← Eesti

2-10-31150/17

Obsah (6)§ 423§ 200§ 3§ 173§ 168§ 427

2-10-31150 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-31150 Määruse kuupäev Rakvere, 02. mai 2011.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi S N’e hagi T A’e vastu elatise nõudes Menetlustoimi

§ 423lg 1 p 7 alusel.

9. Hageja ei ela hagiavalduses ja menetluse käigus kohtule näidatud aadressil xxxx. Menetlusosalise kohustused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 200, mille 1 lõike alusel menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Hageja ei ole täitnud

§ 200

lg 4 sätestatud kohustust teatada kohtule ja teistele menetlusosalistele oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. 10. Hagi läbivaatamata jätmise õiguslikud alused on sätestatud

§ 423

lg 1.

§ 423

lg 1 p 7 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu katsed toimetada hagejale kutsed tema vanemate ja politsei kaudu ei andnud tulemusi. Kohtute Infosüsteemis (KIS) puuduvad teised andmed hageja kohta. Maksu-ja Tolliameti elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt hageja elukoha aadressiks on xxxx ja hageja sissetulekusk on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljamakstud raha (t. lk. 26). Hageja kohta andmete saamiseks tegi kohus järelpäringuid Sotsiaalkindlustustusametile, kust 28.02.2011.a saadud vastuse kohaselt hageja poolt teatatud aadressiks on xxxx (t. lk. 31). Hageja poolt kohtule näidatud sidevahendi number ei ole sisse lülitatud või on levist väljas. 2

(3)2-10-31150
  1. Kuna hageja esitatud andmed ei võimalda hagejat ega tema tegelikku elu või viibimiskohta tuvastada, siis üle poole aasta ei ole tsiviilasjas võimalik toiminguid teha. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus jätab hagi läbi vaatamata.
  2. Lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise hagis on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Lapse vanem on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele.

§ 3

lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus selgitab S N’ele, et tal on õigus esitada lapse esindajana lapse nimel kostja vastu uus hagi lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Menetluskulud 13. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. 14.

§ 168lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Et kostjal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 15. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 427, §§ 463466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 18. juunil 2011.a Nooremreferent Ifret Mamedguseinov Tea Toming Tea Toming 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.