← Eesti

2-09-20271/54

Obsah (7)§ 218§ 187§ 231§ 657§ 651§ 438§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-20271 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Tsiviilasi A. R. hagi R. O. vastu

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 2

(10)1 A. R. esitas kohtule hagi R. O. vastu abielu lahutamiseks, lapse jätmiseks hageja juurde ja kostjale lapsega suhtlemise korra määramiseks, lapsele ja hagejale elatise väljamõistmiseks ja ühisvara jagamiseks. 2 Pooled elasid koos alates
  1. aastast, nende abielu registreeriti 18.08.
  2. 11.02.2008 sündis tütar K. O.. Enne abiellumist, veebruaris 2006, ostsid pooled ühiselt korteri, milles pooled elasid. Peale abiellumist poolte suhted halvenesid ning novembris 2008 kolis hageja koos lapsega poolte ühisest elukohast ära ja asus elama oma vanemate juurde. Tütre suhtes on kostja elatise maksmise kohustust täitnud kaootiliselt ja ebapiisavalt. Kostja ei arvesta lapsega kohtuda soovimisel lapse päevarežiimi ega ka sellega, et lapse tervis on nõrk ja laps on sageli haige. 22.01.2009 sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ja oma tütrele ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 3000 krooni alates 2008 detsembrist, kuid kostja seda kokkulepet täitnud ei ole. 3 Kuna hageja sai kuni
  3. septembrini emapalka ja alates septembrist 2009 hagejal sissetulek puudub, siis palus hageja määrata tema kasuks elatis kuni lapse kolme aastaseks saamiseni 3000 krooni kuus alates 01.09.
  4. Lapsele palus hageja elatise igakuise elatusrahana 3000 krooni kuus välja mõista tagasiulatuvalt 2008 detsembrist. 4 Poolte ühisvaraks on sõiduauto Mercedes Benz, XXXXXX linnas, XXXXX XX asuva maja sisustus – köögimööbel koos selle juurde kuuluva köögitehnikaga, täispuidust voodi komplekt, muusikakeskus Bang&Olufsen, kodukino Samsung, DVD mängija Sony, vannitoakomplekt (dušikabiin, valamu koos kapiga, võrkkiik, gaasigrill, kummipaat, fotoaparaat Casio EX-Z12, DVD filmide kogumik 200x100/tk , lehmanahk, rulood 2,5 m, 2 tk ja kummut. Kokku hindas hageja ühisvara väärtuseks 250 000 krooni. 5 Hageja soovis ühisvara jagada selliselt, et ühisvara jääb kõik kostjale ja kostja maksab selle arvelt hagejale rahalist kompensatsiooni. Kui kohus hagejale rahalist kompensatsiooni ei määra, palus hageja määrata talle sellised esemed, mida ta saaks kasutada, näiteks auto. Kostja vastuväited 6 Kostja nõustus abielu lahutamisega, kuid vaidles vastu elatise nõuetele. Pooled sõlmisid tõepoolest 22.01.2009 kokkuleppe selle kohta, et kostja maksab hageja ja lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni alates 2008 detsembrist kuni lapse kolme aastaseks saamiseni 11.02.
  5. Kostja poolte kokkulepet täita ei saanud, kuna pärast kokkuleppe sõlmimist ta vallandati töölt ning uue töö leidis kostja alles juunis
  6. Mis puutub lapse ülalpidamisse, siis ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et 1,8 aastasele lapsele kulub 6000 krooni kuus. Kostja nõustus elatist maksma vaid minimaalses määras, so 2175 krooni. 7 Kostja soovib lapsega suhelda kaks korda nädalas tööpäevadel kella 17.00-19.00-ni ja puhkepäevadel kella 11.00-17.00-ni ilma hagejata. 8 Kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud ühisvara jagamise viisiga. Kostja ei soovinud jätta endale kõik abielu kestel soetatud vara ja maksta hagejale rahalist kompensatsiooni ning pidas vajalikuks jagada vara poolte vahel võrdselt. Hageja on hinnanud ühisvara hulka kuuluvaid esemeid liiga kõrgelt, hinnates esemeid mitte turuhindades, vaid abielusuhete lõppemise ajal, so 2008 novembrikuus kehtinud hindades. Samuti on hageja märkinud poolte ühisvara koosseisu esemed, mida kostja oli soetanud enne abielu sõlmimist (muusikakeskus, gaasigrill, võrkkiik ja kodukino) ning jätnud välja esemed, mida on ise korterist välja viinud (rotangmööbel, teler Sony, köögikombain, 2 maali, 2 vaasi, 2 vaipa, jalgratas ja nugade komplekt). 3
(10)Eestkosteasutuse (Tallinna linn) seisukoht 9 Nii hageja kui kostja on mõlemad oma lapsest hoolivad vanemad, kes paraku ei ole lahkumineku järgselt suutnud korraldada omavahelisi suhteid ega ole seetõttu jõudnud kokkuleppele ka ühise tütrega suhtlemise korraldamisel. Hageja peaks nõustuma menetlusaegse suhtlemiskorra jätkumisega e. suhtelmisgraafikuga, kus kostja kohtub tütrega igal esmaspäeval kella 17.00-19.
  1. Perenõustamise järgselt võiks tõenäoliselt isa ja tütre kokkusaamiste tihedus ja ka konkreetse kohtumiste pikkus kasvada. K. O. määratud korras esindaja seisukoht 10 On oluline, et kostja kohtub tütrega korrapäraselt, eelistatult vanemate omavahelise kokkuleppe alusel. Lapsele peaks olema tagatud õigus mõistlikult ja last mitte liigselt koormavalt suhelda lahus elava vanemaga, vanemate lahusoleku korral peab lapsel säilima side lahus elava vanemaga ning lahus elav vanem peab saama osaleda lapse kasvatamises. Menetluse käik 11 05.04.2010 rahuldas kohus hagi abielu lahutamiseks osaotsusega. Esimese astme kohtu otsus 12 Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Vastavalt 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg-le 2 kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadus. 13 Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et 22.01.2009 on nende vahel sõlmitud kokkulepe elatise tasumiseks, lepingut ei ole üles öeldud, sellest taganetud või tehtud mingeid muid lepingu lõpetamisele suunatud tahteavaldusi. Vastavalt pooltevahelise kokkuleppe punktile 1 tasub R. O. A. R. A. R. ja K. O. ülalpidamiseks igakuiselt elatist 3000 krooni alates detsembrist 2008 kuni K. O. kolme aastaseks saamiseni 11.02.
  2. 14 Hageja väitel tuli kokkuleppe kohaselt tasuda tema ülalpidamiseks 1500 krooni. Kostja ei ole selles osas muid vastuväiteid esitanud kui vaid märkinud, et seoses töökoha kaotamisega ei saanud ta lepingut täita. Seega on poolte vahel kehtiv kokkulepe kostja poolt hageja ülalpidamiseks elatusraha tasumiseks 1500 krooni kuus, millise lepingulise kohustuse on kostja jätnud täitmata. Seega kuulub hageja nõue elatise 1500 krooni kuus saamiseks alates 01.09.2009-11.02.2011 rahuldamisele vastavalt VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 108 lg-le
  3. 15 Kuivõrd A. R. ülalpidamiseks kokkulepitud elatise suuruseks oli 1500 krooni kuus, jäi lapse ülalpidamiseks kokku lepitud elatusraha summaks samuti 1500 krooni. Vastvalt PKS § 61 lg-le 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega mitte väiksem kui 2175 krooni. Eeltoodust on pooltevaheline leping osas, millega lepiti kokku lapse ülalpidamiseks makstava elatusraha suuruseks 1500 krooni, seadusega vastuolus ja TsÜS § 87 järgi tühine. 16 Pooled vaidlesid selle üle, kui palju kulub raha lapse vajaduste rahuldamiseks. Arvestades poolte varalist seisundit ja 2-aastase erivajadustega lapse vajadusi, on mõistlikud kulutused 5000 krooni. Ei ole tuvastatud, et kostjal ei oleks võimalik leida sellise sissetulekuga tööd, et täita oma lapse ees ülalpidamiskohustust võrdses osas hagejaga. Sisuliselt on kostja sellise summaga ka nõustunud. Seega kuulub hagi lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks kostjalt vastavalt PKS § 60 lg-le 1, § 61 lg-tele 1 ja 2 rahuldamisele summas 2500 krooni kuus. Vastavalt PKS § 70 lg-le 2 mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt alates detsembrist
  4. 4
(10)17 Hagi ühisvara jagamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt vastavalt PKS §-le
  1. Kostja kinnitas, et ei soovi ühisvarana jagada rotangmööblit, telerit Sony, köögikombaini, seinamaali, 2 vaasi, 2 vaipa, jalgratast ja nugade komplekt ning oli nõus, et nimetatud asjad jäävad hagejale. 18 Kohus tuvastas, et poolte ühisvara hulka kuulub: • Sõiduauto Mercedes Benz (reg. märgiga XXX XXX), väärtus ühisvara jagamise aja seisuga on 11 700 krooni, mis on tõendatud Agent Auto OÜ hindamisaktiga; • täispuidust voodikomplekt, väärtusega 3000 krooni; • DVD mängija Sony, väärtusega 600 krooni; • vannitoakomplekt, väärtusega 6000 krooni; • fotoaparaat Casio EX-Z120, väärtusega 600 krooni; • DVD filmide kogumik, väärtusega 10 000 krooni; • lehmanahk, väärtusega 4000 krooni; • rulood 2 tk, väärtusega 2000 krooni; • kummut, väärtusega 1000 krooni; • praeahi ja pliidiplaat Samsung, väärtusega 3000 krooni; • õhupuhastaja, väärtusega 2000 krooni; • pesumasin Electrolux, väärtusega 3000 krooni; • integreeritud külmkapp, väärtusega 4000 krooni; • integreeritud nõudepesumasin AEG, väärtusega 2000 krooni • köögimööbel, väärtusega 12 000 krooni; • võrkkiik, väärtusega 6000 krooni; • gaasigrill, väärtusega 6000 krooni; • muusikakeskus Bang&Olufsen, väärtusega 10 000 krooni. 19 Tõendamist ei leidnud asjaolud, et gaasigrilli ja võrkkiige omandas kostja enne abielu. Tunnistaja D. P. ütlustest ei olnud aru saada, et ütlused oleks antud konkreetselt vaidlusaluse gaasigrilli või võrkkiige kohta. Samas on hageja kinnitanud vande all antud seletuses, et gaasigrill ja võrkkiik osteti koos pärast abielu sõlmimist suve lõpus kauplusest ”Ehituse ABC” laenuraha eest. Tõendamist ei leidnud ka asjaolu, et muusikakeskus Bang&Olufsen oleks kostja poolt omandatud kinke teel kevadel
  2. Tunnistaja D. A. ütlused olid vastuolus hageja vande all antud seletustega, kelle väitel osteti vaidlusalune muusikakeskus Lasnamäel asuva Laine turu juures olevast pandimajast. Tunnistaja D. A. väide, et kostja viis muusikakeskuse pandimajja tuttava juurde remonti, on väheusutav. Võrkkiige ja gaasigrilli väärtust kostja ei vaidlustanud, mistõttu tuleb antud asjaolud lugeda tõendatuks omaksvõtuga

§ 231lg 4 järgi.

Hagiavalduses on hageja märkinud muusikakeskuse hinnaks 17 000 krooni. Vande all antud seletustes hageja kinnitas, et muusikakeskus osteti 10 000 krooni eest. Seetõttu puudus põhjus lugeda antud vallasasja väärtust ühisvara jagamise seisuga kõrgemaks, kui oli tema hind soetamisel peaaegu kolm aastat tagasi. 20 Ühisvara koosseisu ei kuulu kodukino Samsung ja kummipaat Grand E 300, sest nimetatud asjad on kostja poolt omandatud enne abielu sõlmimist. 21 Ühisvara hulka kuuluvad vallasasjad jagas kohus arvestades osaliselt poolte soove, koduse vara (eelkõige kodutehnika ja mööbel) puhul, et need asuvad poolte kinnistul asuvas majas, mis on kostja kasutuses, et kostja vahendid enamsaadud ühisvara kompenseerimiseks on piiratud ning auto puhul, et hageja saab autot kasutada muuhulgas poolte lapse transportimiseks vajadusel raviasutusse, järgnevalt: 5

(10)hageja lahusvara hulka jääb sõiduauto Mercedes Benz, DVD-mängija Sony, fotoaparaat Casio EX-Z120, DVD filmide kogumik, lehmanahk ja kummut. Kokku jääb seega hagejale vallasasju väärtusega 27 900 krooni; • kostja lahusvara hulka jääb praeahi ja pliidiplaat Samsung, õhupuhastaja, pesumasin Electrolux, integreeritud külmkapp, integreeritud nõudepesumasin, köögimööbel, võrkkiik, gaasigrill, täispuidust voodikomplekt, vannitoakomplekt, rulood 2 tk ja muusikakeskus Bang&Olufsen. Kokku jääb seega kostjale vallasasju väärtusega 59 000 krooni. 22 Kuna kostja saab vallasju suuremas väärtuses, kui hageja, siis peab kostja tasuma hagejale selle eest kompensatsiooni 31 100 krooni. 23 Lähtudes hageja taotlusest ja PKS §-dest 51 ja 58 määras kohus lapse elukohaks A. R. elukoha. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse mõttes on A. R. K. O. ainuhooldusõigus. 24 Mõlemad vanemad hoolivad lapsest, kuid omavaheliste suhete korraldamatus mõjutab negatiivselt lahuselava vanema suhtlemist lapsega. On oluline, et pooled jätaksid omavahelistest suhetest tekkinud vaidlused tahaplaanile ja keskenduksid oma tütre huvidele, kes oma tervisliku seisundi tõttu vajab eriliselt turvalist ja rahulikku õhkkonda. Selleks, et pooltevahelise konflikti tagajärjel ei saaks kahjustada Kristina huvid, on hädavajalik poolte jätkuv perenõustamisel osalemine. 25 Kohus määras lapsega suhtlemiskorra, arvestades, et lapse isa ei ole erinevatel põhjustel (eelkõige lapse tervisliku seisundi tõttu) saanud lapsega regulaarselt suhelda ega ole lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemisel osalenud alates novembrist 2008 ning et laps on alles 2-aastane ning tal on tervise tõttu erivajadused, tal on kodus väljakujunenud kindel päevakava koos söögi- ja päevaste uneaegadega, mida ei tohi lapse tervise ja heaolu huvides rikkuda, et lapsele tuleb anda aega uue elukorraldusega harjumiseks ning vanematele tuleb jätta võimalus kohtu määratud suhtlemiskorda täita paindlikult. • Apellatsioonkaebus 26 R. O. palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata. 27 Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht lapsega suhtlemise kehtestatud asjalimiidi osas, mis vastavalt maakohtu otsusele on ainult 18 tundi kuus. Nimetatud aeg välistab täielikult lapse suhtlemist kostja sugulastega. 28 Vastavalt

§-le 439 ei või kohus väljuda haginõuete piiridest ja teha oma otsust esitamata nõude alusel. Vaatamata sellele on kohus määranud K. O. elukohaks tema ema A. R. elukoha andes K. O. hooldusõiguse A. R.. 29 Kohus on valesti määranud tähtaja, mis ajast on kostja kohustatud maksma igakuist elatist hageja ja alaealise lapse ülalpidamiseks. 30 Hagiavalduses palus hageja määrata tema ülalpidamiseks 3000 krooni kuus ja lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Nõuete õiguslikuks aluseks on hageja märkinud perekonnaseaduse vastavad sätted. Kohus aga kohaldas hagejale elatise määramisel võlaõigusseaduse sätteid. Tõepoolest sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt oli kostja kohustatud maksma tütre ja hageja ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Sealjuures puudus tingimus, kui palju kulub tütre ja kui palju hageja ülalpidamiseks. Kohtu oletus, mis põhineb hageja väidetel, ei saa olla aluseks elatise määramisel hageja ülalpidamiseks. 31 Lähtudes PKS §-st 21 ei ole põhjendatud määrata hageja ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni alates 2009 septembrist. Kostja on töötu ja tal puudub võimalus maksta hagejale ülalpidamist. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, 6

(10)et tütre ülalpidamiseks kulub kuus 5000 krooni. Viidatud asjaoludel on võimalik määrata lapsele elatis minimaalses määras, so 2175 krooni. 32 Kohtuotsuses ühisvara jagamise ja maksumuse osas lähtus kohus selliste ühisvara hulka kuuluvate esemete nagu muusikakeskus, võrkkiik ja gaasgrill, hageja poolt määratud abielusuhete lõppemise aja seisust. Kohus ei tuvastanud ega arvestanud nimetatud asjade puhul tegelikku turuhinda. Samuti ei võtnud kohus arvesse kostja arvamust nimetatud objektide maksumuse osas. 33 Menetluse käigus ei saavutanud pooled kompromissi ühisvara jagamise viisi osas. Seega oli kohus kohustatud jagama vara selliselt, et oleksid mõlema poole huvid tagatud ja et pooltel ei tekiks kohustust maksta rahalist kompensatsiooni teise poole kasuks. Kohus ei järginud võrdsuse printsiipi ega seletanud, miks üks pooltest sai 9 võrra esemeid rohkem kui teine poole. Lisaks on kohus määranud maksmisele kuuluva kompensatsiooni valesti, suurendades tasumisele kuuluvat summat kaks korda. 34 Lisaks andis kohus ebaobjektiivse hinnangu kostja tunnistaja ütlustele võrkkiige ja gaasigrilli ostmise suhtes, tunnistades usaldusväärseks hageja vande alla antud ütlusi, milliste ebaloogilisus oli ilmne. Vastustaja seisukoht 35 Hageja palub jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja nõustub üksnes kostja seisukohaga, et kostja on ühisvara arvelt enam saanud 15 500 krooni. Eestkosteasutuse seisukoht 36 Ringkonnakohtu istungil asus Tallinna linna esindaja seisukohale, et isal peaks olema võimalus üle nädalavahetuse suhelda oma lapsega terve päeva. Mõistlik oleks, et suhtlemiskord määratakse paaris ja paaritute kalendrinädalate järgi. K. O. määratud korras esindaja seisukoht 37 Kolm tundi lapsega tegelemiseks on ilmselgelt liiga lühike aeg. Isa ei ole lapsele ohtlik ja ilmselgelt armastab oma last. Oleks mõistlik, kui isa saaks lapsega veeta terve päeva. Alates 01.06.2011 võiks isa suhelda lapsega kahel järjestikusel päeval. Ringkonnakohtu seisukoht 38 Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. 39 Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

40 Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus maakohtu otsust lapse elukoha määramise ja isale suhtluskorra kehtestamise osas. Maakohus määras K. O. elukohaks ema A. R. elukoha ning andis K. O. hooldusõiguse A. R.. Ringkonnakohtu istungil loobus apellant väitest, et lapse ema juurde jätmisega on kohus väljunud haginõuete piiridest. Nõude määrata K. O. elukohaks ema A. R. elukoht esitas hageja täiendavalt menetluse kestel (tl 98-99). Apellant jäi aga selle juurde, et kohus ei oleks tohtinud anda K. O. hooldusõigust A. R., kuna sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Ringkonnakohus nõustub, et sellist nõuet ei ole hageja esitanud, samuti ei ole maakohus sellise nõude võimalikkust pooltega arutanud. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus andis K. O. hooldusõiguse A. R.. 41 Apellant on vaidlustanud ka määratud suhtluskorra. Ringkonnakohtu istungil soovis apellant määrata suhtluskord selliselt, et igal teisel nädalavahetusel oleks tal võimalik 7

(10)lapsega pikemalt koos olla, lühiajaline suhtlus nädala sees ei ole võimalik hageja pikkade tööpäevade tõttu. Nädalavahetusel on kolmetunnine suhtlusaeg liiga lühike, mis ei võimalda isal lapse eest hoolitseda ja lapsega midagi ühiselt ette võtta. Sõit isa elukohast XXXXXXXX ema elukohta XXXXXXXX ja tagasi võtab juba ise tükk aega. Kostja poolt soovitud suhtluskorda toetasid ka lapse määratud korras esindaja ja eestkosteasutuse esindaja. Hageja vastuväited, et laps peab lõunauinaku ajal olema kindlasti ema juures ja isa ei ole võimeline lapse eest hoolitsema, jäid paljasõnalisteks. Eeltoodu alusel tuleb suhtluskord määrata selliselt, et isal on õigus lapsega suhelda igal teisel nädalavahetusel hommiku kelle üheksast kuni õhtul kella seitsmeni esialgselt kuni suveni ainult laupäeval ja alates 01.06.2011 nii laupäeval kui pühapäeval. 42 Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus elatise väljamõistmist lapse ja ema ülalpidamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et elatis lapsele on välja mõistetud tagasiulatuvalt nõude piire ületades. Kohus mõistis elatise välja alates 05.05.2008, ehkki hageja palus hagiavalduses elatise välja mõista alates 2008.aasta detsembrist, see on ajast, mil pooled elavad lahus. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsust selles osas muuta ja mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks alates 01.12.2008. 43 Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega elatise suuruse osas. Maakohus mõistis kostjalt lapse ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Hageja on hagiavalduse täienduses (tl 174) toonud välja lapsele tehtavad kulutused, märkides, kui palju kulub eluasemele, toidule, riietusele, hügieenitarvetele, transpordile, ravimitele, meelelahutusele ja ühekordseteks suuremateks ostudeks. Kostja ei ole sellele kalkulatsioonile konkreetseid vastuväiteid kululiikide kaupa esitanud, vaid on märkinud üksnes üldsõnaliselt, et lapse peale ei peaks nii palju kuluma. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et laps on sündinud enneaegsena ning seetõttu nõrgema immuunsussüsteemiga, mistõttu tuleb teha ravimitele ja tervishoiule tavapärasest rohkem kulutusi. Arvestades seda, et kohtu poolt väljamõistetud elatise suurus 2500 krooni on ainult veidi suurem kui miinimum elatise määr ning tuvastatud on, et tegemist on erivajadustega lapsega, samuti seda, et kostja käesoleval ajal töötab keskmise palgaga 8000- 10000 krooni kuus, ei ole põhjendatud kostja soov vähendada lapsele väljamõistetud elatise suurust miinimumsummani. 44 Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus on ka hageja ülalpidamiseks elatise mõistnud välja nõude piire ületades alates 01.05.2009, kuna hageja soovis elatise väljamõistmist alates 01.09.2009 (nõude täpsustus tl 79). Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja maksma elatist hagejale alates detsembrist 2008, kuid hageja ei soovinud varasemat elatise väljamõistmist seoses sellega, et kuni septembrini 2009 sai ta emapalka. 45 Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohus ei oleks tohtinud rahuldada hageja ülalpidamiseks esitatud elatise nõuet võlaõigusseaduse sätete alusel, kuna hageja ise ei tuginenud oma nõudes võlaõigusseadusele.

§ 438alusel kohaldab kohus ise seadust vastavalt tuvastatud asjaoludele.

Maakohus tuvastas poolte vahel kehtiva kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hageja enda ja alaealise lapse ülalpidamiseks kokku 3000 krooni kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Eelistungil täpsustas hageja kokkuleppe sisu, mille kohaselt tema ülalpidamiseks pidi jääma nimetatud summast 1500 krooni ( tl 203). Kostja ei ole seda hageja väidet esimese astme menetluses ümber lükanud ega näidanud kulutuste teistsugust jaotust. 46 Viimasena käsitleb ringkonnakohus ühisvara jagamist. Kostja on ühisvara jagamisele esitanud kolm vastuväidet: esiteks on kohus ebaõigesti tuvastanud ühisvara koosseisu, teiseks on jätnud põhjendamatult palju asju kostjale, mille tõttu kostja peab maksma 8

(10)suurt rahalist kompensatsiooni ja kolmandaks kohus on eksinud kompensatsiooni suuruse arvutamisel. 47 Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eksinud tõendite hindamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille alusel kohus leidis et muusikakeskus, gaasigrill ja võrkkiik on ostetud poolte poolt abielu ajal. Maakohus on põhjendanud oma seisukohta, miks ta leiab et hageja vande all antud seletused on usaldusväärsemad kui tunnistaja D. A. ütlused muusikakeskuse kinkimise asjaolude kohta. Samuti on kohus hinnanud tunnistaja D. P. ütlusi ja põhjendanud, miks need ei tõenda vaidlusaluse gaasigrilli ja võrkkiige omandamist kostja poolt enne abielu sõlmimist. Kostja ise ei ole nimetatud asjade omandamisega seotud asjaolusid esile toonud ega selle kohta tõendeid esitanud. Kostja ei ole taotlenud ka enda vande all ülekuulamist. Eeltoodu alusel ei ole ringkonnakohtul alust hinnata tõendeid teisiti, kui seda tegi maakohus ja jõuda ühisvara koosseisu ja jagamise osas teistsugusele seisukohale. 48 Alusetu on kostja etteheide, et kohus ei tuvastanud ega arvestanud muusikakeskuse gaasigrilli ja võrkkiigekiige puhul nende tegelikku turuhinda ning ei võtnud arvesse kostja arvamust nimetatud objektide maksumuse osas. Kostja ei ole hageja poolt näidatud hindadele vastu vaielnud ega ole kordagi avaldanud oma arvamust nimetatud objektide maksumuse osas. 49 Kostja arvates tulnuks asjad jaotada võrdsemalt, et vältida rahalise kompensatsiooni maksmist. Samas ei ole kostja välja toonud, milliseid asju ta oleks soovinud veel hagejale jätta. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja sellega, et tema omandisse võiks jääda köögitehnika, kuid kostja sellega ei nõustunud. Ringkonnakohtu arvates ei ole köögitehnika eraldamine muust köögimööblist põhjendatud. Tegemist on konkreetse köögi jaoks tellitud spetsiaalse mööbliga ja sellesse integreeritud köögitehnikaga. Kuna pooled teistsuguse vara jaotuse osas ringkonnakohtu istungil kokkulepet ei saavutanud ja kostja ei ole põhjendanud, missugused esemed oleks tulnud veel hagejale jätta ning hageja kohtuotsust vaidlustanud ei ole, ei saa ringkonnakohus vara jaotuse osas maakohtu otsust muuta. 50 Maakohtu otsust tuleb aga muuta väljamõistetud kompensatsiooni suuruse osas. Kostjale jäetud ühisvara väärtus ületab hagejale jäetud ühisvara väärtuse 31 100 krooni võrra. Seega on väljamõistetava kompensatsiooni suuruseks pool sellest, see on 15 550 krooni. 51 Kohus jättis

§ 164

lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas ei ole otsust vaidlustatud. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus

§ 164

lg 1 ja § 174 lg 1 alusel ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud poolte endi kanda. Gaida Kivinurm Ele Liiv Peeter Pällin Osaliselt tühistatud Riigikohtu 07 06 2011 otsusega nr 3-2-1-45-11 RESOLUTSIOON 9

(10)
  1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-09-20271 Harju Maakohtu
  2. juuli
  3. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsus lapse elukoha ja ainuhooldusõiguse määramise osas ning saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  6. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  7. Tagastada T. S. A. R. kassatsioonkaebuselt
  8. detsembril 2010 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 krooni). 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.