Obsah (6)
§ 657§ 232§ 449§ 457§ 333§ 174Tsiviilasi nr: 2-06-5312 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Ülle Jänes, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2010, Tallinn Tsivi
§ 657lg 1 p 2).
1. Tuvastatud on ja vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 11.05.2000 ehituslepingu, mille alusel hageja pidi ehitama kostjale elamu; - ehituslepingus kokku lepitud hind oli 4 400 803 krooni koos käibemaksuga ja see tuli tasuda osade kaupa vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule; - pooled leppisid lepingus kokku, et tellijapoolne maksetähtaeg on seitse päeva alates üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisest ja vastava arve saamisest hagejalt; - tellija nõudmisel või eelneval aktsepteerimisel tehtavad lisakulutused pidi tellija tasuma seitsme päeva jooksul töö lõpetamisest ja arve esitamisest; - osaliselt on kostja tasunud hagejale sularahas ja osaliselt pangaülekannetega; - 26.07.2000 sõlmiti kokkulepe ehituslahenduste muutmiseks, mille lisana fikseeriti seni tehtud tasumata ja ka tulevikus tehtavad lisatööde mahud ja hind 2 418 524 krooni; hind tuli tasuda vastavalt kokkuleppe lisaks olevale maksegraafikule; esimene osamakse vastavalt maksegraafikule oli 300 000 krooni ja see tuli tasuda 30.augustiks 2002; - Samade tööde kohta on lisakokkuleppe sõlmimise päeval 26.07.2002 väljastatud hagejale arve T75/02 summas 1 030 076,28 krooni; arve on allkirjastanud hageja esindajana A P; kostja on arvest 300 000 krooni tasunud;6.07.2002 kokkuleppe alusel teostatud tööde kohta on hageja on koostanud aktid „Juuli 2002“ ja „September 2002“, millele kostja alla ei ole kirjutanud - Akti „September 2002“ alusel ei ole kostjale ka arvet esitatud. - Kostja on elamu kasutusse võtnud peale hageja lahkumist ehitusobjektilt. 7
(11)Tsiviilasi nr: 2-06-5312
- Pooled vaidlevad ringkonnakohtus selle üle, kas kostja võlgneb hagejale ehituslepingu 26.07.2002 sõlmitud lisakokkuleppe alusel 1 274 272,18 krooni ja viivised 7 000 krooni või on kostja need summad tasunud. Vaidluse all on ka, kas ja millises ulatuses on muutunud hageja tasunõue sissenõutavaks ja kas kostjal on õigus keelduda tasu maksmisest. Maakohus tuvastas õigesti, et 26.07.2002 lisakokkuleppega (I kd, tl 14) võttis hageja endale kohustuse teostada lisakokkuleppe lisaks olevas tabelis 1 märgitud tööd, kostja aga kohustuse tasuda tabelis 1 märgitud tööde eest etapiviisiliselt maksegraafikus märgitud tähtaegadel. Pooled on 11.05.2000 lepingu p-s 7.1 leppinud kokku, et tellijapoolne maksetähtaeg on 7 päeva alates üleandmis-vastuvõtuakti allakirjutamisest ja vastava arve saamisest töövõtjalt. Lepingu p-de 3.4 ja 3.5 kohaselt olid lepingu lahutamatuteks lisadeks tööde teostamise graafik ja maksegraafik. Tunnistaja A.K ütluste kohaselt lisakokkuleppe kohta (II kd, tl 64) olid osad tööd teostatud juba enne 2002 lisalepingu sõlmimist ja töid ei teostatud kindlasti 3 päeva jooksul. Lisakokkuleppe näol on tegemist täpsustava kokkuleppega, töid tehti varasema kokkuleppe alusel, kuid siis tehti koond nendest töödest, mis sellel hetkel veel teostada oli vaja. Seega ei ole poolte kokkulepitu tõlgendatav viisil, et tööde teostamise graafiku, akti ja arve esitamata jätmisel, kuid tööde teostamisel ja kostja poolt vastuvõtmisel või vastuvõetuks lugemisel, ei muutunud hageja tasunõue kostja vastu sissenõutavaks. Ekslik on apellandi väide, et kohus pidanuks eristama, millised tööd lepiti kokku esialgses lepingus ja millised lisakokkuleppes. Millised tööd lepiti kokku esialgses lepingus, see ei omanud tulenevalt vaidluse asjaoludest tähendust. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et lisakokkulepe hõlmas 11.05.2000 lepinguga kokkulepitud töid, mis jäid teostamata või olid teostatud oluliste puudustega. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et asjas ei oma tähendust enne lisakokkuleppe sõlmimist hagejale kostja poolt sularahas (ka ettemaksuna) tasutud summad ja vastavad 2000 ja 2001 aastate tasumist tõendavad dokumendid. Töövõtulepingu p-s 2.1 sätestatust tulenevalt pidi kostja ehitustööd teostama vastavalt K.R projektile ja lisatud eelarve koosseisule. Õige ei ole apellandi seisukoht, et kuivõrd hageja pole tõendanud, et tegi tööd vastavalt nendele tingimustele, pole võimalik kontrollida lepingu täitmise nõuetekohasust. Käesoleval juhul on vaidluse all lisakokkuleppega kokkulepitud tööd. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et hageja ehitas elamu projektist erinevalt.
- Maakohtu järeldused vastavad kohtus uuritud tõenditele. Tunnistaja A.K ütluste kohaselt (II kd, tl 64) koostas tema nii juuli kui septembri 2002 akti ja tööd olid tehtud nii 1 030 076 krooni ulatuses kui ka 504 123 krooni ulatuses juuni lõpp – septembri lõpu perioodi eest. Akt kirjutati alla 26.juulil 2002, dokumendid koostati hiljem, töid teostati osaliselt varem. Hageja poolt jäi ehitus mingil määral lõpetamata, sest rahad ei laekunud, kostja hakkas oma inimestega edasi ehitama, lõpus ei jäänud hageja lahkumisel enam palju puudu. Jaak L (objekti töödejuhataja) ütluste kohaselt on juuli ja septembri 2002 aktide viimases tulbas kajastatud tööd reaalselt tehtud ja tellijalt tööde kohta pretensioone ta ei saanud. Nimetatu põhjal on maakohus õigesti leidnud, et vaidlusalustes aktides kajastatud tööd olid valmis vastavalt aktides märgitud tähtaegadel
- juuli 2002 ja konkreetse kuupäeva puudumise tõttu septembri lõpp 2002 ning anti üle hiljemalt oktoobris
- TsK § 373 lg-s 1 sätestatust tuleneb kostja kohustus valmis tööd vastu võtta ja nende eest tasuda. Seega võis kostja töö vastuvõtmisest keelduda ja tasumast keelduda, kui kostjal oli selleks küllaldane alus. 8
(11)Tsiviilasi nr: 2-06-5312 Kostja on tuginenud asjaolule, et töö oli tehtud puudustega, mis on fikseeritud 29.07.2003 pretensioonis (I kd, tl 48). Nimetatud pretensiooni kohaselt, mis on poolte poolt allkirjastatud, ei vasta fassaadi soojustamise ja katmise lahendus projektile, keldri aknad on monteeritud fassaadipinnast 3 cm sissepoole, lagede kõrgus on ühes ruumis erinevatel kõrgustel, basseiniruumi lae ja plaadi ülemise serva vahe on liiga suur, akendel tulevad nurkades välja tihendid, klaasidele puudub sertifikaat, talveaia laes vihmaäravoolu põlv on fooliumiga kaetud ja nähtaval, katlaruumi, valvuriruumi ja koerapesuruumi välisuste kvaliteet ei vasta nõuetele, peatrepi soojendus (sulatus) ei taga soovitavat tulemust. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole hageja teinud järgmisi töid: aknaaluslauad, uste paigaldamine, pööninguseinte krohvimine, seinte osaline pahteldamine, kipslagede pahteldamine, lagede katmine niiskustõkkega, põranda katmine marmoriga, trepi katmine graniitplaatidega, hüdroisolatsioon trepile ja terrassidele, terrassi plaatimine graniitplaatidega, vee ja kanalisatsiooni inventar, basseini ruumi põrandate plaatimine (kokku summas 101 050 krooni). Eelnimetatud puudused ei ole ringkonnakohtu hinnangul olulised, kuna ei takistanud elamu kasutuselevõttu ja olid kõrvaldatavad. Maakohus leidis õigesti, et kostjal oli õigus kasutada TsK § 368 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Vaidlust ei ole selles, et kostja võttis maja valduse peale hageja lahkumist tööobjektilt üle. Kostja ei ole esile toonud, et perioodil hageja lahkumisest kuni pretensiooni allkirjastamiseni oleks hageja töös esinenud ja 24.07.2003 pretensioonis märgitud puudusi kõrvaldatud. Arvestades, et hageja pidi kostjale andma mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks, leiab kohus tuvastatud asjaolude alusel, et kostja kohustus võtta tööd vastu muutus sissenõutavaks 07.oktoobril 2002 (30.september 2002 + 7 päeva mõistlik aeg). Peale nimetatut kuupäeva ilmnenud puudused pidi hageja kõrvaldama tasuta garantiikohustuse raames. Ekspertiisiga tuvastatud puuduste maksumuse võrra on hageja oma nõuet vähendanud ja see ei ole enam vaidluse objektiks. Vaidluse käiku ei muuda apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole tõendanud soovi tööd üle anda. Tööd on kostja tegudega vastu võtnud. Apellandi viited Riigikohtu lahendile 3-2-1-59-99 (apellatsioonkaebuses ekslikult 3-2-1-99) ei ole asjakohased, kuna nimetatud vaidluses leidis tuvastamist, et lepingu objektiks oli trepp, mis osutus praagiks. Oluliste puudustega tööd ei peagi tellija vastu võtma. Apellandi üldsõnalised viited teistele Riigikohtu lahenditele jätab apellatsioonikohus tähelepanuta. Õige ei ole apellandi väide, et kohus ei ole järginud Riigikohtu lahendis 3-2-1-80-08 avaldatud seisukohti. Riigikohus on nimetatud lahendi p-s 22 leidnud, et kuigi tellija võib keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest üldiselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6), oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Nimetatud põhimõttest tulenevalt on maakohtu lõppjäreldus õige. Apellant märgib õigesti, et lepingu p 5.2.8 kohaselt pidi kostja allkirjastama objekti ehitustööde päevikus kirjapandud tööd vastavalt nende valmimisele. Nimetatu ei muuda aga olematuks kostja tasu maksmise kohustust, kui tõendamist leidis kokkulepitud tööde teostamine hageja poolt. 9
(11)Tsiviilasi nr: 2-06-5312 Mis puudutab apellatsioonkaebuses märgitud hageja kohustust anda üle ka tööga seotud ehitusdokumentatsioon, siis võis kostjal olla hageja vastu vastav kohustuse täitmise nõue või kahju hüvitamise nõue (TsK § 226), mis ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kostja väited, et dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole elamule seni antud ehitusluba.
- Kohus tuvastas õigesti hageja tasunõude suuruse põhivõlgnevuse osas. Apellandi väited, et tal oli ettemaks tulenevalt esialgsest lepingust, ei ole 26.07.2002 lisakokkuleppe ja selle lisaks oleva maksegraafiku alusel veenvad. Ettemaksu olemasolul oleks pooled saanud seda lisakokkuleppe alusel makstavate summade osas tasaarvestada või sõlmida muid kokkuleppeid. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust asjaolud, kas kliendi väljavõttel (I kd, tl 276) kajastub kostja poolt tasutud summa 243 420 krooni, mille kostja väidetavalt tasus hagejale sularahas 06.06.2000 ja et saldo seisuga 08.06.2000 on null. Ettemaksu tasumist hagi hinna ulatuses ei tõenda juuli 2002 aktis märgitud märkused „ettemaks“. Hageja on veenvalt selgitanud, mis asjaoludel kostja poolt makstud ettemaks ei antud kohe kostjalt laekumisel üle kassasse, vaid seda sai teha siis, kui juhatuse liige summad üle andis (I kd, tl 339). Apellandi väited hageja raamatupidamisalaste normide rikkumise kohta on käesolevas vaidluses asjasse puutumatud. Maakohus tuvastas õigesti, et toimiku lehekülgedel 131-132 asuvad dokumendid tõendavad kostja kohustust tasuda sanitaartehnika ja inventari eest 134 122,90 krooni. Asjaolu, et arvesaatelehel (I kd, tl 131) on trükituna märgitud teine aadress ja arve on esitatud oktoobris 2002, ei muuda dokumenti koosmõjus ekspertiisiaktis tuvastatuga ja tunnistaja A. K ütlustega ebausaldusväärseks. Arve-saatelehel on tehtud parandus ja märgitud õige aadress Rannamõisa tee 34B. Tunnistaja A.K ütluste kohaselt (II kd, tl 64) tehti objektil midagi ka veel peale septembrit /…/.Sanitaartehnika jõudis kohale, hageja seda ei paigaldanud, aga see tuli kinni maksta. Seega on hageja nõue 134 122,90 krooni osas põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
- Õigustatud on apellandi etteheide, et kohus ei ole hinnangut andnud hageja esitatud riiklikult tunnustatud ekspert T S poolt koostatud ekspertiisile ja AALA EHITUS OÜ arvamusele (II kd, tl 45-46), mida maakohus pidi hindama kui asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid. Nimetatuga on maakohus rikkunud menetlusnormi, mille kohaselt tuleb kõiki tõendeid igakülgselt hinnata ja oma siseveendumise põhjal otsustada, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte (
§ 232lg 1).
Nimetatud menetlusnormi rikkumisest hoolimata on kohtu järeldus teostatud tööde mahu kohta lõppkokkuvõttes õige. Kostja esitatud ekspertiisiakti kohaselt oli ekspertiisi eesmärgiks kontrollida vaidlusaluse elamu ehitustööde mahtusid, materjali kulu ja maksumust. Sama kehtib AALA EHITUS OÜ arvamuse kohta. Seega ei ole ekspert andnud hinnangut tegemata jäetud töödele ja elamu puudustele, vaid on hinnanud ehituse kui terviku hinna ja selle tõstmise põhjendatust vastavalt lepingu dokumentatsioonile. AALA EHITUS OÜ arvamus kajastab vaid seda, milliseid dokumente tuleb tööde reaalse mahu kindlakstegemiseks esitada ja millised küsimused täiendavalt selgitada, andmata vastuseid käesoleva vaidluse esemeks olevatele küsimustele lepingu täitmise ulatuse ja kohasuse kohta. Eeltoodut arvestades ei omanud vaidlusalused tõendid käesolevas vaidluses tähendust. 6. 10
(11)Tsiviilasi nr: 2-06-5312 Õige on apellatsioonkaebuse väide, et lisakokkuleppe maksegraafikus (I kd, tl 15) on sätestatud, et tellija maksab tasumisega hilinemisel viivist 1% esitatud arvest kuus, alates tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Nimetatu on käsitletav poolte kokkuleppena. Seetõttu on ekslik kohtu järeldus, et pooled ei ole viivise määras kokku leppinud ja asjas on võimalik kohaldada seadusest tulenevat viivise määra. Kuivõrd vaidlust ei ole asjaolus, et vaidlusaluseid üleandmis-vastuvõtmis akte ei ole allkirjastatud, ei ole hageja viivisenõue sissenõutavaks muutunud. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus väljamõistetud viivise osas summas 7 000 krooni tühistada. 7. Apellandi väited seoses nõude aegumisega jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Maakohus on 23.04.2007 vaheotsusega tuvastanud, mis osas on hageja nõue aegunud. Kui kohus teeb vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, on see edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega (
§ 449
lg 3,
§ 457lg 1).
Nimetatud otsuse vaidlustamata jätmisega on kostja minetanud õiguse aegumisele apellatsioonkaebuses.
- Pooled ei vaielnud selle üle, kas ja millal pooltevaheline leping lõppes, mistõttu selles osas kohtu poolt sedastatu tuleb kohtuotsusest välja jätta.
- Apellatsioonkaebuse väidet, et kohus ei nõustunud kostja poolt taotletud tunnistajat O.Š üle kuulama, ei nõudnud välja hageja arveldusarvetel raha liikumist kajastavaid dokumente, määras eksperdiks hageja pakutud eksperdi ja keeldus täiendava ekspertiisi määramisest, ringkonnakohus ei analüüsi. Vastuväite esitamata jätmisega maakohtu menetlustoimingule on kostja minetanud õiguse vaidlustada seda apellatsioonkaebuses (
§ 333lg-d 2 ja 3).
Menetluskulude jaotus Kuivõrd maakohtu otsus jääb suures ulatuses lõppjäreldustes muutmata, jäävad kostja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kuivõrd maakohtu otsus kuulub tühistamisele vaid 7 000 krooni ulatuses, mis on 0,5 protsenti hagi rahuldatud osas, jääb maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus muutmata, so poolte endi kanda.
§ 174
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
§ 174
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Jänes Ele Liiv Ande Tänav 11
(11)