lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on A F hagi J G vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohtuistungil 31. mail 2011.a. sõlmisid pooled kompromissi, mis on kantud kohtuistungi protokolli. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele ühisvara koosseisu ja selle jagamise osas. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest
Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 2/3 2-10-30572 Hageja oli kohustatud Viru Maakohtu 28. oktoobri 2010.a. määrusega tasuma riigilõivu summas 1 500 krooni s.o. 20 % nõutavast riigilõivust.
lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi Seega kui hageja oleks tasunud hagi esitamisel kogu riigilõivu summas 7 500 krooni oleks hagejal õigus taodelda poole riigilõivu summa s.o. 3 750 krooni tagastamist. Kuna hageja on tasunud 1 500 krooni hagi esitamisel, siis seoses kompromissi sõlmisega on hagejal kohustus tasuda riigilõivu veel 2 250 krooni ehk 143.80 eurot. Kohus leiab, et on õiglane ja arvestades asjaolu, et pooled on sõlminud kompromissi vabastada hageja ülejäänud riigilõivu 2 250 krooni ehk 143.80 euro tasumise kohustusest riigituludesse
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.