2-09-28557/78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-28557 M. G. hagi laste U. S. ja U. S. vastu elatise väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 30.11.2010 otsus Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg M. G. apellatsioonkaebus Hageja M. G. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-X, XXXXX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus; Kostja I U. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXXXX); Kostja II U. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Tamm. 21.04.2011, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 30.11.2010 otsus M. G. hagis laste U. S. ja U. S. vastu elatise väljamõistmiseks muutmata.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud M. G. kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
3. 05.06.2009 esitas M. G. (hageja) Pärnu Maakohtule hagi U. S. (kostja I) ja U. S. (kostja II) vastu elatise väljamõistmiseks.
4. Hagejal on sündinud viis last, pojad kostja I, J. G. ja J. G. ning tütred A. S. ja kostja II, kes käesoleval ajal on kõik täiskasvanud. Hageja on alates 2008.a 30% töövõimetu ja oli eelmise aasta juunis hagi esitamise ajal töötu. Käesoleval ajal töötab ta XXXXXX AS-s M. kassapidajamüüjana katseajaga ja teenib miinimumpalka. Tal on suured võlad, mida ta ei suuda tasuda ning võlgade katteks võib ta kaotada isegi korteri, kuna see on arestitud. Ta on abistanud kostjaid ning soovib nüüd, et kostjad teda abistaksid ja talle elatusraha annaksid. Teisi lapsi on kasvatanud isad ning vanema tütrega ta läbi ei saa, mistõttu ei soovi ta nendelt ka elatist.
5. Kuna hageja on tööle saanud, siis soovib ta elatist hagi esitamisest kuni tööle asumiseni ja seda ainult minimaalses suuruses. Ta on osaliselt töövõimetu ning tervis võib järjekordselt halveneda, mistõttu ei ta loobu elatisest täielikult, sest minimaalpalk ei kindlusta tema võlgnevuste, kommunaalkulude ja teiste igapäevaste vajadustega toimetulekut.
6. Algselt on hageja soovinud elatist kummaltki lapselt 4350 krooni kuus tähtajatult, kuid seoses sellega, et ta on käesolevaks ajaks tööd leidnud, soovib ta elatise väljamõistmist alates 05.05.2009 kuni 05.11.2010 ning on vähendanud elatise nõuet kummaltki lapselt 2175 kroonile kuus.
7. Hageja on kostjat II varem toetanud umbes 200 000 krooniga, et tütar saaks omale korteri ja auto soetada. Kostjat I on ta toetanud umbes 23 000 krooniga. Seetõttu oleks nüüd kostjatel aeg teda toetada. Kui hageja oli töötu, sai ta XXXXXX linnalt toetust ainult 1000 krooni kuus. Peale selle maksis linn kinni ka tema ravimite kulu, kuid sellest ei piisa. Hageja on teinud kostjate heaks kõik, mis võimalik ja nüüd on kohustatud lapsed temale töötuks oleku aja eest elatist maksma. Kuna nad seda vabatahtlikult ei tee, palub hageja elatise välja mõista kohtul, jättes menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited
8. Kostjad vaidlesid hagile vastu.
9. Arusaamatu on miks hageja on nõude esitanud viiest lapsest ainult kahe vastu. Hageja on kostjatest materiaalselt rohkem kindlustatud, sest omab kaht korterit, üht XXXXXXX ja teist XXXXXX ning tema kasutuses on sõiduauto Škoda Oktavia. Hageja elab ilmselt üle jõu ning tahab oma laenuvõlgu kustutada kostjate ja viimaste laste arvelt. Hagejal on säilinud 70% töövõimest ja käesoleval ajal ta ka töötab ning ajal, mil ta ei töötanud, sai ta toetust toimetulekuks ja omavalitsus tasus tema ravimite kulud. Keegi ei keelanud hagejal oma töövõime ulatuses ise elatist teenida. Riik on ka seda silmas pidanud, kui 30%-lise töövõime kaotuse puhul veel pensionit ei maksta.
10. Kostjal I on kaks väikest last, üks 7-aastane ja teine alles 1-aastane. Seoses majandussurutisega on kostja I ise töötu ning käesoleval ajal mingit sissetulekut ei oma. Kostjalt I elatise väljamõistmine 70% töövõimelise hageja kasuks seaks ohtu kostja I ja tema laste toimetuleku. Kostjal I on samuti abikaasa väikelapsega kodus ja peab toetustega toime tulema.
11. Kostjal II on samuti kaks väikest alaealist last, üks 6-aastane ja teine alles 1-aastane, mistõttu ei saa kostja II tööl käia ja elab riigi poolt ettenähtud toetustest. Tema abikaasa on 50% invaliid ning elatub invaliidsuspensionist, mis on 2009 krooni kuus, ning peret toetada ei suuda.
12. Hageja majanduslik olukord on kostjate omast palju parem ning nõudes kostjatelt elatist, käitub hageja vastutustundetult. Ta on oma raskused põhjustanud enda vastutustundetu käitumisega. Hageja võlakoorma kinnimaksmine kostjate poolt ei ole moraalne ega seadusepärane ning seetõttu paluvad nad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 2 Maakohtu otsus ja selle põhjendused
13. 30.11.2010 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14. 29.05.2009 otsusega nr 518370 on hagejal tuvastatud töövõime osaline kaotus 30% ulatuses kestusega 06.05.2009 kuni 31.05.
15. Tema osaline töövõimetus on tekkinud üldhaigestumise tagajärjel. Püsiva töövõimetuse alusel on õigus riiklikule pensionile vähemalt 16-aastasel isikul kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 või 2 sätestatud vanaduspensioni ikka jõudmiseni, kui tema töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40%. Seega eeldab riik, et 30% töövõimega isik võib töötada ja ise endale elatist teenida.
16. Hagi esitamise ajal hageja siiski ei töötanud. Seetõttu on hageja soovinud elatist kummaltki lapselt 4350 krooni kuus tähtajatult, kuid seoses sellega, et ta on käesolevaks ajaks tööd leidnud, soovib ta elatise väljamõistmist alates 05.05.2009 kuni 05.11.
17. Ka on ta vähendanud elatise nõuet kummaltki lapselt 2175 kroonile kuus. Ta töötab alates 05.10.2010 M. OÜ XXXXX kaupluses kassapidaja-müüjana ja saab esialgu miinimumpalka.
18. Kui hageja oli töötu, sai hageja omavalitsuselt vastavat toimetuleku toetust ning XXXXXX linn maksis kinni ka tema ravimid. Seega olid tal olemas riigi poolt ettenähtud elatusvahendid. Peale selle omab hageja kahte korterit, üht asukohaga XXXXXX XXXXX X-XX ja teist XXXXXX XXXXXXX XXX XX-X. Samuti on tema kasutuses sõiduauto Škoda Oktavia. Korterid on küll koormatud võlgadega, kuid nende realiseerimisel on võimalik võlgade kustutamise kõrval soetada uus väiksem ja odavam elamispind. Pealegi on omavalitsusest võimalik saada eluasemetoetust ja olemas on ka sotsiaalpinnad.
19. Hageja on võtnud 2007.a laenu, mida on tagatud hüpoteegiga 230 000 krooni ja 2009.a laenu, mida on tagatud hüpoteegiga 440 000 krooni ja sellest oleks pidanud jätkuma äraelamiseks enam kui piisavalt. Seega on hagejal piisavalt vara ning tema osaline töövõimetus ei ole takistuseks elatise teenimisel. Hageja töötab ka käesoleval ajal. Meie riik on määranud elatusmiinimumi ja eraldanud toetused, millega peab iga isik toime tulema ning hageja on toetusi saanud. Seega ei ole ta isik, kellele tuleks määrata elatis laste kulul.
20. PKS § 97 järgi on esmajärjekorras õigustatud elatist saama alaealised lapsed ja viimases järjekorras muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Sama seaduse § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele ja alanejat sugulast ülenejatele sugulastele. Hageja ei ole antud juhul isik, kes oleks oma materiaalse olukorra tõttu õigustatud elatist saama. Riik on arvestanud sellega, et tal oleks toetusena kättesaadav Eesti Vabariigis kehtestatud toimetuleku piir. Tema võlgu ei pea küll lapsed kinni maksma.
21. Peale selle tuleks elatise maksmisel vanemale arvestada kõiki täisealisi lapsi, mitte eelistada ühtesid teistele. Hageja on oma kolm täisealist last ise välistanud ja soovib elatise väljamõistmist ainult kostjatelt. Kohus arvestas sellega, et kostjal I on kaks väikest alaealist last, üks 7-aastane ja teine alles 1-aastane ja ta ise on hetkel hoopis töötu. Temalt elatise väljamõistmine 70% töövõimelise hageja kasuks seaks ohtu tema enda ja laste toimetuleku. Kostjal II on samuti kaks väikest alaealist last, üks 6-aastane ja teine alles 1-aastane. Tema enda kuusissetulek on väga väike, kuna on lastega kodus ning abikaasa on töövõimetu 50%. A. S. ei saa tõesti praegu tööl käia ning tema pension on ainult 2009 krooni. Seega on kostjatel eelkõige kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi ja nad ei ole suutelised muudele õigustatud isikutele ülalpidamist andma. Seega puuduvad alused hagejale kostjatelt elatise väljamõistmiseks ja tema hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
22. Hageja esitas Pärnu Maakohtu 30.11.2010 otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
23. Kui kohus oleks kõiki hageja esitatud tõendeid hinnanud, siis oleks ilmne, et hagejale laieneb PKS § 64 (redaktsioon kehtiv kuni 01.07.10), ning ka PKS § 97 p 3 ning ta on õigustatud 3 seaduse järgselt elatist saama. Hageja on 30% ulatuses töövõimetu, mis tähendab, et ta küll võib ise töötada ja elatist teenida, kuid elatise teenimine on teatud puude tõttu raskendatud. Hageja ei ole kunagi kasutanud oma puuet ära ning ei ole meelega hoidnud töö tegemisest kõrvale. Vastupidi, hageja on aktiivselt tööd otsinud pärast koondamist 2008.a, millest algas ka hageja materiaalne allakäik. Saamata jäid töö- ja puhkusetasu, koondamisrahad. Kuna mõlemad tööandjad, kelle juures hageja töötas, jätsid täitmata seaduse järgsed kohustused, s.o ei tasunud töötuskindlustusmakseid ega sotsiaalmaksu, siis tekkis hagejal ka probleem töötuskindlustushüvitise saamisega. Hetkel on kohtus menetlemisel ka kahjunõue tööandjate vastu, kuid kuna tööandjatel on palju võlgnevusi, on reaalne oht, et nõue jääb rahuldamata.
24. Hageja head tahet näitab ka elatise nõudmisest loobumine alates ajast, mil ta M. OÜ XXXXX kauplusesse kassapidajana-müüjana tööle sai ning eelneva perioodi eest elatise nõude vähendamine. Hageja ei ole väljas kasu teenimiseks või enda võlgnevuste likvideerimiseks elatise arvelt, nagu on kohus ekslikult seisukohale jõudnud, vaid elatise küsimise eesmärgiks oli otsene vajadus endaga igapäevaselt toime tulla ja mitte oma elukohta kaotada.
25. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et kuna hageja on saanud riigilt toimetulekutoetust, siis sellega langeb ära ka elatise küsimise alus. Seega kaotaks PKS § 64 ja praegu kehtiva PKS § 97 p 3 üldse igasuguse mõtte, sest kõigil endaga mitte hakkama saavatel isikutel on õigus toimetulekutoetusele.
26. Hageja mõlemad korterid on arestitud ja nende eest saadav raha ei kata ära võlgnevusi. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja saaks korterite realiseerimise eest endale soetada väiksema elukoha. Vastavaid kortereid on peaaegu võimatu realiseerida (ühe korteri sundmüük, asukohaga XXXXXXX XXX XX-X, XXXXX on küll peatatud, kuid teise suhtes, asukohaga XXXXX X-XX XXXXX on enampakkumine korduvalt nurjunud. Kõik tõendid on esitatud ka kohtule). Nagu viidatud eelnevalt, ei kata nende korterite eest saadav summa ilmselt hageja võlgnevusi ning seega jääks hageja kodutuks.
27. Hageja sõiduauto on siiani liisingu oma ning laenudest on osa antud just kostjatele, kellelt praegusel hetkel hageja toetust ja abi on küsinud. Hageja on eelnevalt, kui temal võimalusi oli, oma lapsi igakülgselt toetanud.
28. Hagi esitamist vaid kahe lapse suhtes on hageja kohtus põhjendanud. Seadus ei kohusta hagi esitama kõigi laste suhtes, see on vaid üks võimalusi. Kohus ei ole ka põhjendanud, milliste tõendite kohaselt ta järeldab, et kostjad ei ole suutelised elatist maksma ning et nende alaealised lapsed võiksid elatise väljamõistmisel jääda hooletusse. Kui hageja uuendas kohtumenetluses pidevalt enda majanduslikku seisundit kajastavaid tõendeid, siis kostjad seda ei teinud. Andmed, mis kostjad kohtule esitasid, ei ole tõesed. Kostja I käib mitteametlikult tööl, kuigi võiks töötada ametlikult, kuna tegemist on noore 100% töövõimelise mehega, kes peaks suutma endale korralikku tööd leida. Kostja II kohta ei osanud tema esindaja kohtuistungil öelda isegi seda, kus kostja II käesoleval hetkel elab, rääkimata sellest, milline on kostja II reaalne majanduslik olukord. Ainuüksi sellest, et kohus on tuvastanud, et kostjad omavad alaealisi lapsi, ei ole alus jätta elatise nõue rahuldamata, vaid kohus oleks pidanud uurima põhjalikult ka kostjate majanduslikku olukorda. Vastus apellatsioonkaebusele
29. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
30. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostjate vastu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 4
31. Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et kostjatel lasub kohustus hagejale elatist maksta. Maakohus on käsitlenud vanema poolt laste vastu esitatud elatise nõude rahuldamise eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet kõnealusel juhul rahuldada. Maakohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku korrata. Hageja arusaam, mille kohaselt lasub lastel PKS § 97 p-i 1 kohaselt kohustus abivajavat vanemat ülal pidada, on paikapidav, kuid vastavalt PKS § 102-le 1 saab elatise nõude rahuldada vaid juhul, kui lastel on võimalik vanemale elatist maksta. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kõnealusel juhul ei ole kostjatel hageja ülalpidamiseks varalist võimalust ning seda ei muuda ka asjaolu, et hageja üldhaigestumisest tingitud töövõimetus on apellatsioonimenetluse ajal tõusnud 80-le %-le.
32. Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele, kostjate vastuväidetele ning poolte esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega teha nende pinnalt nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat järeldust.
33. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Margo Klaar Mare Merimaa 5