ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2522 Haldusasi R.K kaebus Viru V

) § 29 lg-t 1, mis sätestab, et kiri avatakse kinnipeetava juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kaebaja kirjast äravõetud esemed ja ümbrik, milles esemed saadeti, ei ole olnud keelatud esemed, mida tõendab asjaolu, et äravõetud esemed tagastati kaebajale 21.07.2009. Samuti oli vangla käitumine esemete äravõtmisel õigusvastane Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) mõistes ning esemete äravõtmiseks ei tulenenud õiguslikku alust ka vangla sisekorraeeskirjast (edaspidi VSkE). Taolise esemete äravõtmisega rikuti PS § 3 lg-s 1 ning §-des 11, 19, 26 ja 32 sätestatud norme. Ajal, mil kiri vanglasse saabus, s.o 15.07.2009, kehtis VSkE § 50 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kiri edastatakse adressaadile kolme tööpäeva jooksul. Seega tulnuks kiri pärast kaebaja juuresolekul avamist 17.07.2009 ja kontrollimist kaebajale koheselt kätte anda. Kiri 3-09-2522 anti kaebajale kätte alles 21.07.2009, millega ületati kirja kätteandmise tähtaega nelja päeva võrra. Samuti oli vanglal piisavalt aega kirja kontrollida, sest vastavalt vanglas kehtivale korrale ning tavale lastakse kõik kirjad läbi röntgeniaparaadi ja kontrollitakse üle narkokoera poolt ning alles siis kontrollib ametnik kirja avamisel kirja sisu vastavalt kehtivale korrale. Kirjast võetakse ära akti alusel keelatud esemed ning läbikontrollitud kiri antakse adressaadile kätte. Viru Vanglasse 31.08.2009 ja 01.09.2009 saabunud kirjade osas selgitab kaebaja, et nende saabumise ajal kehtis VSkE § 50 lg 1, mis sätestas, et kiri edastatakse kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Seega kirjade avamisel 08.09.2009 tulnuks need kätte anda, aga mitte aktiga ära võtta, sest

§ 29

lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud kirjad, v.a käesoleva paragrahvi lg-tes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasustustele adresseeritud kirjad, antakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul üle ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine on vanglas VSkE-ga keelatud. Seega kirja avamisel ei ole vanglal õigust võtta sellest ära vanglas lubatud esemeid. Kuna kirjad anti kaebajale kätte alles 16.09.2009, siis ületati õigusvastaselt kirjade kätteandmise tähtaega kaheksa päeva võrra. Kirjade kontrollimiseks oli vanglal aega 7-8 päeva, s.o kirjade vanglasse saabumisest kuni nende 08.09.2009 avamiseni kaebaja juuresolekul. Samuti ei ole asjakohased vastutaja viited kaebaja viibimisele 01.09.2009 kuni 04.09.2009 Tallinna Vanglas. Kaebaja ajutine eemalolek ei takistanud kirjade kätteandmist, sest 08.09.2009 kirjade avamisel ja kontrollimisel oli kaebaja Viru Vanglas ning kirjad tulnuks 08.09.2009 kaebajale kätte anda, mitte aga neid aktiga ära võtta. Kuna kaebajalt äravõetud ümbrikud ja nende sisu ei olnud keelatud esemed, siis puudus vanglal õiguslik alus neid kaebajalt ära võtta. Sellist seisuskohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegium lahendis 05.03.2009 nr 3-3-1-102-08, kus oli arutlusel kirja saatmisel kasutatud ümbriku võetuse õigusvastasus vangla poolt. Samuti on Viru Vangla toiming, mis seisnes kaebajalt kirjade ja nendes sisalduvate esemete võetuses, vastuolus Riigikohtu 25.06.2009 otsuse nr 3-4-1-3-09 pdega 16, 17, 18, 19 ja

1. Kaebaja leiab, et seadusega ei ole kooskõlas Viru Vangla väited, mille kohaselt oli kirju väga palju, mistõttu ei olnud võimalik seadusest sätestatud tähtaegadest kinni pidada. Vastustaja Viru Vangla palub jätta R.K kaebus rahuldamata ja tema poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et R.K esitas kaebuse Viru Vangla toimingute peale, mis seisnesid kaebajale 15.07.2009, 31.08.2009 ja 01.09.2009 saabunud kirjade mittetähtaegses kättetoimetamises ja pärast nende kaebaja juuresolekul avamist ja kontrollimist kätte andmata jätmises ja ära võtmises. Kaebaja aadressil saabusid 15.07.2009, 31.08.2009 ja 01.09.2009 kirjad, mis anti kaebajale kätte vastavalt 21.07.2009 ja 16.09.
2. 20.07.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide 15.07.2009 saabunud kirja äravõtmise kohta ja palus teha vanglale ettekirjutus lõpetada kirjade konfiskeerimine ja lubatud esemete kirjadest äravõtmine, aga samuti, et kirjad edastataks adressaadile koos lubatud esemetega seaduses ettenähtud tähtajal. Ühtlasi palus kaebaja teha Viru Vanglale ettekirjutus talle 15.07.2009 saadetud kirja ja esemete äravõtmise kohta koostatud akti koopia kätteandmiseks. 02.10.2009 vaideotsusega tagastati kaebajale vaie osas, milles ta taotles vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist, kuna haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 72 lg 1 ei anna kaebajale õigust esitada vaidemenetluses taotlust õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ühtlasi tagastati kaebajale vaie osas, milles ta taotles vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist lõpetada kirjade konfiskeerimine, lubatud esemete kirjadest äravõtmine ning kirjade edastamiseks koos lubatud esemetega seaduses ettenähtud tähtajal. Kuna tegemist oli preventiivsel eesmärgil esitatud taotlusega, siis tulenevalt HMS §-st 72 ei ole kaebajal õigust taotleda ettekirjutuse tegemist preventiivsel eesmärgil. Taotluse osas, milles kaebaja taotles 17.07.2009 saabunud kirja kätteandmist, loeti vaie rahuldatuks, kuna 21.07.2009 sai kaebaja kätte 08.10.2009 vaideotsuse. Vangla võttis omaks, et kaebajale adresseeritud saabus kiri 15.07.2009 mitte 17.07.2009 ning vangla ületas kaebajale kirja kätteandmisega seaduses 2

§ 29

lg 4 kohaselt on keelatud avada kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Viru Vangla ei nõustu kaebaja väidetega, et kirjade avamisega Viru Vangla rikkus

§ 29

lg-s 1 sätestatut, kuna kaebajale L.K´lt ja M.S´lt saanud kirjad ei ole kvalifitseeritavad

§ 29

lg 4 järgi.

§ 68

lg 1 sätestab, et vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete leidmiseks. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, mille kohaselt esemed võeti vanglaametnike poolt ära, sest 08.09.2009 ja 21.07.2009 koostati aktid esemete leidmise, mitte nende äravõtmise kohta. Aktidega fikseeriti esemed, millised saabusid kirisaadetistega. Kaebaja sai aru, et esemed võeti vangla poolt turvakontrolli, sest 08.09.2009 koostatud aktidel esemete leidmise kohta on kaebaja omakäeliselt märkinud „Asjad võetud kontrolli“. Seega kaebajalt ei võetud esemeid ära, vaid need võeti täiendavasse kontrolli. Täiendava kontrolli eesmärgiks on tagada keelatud esemete mittesattumine vanglasse ja seega ka vangla julgeolek. Arvestades kaebajale saabunud kirisaadetisega edastatud esemeid, milliste puhul ei olnud vanglaametnikel võimalik visuaalsel vaatlusel veenduda nende sisus, suunati nad täiendavasse turvakontrolli. Kaebaja viitab ka PS § 3 lg-s 1 ja §-des 11, 19, 26 ja 32 sätestatud rikkumisele. Kaebaja leiab, et Viru Vangla, kontrollides talle kirisaadetisega saabunud esemeid, rikkus õigust omandile ning era- ja perekonnaelule. Arvestades kirisaadetisega saabunud esemete otstarvet (toiduained, esmatarbekaubad, hügieenitarbed) jääb arusaamatuks, kuidas vangla rikkus esemete kontrollimisel kaebaja PS-st tulenevat õigust era- ja perekonnaelule või õigust omandile. KOHTU PÕHJENDUSED Haldusasja materjalidest nähtub, et R.K esitas 07.09.2009 Viru Vanglale teabenõude, milles palus, et talle antaks kätte kirjad, mis olid pandud posti 27.08.2009 Tallinnas ja kirjade saatjateks olid M S ja L.K. Viru Vangla vastas 14.09.2009 kirjaga nr 2.-1-7/33543-1, et 27.08.2009 posti pandud kiri L.K´lt saabus Viru Vanglasse 31.08.2009 ja teine 27.08.2009 postitatud kiri jõudis Viru Vanglasse 01.09.2009. 08.09.2009 anti kaebajale kätte mõlemad kirjad, mis postitati Tallinnast 27.08.2009. Ajavahemikul alates 01.09.2009 kuni 04.09.2009 viibis kaebaja Tallinna Vanglas, mistõttu ületati seitsmepäevast kirjade kätteandmise tähtaega (t.lk.34). Samade kirjade kohta tegi R.K selgitustaotluse Viru Vanglale 17.09.2009 ning Viru 3

§ 29

lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. L.K´lt ja M.S´lt saabunud kirju võis vangla kontrollida tulenevalt

§ 29

lg-st 1, mille kohaselt kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kaebaja on valesti aru saanud, et vanglaametnikud võtsid talle saadetud esemed ära. 08.09.2009 koostati kaks akti ja 21.07.2009 akt esemete leidmise kohta, mitte aga nende äravõtmise kohta. Aktidega fikseeriti esemed, millised saabusid vanglasse kirisaadetistega. Kaebaja sai aru, et esemed võeti vangla poolt turvakontrolli, sest 08.09.2009 aktidel esemete leidmise kohta on kaebaja teinud sellekohased omakäelised märked „Asjad võeti kontrolli“. Seega ei võetud kaebajalt kirjaga saabunud esemeid ära, vaid nad saadeti täiendavasse kontrolli, et neid oleks võimalik 4

§ 68

lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Seega seoses 15.07.2009 saabunud kirjaga ületas vangla kaebajale kirja kätteandmisel seaduses sätestatud tähtaega, kuna ei edastanud kirja kolme tööpäeva jooksul. Õige ei ole kaebaja väide, et esemed võeti vanglaametnike poolt ära, sest 08.09.2009 ja 21.07.2009 koostati aktid esemete leidmise kohta, mitte aga nende äravõtmise kohta, sest kaebajale kirjaga saabunud esemed viidi täiendavasse kontrolli, eesmärgiga tagada vanglasse keelatud esemete mittesattumine. Kaebusest ei nähtu, et vangla oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi seoses saadetiste menetlemisega. Kaebaja ei saanud saadetisi kätte Viru Vanglast sõltumatutel asjaoludel, kuna kaebaja ei viibinud vahepeal Viru Vanglas. Vastustaja ei ole kaebaja mitte millegagi rikkunud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus kaebust ei rahulda, siis jääb kaebaja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 14.06.2011 Riigikohtu 14.juuni 2011 kohtuotsuse nr 3-3-1-35-11 alusel, millega otsustati: 1. Rahuldada R.K kassatsioonkaebus osaliselt 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2011. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas. 3. Mõista Viru Vanglalt R.K kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 15 eurot ja 98 senti ja kanda see L.K arvelduskontole nr xxxx Swedbank AS-s. Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2011 kohtuotsusega nr 3-09-2522 otsustati : 1. Rahuldada R.K apellatsioonkaebus osaliselt. 5