ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-2384 Haldusasi R.K kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks staseks tunnistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Menetlusvorm kohtuistung 14.04.2011 Menetlusosalised kaebuse esitaja R.K,, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 06.06.
- a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse nkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla direktori 05.03.2010 05.
- käskkirja nr 1-3/29 punktiga nr 1.2 keelati Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele lisaks vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) §-s 641 sätestatule järgmiste esemete omamine: keraamilised, ilised, klaasist ja metallist met esemed, v.a küünelõikurid ilma metallist küüneviilita, käekell, taskupeegel plastmassümbrisega plastmassü ja läbimõõduga kuni 10 cm, habemeajamisvahu habem balloon, mehaaniline või elektripardel habeme ajamiseks või mittevahetatava va teraga habemelõikur habemelõ ja vangla ngla poolt valjastatavad esemed. R.K viibis Tartu Vanglas ajavahemikul 07.06.2010 – 10.06.2010 (etapeeriti Tartusse seoses kohtuistungiga) ning Tartu Vanglasse saabumisel 07.06.2010 teostatud läbiotsimise käigus võeti kaebuse esitajalt ära tema isiklikud esemed: prillitoos, metallümbrisega pastapliiats ja kopeerpaber. 3-10-2384 08.06.2010 esitas R.K vaide, millega taotles Tartu Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 13/29 kehtetuks tunnistamist osas, mis keelab kinnipeetavatele prillitoosi ja pastapliiatsi omamise nende metallist osade tõttu. Ühtlasi palub kaebaja Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist anda kaebajale viivitamatult laost kätte 07.06.2010 temalt ära võetud prillitoos, pastapliiats ja kopeerpaber. Justiitsministeeriumi 09.08.2010 vaideotsusega nr 11-7/1419 jäeti R.K vaie rahuldamata. Vaideotsuses asuti seisukohale, et Tartu Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1-3/29 andmine oli õiguspärane. 14.09.2010 saabus Tartu Halduskohtusse R.K kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks (07.06.2010 prillitoosi, pastapliiatsi ja kopeerpaberi äravõtmine). Ühtlasi palus kaebaja teha Tartu Vanglale kohustav ettekirjutus, et tema viibimise ajal Tartu Vanglas nimetatud esemeid talt ära ei võetaks. Ühtlasi palub kaebaja Tartu Vangla 05.03.2010 käskkiri nr 1-3/
- osaliselt tühistada 14.04.2011 toimunud kohtuistungil loobus kaebaja oma nõudest 05.03.2010 käskkirja nr 13/29 osalisest tühistamisest, sest Tartu Vangla 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/164 tühistati Tartu Vangla 05.03.2010 käskkiri nr 1-3/
- Samuti loobus kaebaja ettekirjutuse tegemise nõudest ning soovis, et kohus menetleks vaid tema nõuet, mis seisneb Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemises (07.06.2010 prillitoosi, pastapliiatsi ja kopeerpaberi äravõtmine). KAEBUSE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Kaebuse kohaselt on kaebajal juba aastaid olnud kambris kasutusel (kõikides vanglates k.a. Tartu Vangla) pastapliiats (metallümbrisega), prillitoos (plekist korpusega) ja kopeerpaber. Kaebaja ei ole mitte kunagi antud esemeid kasutanud mitte sihtotstarbeliselt. Kaebaja palvele teatada, mille alusel võeti ära nimetatud esemed, vastati, et prillitoos ja pastapliiats on keelatud tulenevalt Tartu Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1-3/29 punktist 1.2 (metallesemed). Kopeerpaber konfiskeeriti Raini Jõks`i (direktori asetäitja vangistuse alal direktori ülesannetes) suulise korralduse alusel. Seejärel nõudis kaebaja inspektor-kontaktisikult 05.03.2010 käskkirjaga nr 1-3/29 tutvumist. Tutvunud käskkirjaga, leidis kaebaja, et käskkirjas puudusid igasugused põhjendused, aga samuti viited selle kohta, et käskkirja põhjendused on toodud eraldi dokumendis. Kaebuse esitaja märgib, et Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-3/29 p 1.2 keelab küll ära metallist esemete omamise, kuid ei saa lähtuda üksnes sellest, et kui ese sisaldab metallosi, kuid on oma olemuselt ohutu, siis tuleb see kinnipeetavalt ära võtta. Käskkirja p-st 1.2 tuleneb, et Tartu Vanglas on keelatud metallist esemed, v.a küünelõikur ilma metallist küüneviilita, käekell, habemelõikur ja vangla poolt väljastatud esemed. Käskkirjast ei tulene, et metallosi sisaldavad esemed kuuluvad äravõtmisele ning otseselt ei ole metalli sisaldav prillitoos ja pastapliiats keelatud. Iga pastapliiats sisaldab metalli (pastapliiatsi otsik), samuti on kaebaja teine paar prille metallist ning vangla loogika kohaselt peaksid siis olema keelatud ka kõik pastapliiatsid ning prillid, millel on metallist raamid ja klaasist vaateavad, kuna need ei ole käskkirjas otseselt lubatud. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, mil moel on prillitoos ohtlik, kuna sellel puuduvad teravad ääred. Samas on vangla lubanud palju ohtlikumad esemed, mida ei ole vaja 2
(7)3-10-2384 ründerelvaks ümber töödelda (metallist lusikas, peegel, metallist habemelõikur, jne). Kaebaja märgib, et ei ole kunagi olnud seotud keelatud esemetega või prillitoosist, pastapliiatsist, kopeerpaberist vangla julgeolekule ohtliku eseme valmistamisega või muud moodi mittesihtotstarbelise kasutamisega. Kaebaja leiab, et vangla ei saa üksikjuhtumi alusel keelata kõikidele isikutele esemete kasutamist, mis ei ole ohtlikud, kuid sisaldavad metalli. Prillitoosi vajab kaebaja igapäevaset prillide hoidmiseks, pastakat kirjutamiseks ja kopeerpaberit endale koopiate valmistamiseks, mida ta vajab oma õiguste kaitseks. Kaebaja arvates iga üksiku eseme ärakeelamise või lubatavuse küsimust lahendades tuleb esmalt leida vastus sellele, kas see ese on kinnipeetavale igapäevaselt vajalik või talle vangistusseaduse (edaspidi VangS) või selle rakendusaktidega tagatud õiguste realiseerimise seisukohalt. Eitava vastuse korral tuleb otsustada, kas asi on vaadeldav ohtlikuna VangS § 15 lg 2 p-de 1-3 mõttes, kusjuures siinkohal ei saa lähtuda asja abstraktsest ohtlikkusest, vaid tuleb silmas pidada selle konkreetset ohtlikkust inimese elu ja tervise, vara säilitamise ja vangla julgeoleku aspektist. Otsustus, kas teatud asi vastab mõnele lg-s 2 nimetatud keelatud asja tunnusele, kujutab endast diskretsiooniotsust haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 mõttes, millest tulenevalt lasub vanglal kooskõlas HMS § 56 lg-ga 3 kohustus kaalutlusõigust rakendades põhjendada, millised konkreetsed asjaolud tingivad teatud eseme ärakeelamise kinnipeetavale. Kaebaja on oma vaides leidnud, et vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 11 peavad piirangud olema vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud peavad olema mõistlikud ja proportsionaalsed. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist eesmärki prillitoosi, pastapliiatsi ja kopeerpaberi keelamisega taotletakse. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud esemed ei vasta VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele ja kuna neid ei ole kirjas ka käskkirjas nr 1-3/29, siis seetõttu ei saa neid kui kaebajale vajalikke esemeid ära võtta. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on esemete võetusega rikkunud kaebaja põhiseaduslikke õigusi õiguskindlusele, õiguspärasele ootusele, omandi kaitsele ja omandi puutumatusele. Kopeerpaberi äravõtmist peab R.K arusaamatuks ja õigusriigis lubamatuks, kuna suulise korraldusega ei saa võtta ära esemeid, mis ei ole haldusaktiga keelatud ning kopeerpaber ei ole mitte üheski aktis sätestatud kui keelatud ese. Kaebaja väitel palus Tartu Vangla alles hiljem, 14.06.2010 kirjas nr E5 241-1, (Täiendava tähtaja andmine vaidest puuduste kõrvaldamiseks), kaebajal põhjendada, mil viisil kopeerpaberi ärakeelamine takistab kaebajal oma õiguste kaitsmist. Kaebaja leiab, et ta ei peagi põhjendama, mil moel ta kasutab talle lubatud esemeid, vaid vangla peab põhjendama, millise õigusnormi alusel konfiskeeriti kaebajalt kopeerpaber. Kaebaja märkis Justiitsministeeriumisse saadetud 02.08.2010 seisukohas, et vastustaja seletuskiri, mis väidetavalt kuulub käskkirja nr 1-3/29 juurde, ei ole kooskõlas seadustega ega arusaadav, kuna seletuskirja kaebajale ei tutvustatud ning käskkirjas ei ole viidet selle kohta, et käskkirja põhjendused on toodud eraldi lisadena. Kaebaja arvates on selline põhjenduste hilisem lisamine vastuolus Riigikohtu praktikaga (viitab lahenditele nr 3-3-1-62-02; 3-3-1-6603; 3-3-1-62-07 ja 3-3-1-25-08). Seletuskirjaga tutvudes tegi kaebaja kindlaks, et see on välja antud peaspetsialisti poolt mitte direktori poolt, kellel puudub pädevus üldaktide väljaandmiseks. 3
(7)3-10-2384 Kaebaja leiab, et vaidlusalused esemed ei vasta VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele ning vangla direktor ei saa neid esemeid ära keelata, sest seadusandja ei ole volitanud direktorit täiendavalt ära keelama esemeid, mis ei vasta VangS § 15 lg 2 tingimustele. VangS § 15 lg 4 annab vanglale õiguse keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad nimetatud paragrahvi lõikes 2 toodud tingimustele. Kaebaja viitab Riigikohtu 05.03.2009 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-102-08, milles leiti, et täiendavate ainete ja esemete keelamine VangS § 15 lg-s 4 kirjeldatud viisil eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või üksikakti andmist. Vanglasiseselt vastava keelu kehtestamine üldkorraldusega või üksikjuhtumil haldusakti andmine VangS § 15 lg 4 alusel eeldab põhjalikku motiveerimist, kuna tegemist on kinnipeetava õigusi piirava haldusaktiga. Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 07.06.2010 toimingud, millega võeti kaebajalt ära prillitoos, pastapliiats ja kopeerpaber ning millega loeti need esemed keelatud esemeteks. Põhjendatud huviks on kaebaja märkinud preventiivse eesmärgi ja kahju hüvitamise nõude esitamise. Kaebaja leiab, et moraalse kahju põhjustamise eest oleks piisavaks hüvitiseks käesolev kohtuotsus, millega on toimingud tunnistatud õigusvastaseks. Siinkohal kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-44-06 ja nr 3-2-1-11-04. Kohtuistungil selgitas kaebaja täiendavalt, et võttis istungile kaasa prillikarbi ja pastaka, et kohtule oleks visuaalselt näha, mille üle vaidlus käib. Pastakas on kaebajale Viru Vanglas lubatud. Kaebajale on arsti poolt prillid välja kirjutatud ja kuna Tartu Vangla ei lubanud kaebajal kambris prillikarpi hoida, siis polnud kaebajal prille kuskile panna. Kaebajal on toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks preventiivne huvi, sest kaebaja võib sattuda Tartu Vanglasse ja ei soovi samasuguse olukorra kordumist. Kaebaja arvates on Riigikohus andnud vanglatele juhiseid, millest peaks vangla lähtuma. Näiteks kui kopeerpaber polnud keelatud asjade nimekirjas, kuid kui vangla tahtis kaebajalt selle ära võtta, siis oleks vangla direktor pidanud tegema eraldi haldusakti, mitte aga kaebajalt kopeerpaberi ära võtma, põhjendades seda sellega, et kopeerpaberi abil saab allkirja võltsida. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et R.K kaebus on põhjendamatu ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. jätta HKMS § 7 lg 1 sätestab halduskohtusse pöördumise õiguse eeldusena asjaolu, et isiku õigusi on rikutud või tema vabadusi piiratud. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla rikkus tema õigusi sellega, et ei võimaldanud temal kolme päeva jooksul (07.06-10.06.10), mil kaebaja viibis Tartu Vanglas, kasutada temale kuuluvat omandit. Kaebaja leiab, et üldkorraldus (Tartu Vangla direktori 05.03.10 käskkiri nr 1-3/29), mille alusel piirati temal oma omandit kasutada, on ebaproportsionaalne ja kaalutlemata. Samas ei ole kaebaja viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitavad temale nn õiguse rikkumisega ka mingi kahjuliku tagajärje saabumist. Kaebaja ei ole väitnud, et metallümbrisega pastapliiats, mille kasutamisõigust piirati, oli temal ainuke kirjutusvahend. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et temal jäi selle tõttu, et tal ei olnud võimalik kasutada oma kopeerpaberit, realiseerimata kaitseõigus, st kirjutamata kohtusse kaebus kohtu poolt nõutavas arvus, vms. Kaebusest ei nähtu ka, milline tagajärg kaebajale saabus, kui ta ei saanud kasutada kolme päeva jooksul prillitoosi. Ehk siis kaebaja 4
(7)3-10-2384 ei ole suutnud vastustajale arusaadavalt põhistada kaebust selliselt, mis annaks alust arvata, et kaebaja on pöördunud kohtusse tema jaoks oluliste õiguste kaitseks. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-18-96 märkinud, et halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi ning oma 30.05.2000 otsuses nr 3-3-120-00 on Riigikohus märkinud, et kui kohus leiab, et vaidlustatud haldustoiming või -akt ei riku kaebaja õigusi, siis pole kohtul alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. Vastustaja soovib kohtu tähelepanu juhtida asjaolule, et kopeerpaber ei ole ainult Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud, kuna Viru Vanglas, kus kaebaja hetkel viibib, ei ole lubatud kopeerpaberit kasutada ning kopeerpaber on kaebaja isiklike asjade hulgas laos. Vastustaja palub jätta R.K kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS R.K taotleb kaebusega Tartu Vangla 07.06.2010 toimingute õigusvastaseks tunnistamist, mis seisnesid kaebajalt metallist prillitoosi, metallümbrisega pastapliiatsi ja kopeerpaberi äravõtmises, aga samuti nende esemete arvamises keelatud esemete hulka (t.lk.64-65). Põhjendatud huviks on kaebajal preventiivne eesmärk, sest kaebaja võib sattuda Tartu Vanglasse ja ta ei soovi samasuguse olukorra kordumist. Samuti kavatseb kaebaja tulevikus esitada vastutajale kahju hüvitamise nõude (t. lk.7). HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist taotleda juhul, kui isikul on selleks põhjendatud huvi ja sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab lisaks kaebuse eseme õigusvastasusele leidma kohtumenetluses tuvastamist ka kaebaja huvi vastava kohtulahendi saamiseks. Põhjendatud huviks on kaebaja märkinud preventiivse eesmärgi ja kahju hüvitamise nõude esitamise tulevikus. Kaebaja leiab, et moraalse kahju põhjustamise eest oleks piisavaks hüvitiseks käesolev kohtuotsus, millega on toimingud tunnistatud õigusvastaseks ja viitab, et sellist kahju hüvitamist on pidanud võimalikuks ka Riigikohus (3-3-1-44-06 ja 3-2-1-11-04). Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg-tega 1 ja 2, milles kehtestatu kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda, kui see tekitati avaliku võimu kandja õigusvastase ja isiku õigusi rikkuva tegevuse või tegevusetusega. Mittevaralise kahju hüvitamist on käsitletud sama seaduse § 9 lg-s 1, mille kohaselt on see võimalik süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Seega tuleb kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduvat reguleerib VangS § 15, mille teine lõige sätestab, et kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt 5
(7)3-10-2384 vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Tartu Vangla direktori kehtestatud vastavat loetelu reguleerinud 05.03.2010 käskkiri nr 1-3/29 tunnistati kehtetuks 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/164, mis reguleerib keelatud aineid ja esemeid ka käesoleval hetkel. Tartu Vangla 05.03.2010 käskkirja nr 1-3/29 „Kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu seletuskirja“ punktides 1.1 kuni 1.6 loetletud esemete, sh metallist esemete kohta on märgitud, et neid on lihtne kasutada nii kinni peetava isiku enda kui ka teiste kinni peetavate isikute, aga samuti vangla personali elu ja tervise kahjustamiseks või ohtu seadmiseks. Vangla julgeolekut ohustavad metallanumad sel viisil, et nende seest on raske tuvastada ja avastada peidetud esemeid, kuna need segavad abiseadmetega (metallidetektori ja x-ray`ga) esemete kontrollimist. Lisaks on metallesemed eriti sobilikud vangla vara kahjustamiseks (seinte kraapimine, akende lõhkumine). Samas on osade metallesemete omamine inimestele hädavajalik (küünelõikurid, habemeajamise vahendid jne), kui eset ei ole võimalik asendada samaväärse ja vähemohtliku esemega. Eesmärk on hoida nimetatud esemete kasvu. Mida vähem neid vanglas on, seda turvalisem on (t.lk.10-11 ja lk.16-17). Nii metallist prillitoosi kui ka metallist pastakat on kaebajal võimalik asendada teiste samaväärsete esemetega ehk plastmassist prillitoosiga ja plastümbrisega pastakaga, mis ei ohusta sel määral vangla julgeolekut. Seega nõustub kohus vangla seisukohaga, et ei ole põhjust, miks peaks vangla tegema erandi eeltoodud asjade lubamise osas, (mis on kergesti asendatavad lubatud asjadega). Kopeerpaberi äravõtmist peab kaebaja arusaamatuks ja õigusriigis lubamatuks, kuna suulise korraldusega ei saa võtta ära esemeid, mis ei ole haldusaktiga keelatud. Tulenevalt VangS § 15 lg-st 4 on aga haldusorganil küllaltki lai kaalutlusõigus ehk pädevus vabalt hinnata situatsiooni ning teha sellele vastav otsus, mis siinkohal tähendab täiendavat otsustamist, kas kopeerpaber vastab VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele ja kuulub vanglas keelatud esemete hulka. Direktori asetäitjal vangistuse alal Raini Jõksil oli õigus kopeerpaber keelata tervise- ja julgeoleku kaalutlustel, arvestades, et vanglas on rangelt keelatud ained ning seadmed tätoveeringute tegemiseks, samuti tint, süsi ja paljud muud kontori- ja kirjatarbed. Lisaks on vastustaja oma vastuses eraldi välja toonud, et kopeerpaber ei ole ainult Tartu Vanglas kinnipeetavatele keelatud, vaid ka Viru Vanglas, kus kaebaja hetkel asub (t.lk.37). Diskretsioon on paratamatult vajalik, sest seadusandja ei suuda asutustele kõiki otsuseid üheselt ette kirjutada - kui ilmuks uus vanglateenistuse hinnangul ohtlik asi, tuleks jälle hakata seadust muutma. Sarnaselt kehtivale käskkirjale oli ka Tartu Vangla 05.03.2010 käskkiri nr 1-3/29 kehtestatud VangS § 15 lg 4 ja justiitsministri 06.12.2001.a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel eesmärgiga täiendada ja täpsustada VSkE §-s 641 sätestatut. Mõlemas keelatud esemete nimekirjas on metallesemed. Asjad võeti ära pädeva haldusorgani kaalutletud otsuse korraldusel ja kooskõlas hetkel kehtiva õigusega (VangS § 15 ja VskE § §-s 641). Seega oli metallesemete äravõtmise näol tegemist õiguspärase toiminguga, kus haldusorgan diskretsiooniotsuse tulemusel luges kaebaja metallosadega asjad julgeoleku kaalutlustel vanglas keelatud asjade hulka ning pidas asjade lubamisest kaalukamaks huviks julgeolekut vanglas. Kaebaja on oma vaides toonud välja, et asjade äravõtmisega rikuti tema põhiõigusi (t.lk.38). Samas nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis 6
(7)3-10-2384 kinnitaksid talle tekitatud kahjuliku tagajärje saabumist seoses tema subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kaebaja ei ole väitnud, et metallümbrisega pastapliiats, mille kasutamisõigust piirati, oli tema ainuke kirjutusvahend või et ilma kopeerpaberit kasutamata jäi tal realiseerimata kaitseõigus st kirjutamata kaebus kohtu poolt nõutavas arvus, vms. Kaebusest ei nähtu ka, milline tagajärg kaebajale saabus, kui ta ei saanud kasutada kolme päeva jooksul prillitoosi. Tulenevalt eeltoodust nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole suutnud vastustajale arusaadavalt põhistada kaebust selliselt, mis annaks alust arvata, et kaebaja on pöördunud kohtusse tema jaoks oluliste õiguste kaitseks ning talle on tekitatud märkimisväärset/reaalset kahju. Tartu Halduskohus on seisukohal, et käesolevas haldusasjas esitatud nõudes ei ole kaebajale tekitatud reaalset kahju, ei esine RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud eelduseid kahju hüvitamiseks ning Tartu Vangla toiming, mis seisnes metallist prillitoosi, pastaka ja kopeerpaberi äravõtmises, on õiguspärane. Seega tuleb R.K kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Mare Krull kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 07.06.2011 Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 7
(7)