Kohus rahuldas kostja esitatud taotluse ja määras kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja. Kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud summa 29 056,05 krooni tasuda 36 kuu jooksul, tasudes hagejale käesoleva otsuse jõustumisest alates järgnevast kuust iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 807,11 krooni. 10.
Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Vastavalt
lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
p 7 sätestab, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p. 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 5250 krooni ning kulud õigusabile 1800 krooni. Kokku 7800 krooni.
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on tuvastanud kostja raske majandusliku olukorra. Hageja ei ole sellele kostja väitele vastu vaielnud. Arvestades nimetatud asjaolu ja kostja majandusliku olukorda leiab kohus, et kostjalt täies ulatuses hageja menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane. Hageja menetluskulud tuleb jätta 50% ulatuses kostja ning 50% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud 50% ulatuses, s.o summas 3900 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused 11. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 06.10.2010 otsuse osas, mis puudutab otsuse täitmise viisi ja tähtaega ning menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist. 12. Kohus on ületanud hagi lahendamise piire ja teinud otsuse nõude osas, mida kostja pole esitanud. Kohus on käsitlenud kostja 07.05.2010 hagiavalduse vastuses esitatud soovi tasuda võlgnevus pikema aja jooksul väikeste osadena taotlusena otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks
Kostja vastuses selline taotlus puudub ning sellise sooviavalduse käsitlemine taotlusena otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks ei ole õige. Oma vastuses 07.05.2010 teatab kostja, et tema arvates on võimalik asi lahendada kokkuleppega ning vastuses kajastatud soov tasuda võlgnevus pikema aja jooksul väikeste osadena on ettepanek sõlmida hagejaga nimetatud tingimustel kohtulik kokkulepe, mitte taotlus kohtule kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Hageja käsitles kostja soovi kohtuliku kokkuleppe ettepanekuna ning vastas kohtule 08.06.2010, et hageja ei ole nõus lahendama asja kokkuleppega, 3 kuivõrd kostjale on juba pakutud võimalust tasuda tekkinud võlgnevus osade kaupa ja maksegraafiku alusel. Nimelt sõlmisid pooled 25.04.2009 võlakohustuse, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale selleks hetkeks tekkinud võlgnevuse kuues osas, 680 krooni kuus. Kahjuks kostja nimetatud kokkulepet ei täitnud ning võlgnevus progresseerus pikema ajaperioodi vältel, mis omakorda oli põhjuseks hageja pöördumisel kohtu poole ning lisakulutuste tegemiseks võlgnevuse sisse nõudmisel. Viidatud 25.04.2009 võlakohustuse on hageja lisanud tõendina hagiavaldusele. Kuivõrd kostja ei taotlenud oma vastuses expressis verbis kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtaja kindlaksmääramist, puudus hagejal ka võimalus expressis verbis sellisele taotlusele vastu vaielda. Vastavalt
Kohus seda aga ei teinud, rikkudes
lg 4 alusel hageja menetluskulud 50 % ulatuses kostja ning 50 % ulatuses hageja kanda. Kohus on ebaõigesti hinnanud asjaolusid kohaldades
Vastavalt
lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte hüpotees näeb ette võimaluse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes mitte lihtsalt ebaõiglane nagu esimese astme kohtulahendis on järeldatud, vaid äärmiselt ebaõiglane. Antud sõnastus viitab sellele, et seadusandja on andnud kohtule võimaluse kalduda kõrvale
-s lg 1 sätestatud üldnormist, mille kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, vaid erakorralisel juhul. Kohtu poolt tuvastatud kostja raske majanduslik olukord ei ole erakorraline põhjus, mis lubaks kohtul kõrvale kalduda
On tõenäoline, et isikul, kes oma kohustusi õigeaegselt ei täida ja kelle suhtes on võlausaldaja sunnitud kohtu poole pöörduma, on raske majanduslik olukord. Samas ei saa see olla põhjuseks menetluskulude osalise hageja kanda jätmisel. Hageja on antud juhul teinud endast oleneva leidmaks lahendusi kostjalt võlgnevuse saamiseks väljaspool kohtumenetlust. Hageja on sõlminud kostjaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe maksegraafiku alusel, mida kostja ei ole täitnud. Hageja on pöördunud inkassoettevõtte poole, kelle kohtuväline menetlus võlgnevuse saamiseks pole kostja puhul tulemusi andnud. Hageja on pöördunud kohtu poole viimase võimalusena ning tasunud menetluskulud, kuna vaatamata pingutustele pole kostja hageja nõudeid rahuldanud. 50 % menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõige ja ebamõistlik hageja suhtes. Hageja näol on tegemist mittetulundusühinguga, mille vara moodustavad enamuses liikmete sissemaksed. Seetõttu menetluskulude teiste korteriomanike kanda jätmine ebamõistlik ja ebaõiglane. 4 15. Kohus on rikkunud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel ka
Vastavalt
§-le 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus on menetluskulude jaotuse kõrval määranud kohtuotsuses kindlaks aga ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtuotsusest ei nähtu, et tegemist oleks kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega, mis võimaldaks antud erisätet rakendada.
Vastus apellatsioonkaebusele 18. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 19.
lg 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning hageja on vaidlustanud otsust üksnes kohtuotsuses määratud täitmiskorra ja menetluskulude jaotuse osas, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust muus osas kontrollida. 20. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja poolt hagiavaldusele 07.05.2010 koostatud ja 11.05.2010 kohtuni jõudnud vastuses esitatud soovi tasuda võlgnevus pikema aja jooksul väikeste osamaksetena (tl 44) saab ja tuleb pidada
lg 1 järgseks taotluseks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. 21.
lg 1 kohaselt võib poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Nimetatud normi eesmärk on võimaldada poolel enne otsuse tegemist taotleda kohtult otsuse täitmiseks reeglipärasest erinevat korda. Täitmiskorra määramiseks põhjust andvate asjaolude loetelu seadus ei sisalda, mis tähendab, et otsuse täitmisviisi määramine on kohtu kaalutlusõigus. Otsustamise eelduseks on poole taotlus, mille kohta tuleb küsida seisukohta ka teiselt poolelt (
Erimeelsust ei ole selles, et kostja vastus hagile on hagejani jõudnud ning hageja on kostja ettepanekule, tasuda võlgnevus osamaksetena, enne maakohtu poolt otsuse langetamist vastu vaielnud (tl 49). Seejuures ei ole hageja vaidlustanud kostja poolt täitmiskorra määramise alusena esiletoodud ja kohtu poolt arvesse võetud asjaolu – kostja rasket majanduslikku olukorda. Samuti ei ole hageja kostja napile sissetulekule ning poja ülalpidamise- ja pangalaenu tasumise kohustustele vastu vaielnud ka apellatsioonkaebuses. Kolleegium leiab, et maakohus on kostja poolt esiletoodud asjaolusid õigesti hinnanud ja leidnud põhjendatult, et need annavad alust kostja taotluse rahuldamiseks ja kohtuotsuse täitmiskorra määramiseks maakohtu otsuses näidatud viisil. Kuna hageja ei ole kohtu poolt arvessevõetud asjaolusid kahtluse alla seadnud, ei anna hageja vastuväide, et kostja ei ole 5 täitnud poolte kohtueelset kokkulepet võlgnevuse osamaksetena tasumiseks, põhjust maakohtu otsust muuta. 22. Kolleegium ei nõustu maakohu lahendiga menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jagab hageja seisukohta, et maakohus on kohaldanud
Kolleegium nõustub hagejaga, et
lg 4 sõnastuse kohaselt saab kohus kalduda kõrvale
lg 1 sätestatud üldnormist, mille kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, vaid erakorralisel juhul. Seadusandja on nimetatud sätte kohaldamiseks kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Üksnes kohtu poolt tuvastatud kostja raske majanduslik olukord selliseks põhjuseks ei ole. Õige on kaebuse tähelepanek, et hageja on teinud endast oleneva leidmaks kostja jaoks taskukohast lahendust võlgnevuse sissenõudmiseks väljaspool kohtumenetlust. Vaidlust ei ole selles, et hageja on sõlminud kostjaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe maksegraafiku alusel, mida kostja ei ole täitnud. Samuti ei ole erimeelsust selles, et hageja on palunud abi inkassoettevõttelt, kuid ka see ei ole võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks tulemusi andnud. Hageja on pöördunud kohtu poole viimase võimalusena ning seega olnud sunnitud kandma menetluskulusid. Lisaks tuleb arvestada, et hageja näol on tegemist mittetulundusühinguga, mille sissetuleku moodustavad valdavas osas liikmete maksed. Seega jääksid korteriühistu menetluskulud korteriomanikult võlgnevuse sissenõudmisel ebaõiglaselt teiste korteriomanike kanda. Eeltoodu põhjal peab kolleegium õigeks jätta esimese astme kohtu menetluskulud
23. Kuna tegemist on kostja poolt hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega (
440), on maakohtu poolt menetluskulude rahaline kindlaksmääramine olnud põhjendatud.
¹ lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Toimikust nähtuvalt on hagejale antud võimalus enne otsuse tegemist menetluskulude nimekirja esitamiseks, mida viimane on ka kasutanud (tl 80). Hageja poolt kantud esimese astme kohtu menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5250 krooni ja õigusabikulu 1800 krooni. Arvestades riigilõivu tasumise kohustuse paratamatust ja hageja õigust kasutada kohtumenetluses esindajat, peab kolleegium hageja poolt kantud 7800 krooni (498,51 euro) suuruseid menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 24. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kulud
Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.