töökoha leidmiseks. Võlgnik on elatunud juhutöödest, tema tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana on ebaõnnestunud. Pankrotihaldur informeeris kohut, et MM viibib alates 16.04.2010 Lätis asuvas kloostris, mistõttu ei ole ette näha, et võlgnik otsiks tööd ja asuks tööle ning muul viisil aitaks kaasa pankrotimenetluse läbiviimisele. Käesoleval ajal on MM asunud tööle ja omab igakuist sissetulekut. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid MM’e 7

(8)2-08-79992 kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, vaatamata pankrotihalduri hinnangule, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab MM’e kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab MM’e usaldusisikuks Tarmo Pilv’e, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule Tarmo Pilv’ele ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Merike Varusk Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.