lg 1 alusel hageja nõuded kostja vastu kostjate poolt enammakstud summadega, mis olid tegelikult OÜ Hafnia Kinnisvara võlgnevus. Ja juhul, kui tasaarvestus ei ole võimalik, palus kostja enammakstud summad hagejalt kostja kasuks tagasi välja mõista. Lisaks palus kostja jätta asja menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis enammakstud menetlus- ning täitekulude katteks. Kostja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja teatas 18.11.
) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Seega on ostu-müüdilepingus ostja kohustuseks tasuda saadud kauba eest.
Kostja on lepingut rikkunud ja ei ole tasunud hagejale soojusenergia eest nõuetekohaselt. Hageja nõuab kostja korteritesse Jõgeva linnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müüdud soojusenergia eest võlgnevuse tasumist perioodi 01.10.2009-31.05.2010. a eest.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja võlgneb hagejale perioodil 01.10.2009-31.05.2010.a tarbitud soojusenergia eest 29 061,97 krooni krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt 3 määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kohus leiab, et kostja vastuväited nõudele ei ole asjakohased. Kostja väitel on varasemalt kohtu poolt Jõgeva linnas asuvates korterites xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx soojusenergia tarbimise eest perioodil 01.01.-31.05.2008. a kahel korral. Kostja leiab, et selle perioodi eest enamnõutud summa tuleks haginõudega tasaarvestada või kostjalt alusetult saadu tagasi nõuda. Käesoleva hagi esemeks on kostja korteritesse Jõgeva linnas xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxjaxxxxxxxxxxxmüüdud soojusenergia eest võlgnevuse tasumine perioodi 01.10.2009-31.05.2010.a eest. Kohus ei saa kostjalt varasema perioodi eest enam tasutud summasid tasaarvestada haginõudega, sest esitatud tõenditest ei nähtuks, et kohustus oleks täidetud kahel korral nii kostja enda kui OÜ Hafnia Kinnisvara poolt. Esitatud tõenditest selgub, et summad on küll kahel korral perioodi 01.01.-31.05.2008.a eest välja mõistetud, kuid täitnud on lahendi vaid kostja. Vastavalt kohtutäituri kirjale 16.11.2010 (t lk 32) on OÜ Hafnia Kinnisvaralt kohtuotsuse täitmiseks laekunud kokku vaid 2335,93 krooni. Samas on täitemenetlus hageja avalduse alusel lõpetatud 30.09.2010.a. Hageja selgituste kohaselt on nad loobunud OÜ Hafnia Kinnisvara vastu suunatud nõude täitmisest just seetõttu, et perioodid kattusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tasaarvelduseks puudub alus. Nõuet enam tasutud summade tagasi nõudmiseks ei ole kostja hageja vastu esitanud. Seega on kostja vastuväited asjakohatud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 6000 krooni. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 871,86 krooni (tl 16) ja hagimenetluses 5128,17 krooni
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.