4 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.
lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK Y M esitas Viru Maakohtule avalduse D J vastu vanemahooldusõiguste täielikult ära võtmiseks ja eestkoste seadmiseks alaealise lapse A J suhtes. Avalduse kohaselt 21.03.2003 suri avaldaja tütar J J, kes oli A j ema. Sellest ajast saati elab lapselaps A J avaldaja ja avaldaja abikaasa juures. Lase isa D J ei ole seitsme aasta jooksul tundnud huvi oma lapse saatuse vastu. A on sissekirjutatud oma ema J J korterisse, kuid seal elab lapse isa D J. D J kuritarvitab alkohoolseid jooke ning 2010 aastal ei ole kandnud enam A j üle lastetoetust ega toitjakaotuspensini lapse vaneema arvele, mis oli kokkuleppel lapse isaga avatud Narva Linnavalitsuse korralduse alusel A J jaoks 2003 aastal. Korteris, kus elab D J on tekkinud suur võlgnevus. Lapse isa D on mitmeid kordi teatanud, et ei vaja poega ja ei soovi temaga kohtuda. Avaldaja ja lapse vanaema tegelevad A kasvatamisega. Vaatamata sellele, et seadusega on lapse isal kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest, ei täida D J oma vanemakohustust. Teda ei huvita üleüldse lapse saatus ja edaspidine elukäik. Narva notari S. Nikonovi 17.06.2010 teatel on avatud pärimisasi korterile XXX, kusjuures on A J õigus saada osa sellest pärandist. Lapse isa ei hooli lapsest ja temale kuuluvast varast. Narva Linna Sotsiaalabiamet esitas kohtule omapoolse seisukoha, mille kohaselt eestkosteasutus külastas perekonda, kuulas ära avaldaja ja lapse ning jõudis järeldusele, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada. Lastekaisteinspektor tuvastatud asjaolude kohaselt on teinud kindlaks, et D J`ilt tuleb isikuhooldusõigused täielikult ära võtta, kuna lapse A J kehalist, vaimset ja hingelist 2 heaolu ohustab isa poolt lapse hooletussejätmine. D J ei soovi ohtu ära hoida seoses sellega, et ta pikka aega ei osale lapse kasvatamises ega hoolitsemises, ei toeta oma last üldse, ei suhtle lapsega ja tarvitab alkoholi. Mitmel korral on D J kutsutud Narva linna Sotsiaalabiametisse lapse hooldusega seotud küsimuste lahendamiseks, kuid ta ei tulnud ega võtnud ühendust lastekaisteinspektoriga. Seoses eelnimetatud 05.08.2010 D J oli peatatud lapsele A J ettenähtud peretoetus ja toitjakaotuspensioni väljamaksmine. Narva Linnavalitsuse korraldusega 06.10.2010 nr 1183-k on jätkunud peretoetuse maksmist lapse vanaeamale L M`le. Ülaltoodu alusel on lapse A J huvides täielikult ära võtta D J`ilt isikuhooldusõigus, kuna perele osutatud abinõud ei ole tulemusi andnud ja on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Seega on põhjendatud eestkoste määramine alaealise lapse üle, tema isikuhooldusõiguste tagamiseks. Samuti on põhjendatud D J`ilt varahooldusõiguste äravõtmine, kuna ei ole otstarbekas seda jätta isikule, kes ei ole suuteline oma lapse eest hoolitsema. D J ei teosta poja A J õigust saada lapsele ema surma tõttu kuuluva osa korterist aadessil XXX. D J elab selles korteris ja omab võlgnevust ning ei tegele vara säilitamisega. Lastekaisteinspektor on jõudnud järeldusele, et D J ei tegele poja A J varaõiguse tagamise ja vara kaotamise ohu kõrvaldamisega, millega seoses tuleb D J`ilt varahooldusõigused ära võtta ja üle anda eestkostja kohtustusi täitvale isikule, kes saab esindada last pärimisõiguse küsimuste lahendamisel. 07.10.2010 kõülastas lapstekaitseinspektor A J perekonda, kus lapsega vestluse käigus selgus, et pärast ema surma elab ta vanaisa Y M ja vanaema L M perekonnas. Koretis on lapsel oma tuba ja on olemas kõik vajalik eluks. Vastastikune suhe perekonnas on positiivne, emotsionaalselt tasakaalus ja soe. A käib koolis ja õppeedukus on hea. A J andis kirjaliku nõusoleku, et vanaisa Y M hakkab tema eestkostjaks. Narva Linna Sotsiaalabiamet toetab Y M avaldust D J`elt isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse täielikult äravõtmiseks alaealise A J suhtes ja eestkoste määramiseks. Narva Sotsiaalabiamet leiab, et lapse vanaisa Y M on sobilik eestkoste kandidaat ja ei ole vastuväiteid, et kohus määrab J M A J eestkostjaks. 30.09.2010 a määras kohus A J`ele õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. A J`t esindas menetluses vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. Alaealise määratud esindaja esitas kohtule omapoolse seisukoha. Esindaja külastas 27.10.2010 A J`t tema elukohas, esindaja vestles alaealisega ja puudutatud isiku L M. Vestluses alaealisega, ütles A esindajale, et on teadlik, et tema isa vanema õiguste äravõtmiseks on asi kohtus. A oli nõus, et tema eestkostjaks hakkab tema vanaisa Y M. Isaga ei ole A suhelnud juba 8 aastat, A makstava raha sai kätte isa, kes alati andis raha vanaemale ja vanaisale, suvel võttis isa SMS – laenu mida ta ei maksnud ära, ning laenufirma võttis isa arvelt kõik raha ära, sealhulgas ka A raha. Isa ei ole A helistanud, ei ole kordagi õnnitlenud sünnipäeva puhul. Viimast korda nägi A isa pool aasta tagasi linnas, isa kõndis temast lihtsalt mööda. L M selgitas esindajale, et peale tütre surma D kohtus pojaga kuid hiljem need kohtumised lõppesid. Lapse isa on 8 aasta jooksul ainult ühel korral õnnitlenud poega sünnipäeva puhul, ehki L palus D et ta pööraks rohkem lapsele tähelepanu. D ei ole A üldse huvitatud. L M on nõus, et tema abikaasa hakkab tütrepoja eestkostjaks. Esindaja kõneles telefoni teel Y M, kes kinnitas oma nõusolekut olla lapselapse A J eestkostja. Esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud. Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvalt vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Seega ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse 3 kasvatamisest ja tema hoolitsemises ei osale. Avalduses ja sellele lisatud tõenditest näht7ub, et D J oma poja A J kasvatamises ei ole osalenud kaheksa aastat. D J on täielikult ja vabatahtlikult on loobunud oma õigustest ja kohustustest lapse suhtes. Esindaja leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata A J kõigi asjade ajamine. Arvestades eestkostetava vanust võib ta teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. Lapse esindaja toetab Y M avaldust ja palub selle rahuldada, võtta D J täielikult ära hooldusõigus oma alaealise poja A j suhtes, seada alaealise A J üle eestkoste ning määrata tema eestkostjaks Y M kuni A J täisealiseks saamiseni. Määrata, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetega ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvides. Lubada teha A J eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. Seoses sellega, et D J tegelik asukoht oli teadmata, toimetati materjalid puudutatud isikule kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14. jaanuaril 2011.a. Puudutatud isikule selgitati materjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. 06 aprillil 2011 kuulas kohus ära avaldaja ja alaealise A J. Avaldaja kinnitas kohtule, et jääb avalduse juurde ja palus avaldus rahuldada. Avaldaja palus lahendada avaldus kirjalikus menetluses ilma istungit pidamata. Alaealine A J selgitas, kohtule, et ta ei suhtle isaga juba 8 aastat. Isa õnnitles mind viimati kui sain 8- aastaseks, peale seda ei ole ta huvi tundnud minu vastu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasjas olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sünnitunnistuste järgi on lapse A J`e vanemateks D J ja J J (tl. 11). Lapse ema J J on surnud 21.03.2003 (tl 5). Avaldaja on esitanud avalduse D J`e isikuhooldusõiguse ära võtmiseks alaealise lapse A J suhtes ja eestkoste määramist. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) peatükis 10. Vastavalt PKS § 116 lg 2, vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. PKS § 123 lg 1, 2 kohaselt, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. 4 Perekonnaseaduse § 134 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. Perekonnaseaduse § 135 lg 1, 2, 4 kohaselt, kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamiseks ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. Eeltooduga tuvastas kohus, et puudutatud isiku D J probleemid ja hoolimatus lapse suhtes ei võimalda isal tegeleda lapse kasvatamisega. Lapse isal on probleeme alkoholiga, ei tunne lapse vastu huvi, pole lapsega suhelnud 8 aastat. Avaldaja, Narva Sotsiaalabiameti ja alaealise esindaja arvamuste kohaselt ei ole D J võimeline oma alaealist last kasvatama, nende arvamuse kohaselt on parem, täielikult ära võtta vanemate hooldusõigust lapse suhtes ja määrata lapsele eestkostja. Lapse isa ei ole kohtule oma poolset seisukohta esitanud, seega loeb kohus, et D J ei oma vastuväiteid esitatud avaldusele. Lähtudes ülaltoodust kohus võtab kohus täielikult ära vanema hooldusõigus D J`elt alaealise lapse A J suhtes. PKS § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. PkS § 172 sätestab, et eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Sünniaktiga nr 16 26.12.1995 loeb kohus tuvastatuks, et A J on sündinud Narvas ja tema ema on J J ja isa D J (tl 11) Surmaakt nr 256 on kohus tuvastanud, et J J on surnud 21.03.2003.a. Kohus tuvastas, et alaealine laps on alates 2003.aastast elanud vanavanemate Y M ja L M juures, kes on talle taganud vajaliku hoolitsuse ja ülalpidamise. Kohus leiab, et kuna A J on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, tuleb A J isikuhooldus- kui ka varahooldusõiguse teostamiseks seada eestkoste. Alates 2003 aastast elab A vanavanemate peres, kes on korraldanud tema elu. 5 Perekonnaseaduse § 174 lg 3 sätestab, et eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Y M on andnud kirjaliku nõusoleku tema määramise kohta A J´ele eeskostjaks, kes on alates 2003 aastast hoolitsenud ja korraldanud alaealise A J elu. Kohus ei ole tuvastanud PkS §-s 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid Y M`il olemast alaealisele eestkostjaks. PkS § 182 lg 1 kui laps kasvab eestkostja juures, kohaldatakse eestkostja õigusele ja kohustusele lapse isiku eest hoolitseda käesoleva seaduse 10 peatüki 2 jao sätteid. Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et alaealine A J on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, tema ema on surnud ja isa ei tunne huvi lapse vastu ning teda kasvatab juba alates 2003 aastast Y M ja L M. Y M on nõus hakkama lapse eestkostjaks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine A J eeskostjaks on lapse huvides.
Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.