Obsah (7)
§ 436§ 438§ 440§ 444§ 468§ 173§ 4342-10-48687 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-48687 Otsuse kuupäev Jõhvi, 16. mai 2011.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. P.`i hagi Formet Grup
) § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja vastuse kohaselt peale puhkust 2008.a lõpus kostja tööle ei naasnud ja kuni töölepingu ülesütlemiseni ei kostja tööülesandeid täitnud. 3
(5)2-10-48687 Kuigi hagiavalduses väidab hageja, et tegi tööd vastavalt töölepingule, siiski oma seisukohas kostja vastusele ei välista hageja, et töötajal puudus võimalus tööülesandeid täita temast olenemata põhjusel ja tegemist võis olla tööseisakuga. Sellega on tuvastatud, et tegelikult alates 01.01.2009.a kuni töölepingu lõpetamiseni 16.02.2010.a hageja ei ole tööülesandeid täitnud. 13. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kostja vastuse kohaselt ootas tööandja töötaja tööle naasmist. Vastavalt kuni 01.07.2009.a kehtinud palgaseaduse (PalS) § 20 lg 2, kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Kohtuistungi kostja esindaja on seda põhjendanud asjaoluluga, et vedurimasiniste ei ole võimalik leida ja kostja lootes, et hageja ilmub tööle tagasi, ei öelnud töölepingut erakorraliselt üles.
§ 436
lg 4 alusel otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kuna kostja on arvestanud ja tasunud hageja eest sotsiaalmaksu, siis kostja vastuväidetest ja töölepingu lõpetamise õiguslikust alusest tulevalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et töötaja on süüdi töökohustuste täitmata jätmises. Seega puudus kostjal TLS § 35 või PalS § 20 lg 2 sätestatud alus töötajale tasu maksmata jätmiseks.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida ka lepingust. VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 3.1 alusel asus hageja tööle täistööajaga, tema tööaja kestuseks oli 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Töölepingu punktist 4.
- tulenevalt oli töötaja põhipalgaks 65 krooni tunnis ja lepingu punkti 4.
- kohaselt palka makstakse 1 kord kuus ülekandega pangaarvele. Hageja pangakonto väljavõtete järgi alates 01.01.2009.a kuni 14.09.2010.a ei ole kostja hagejale palka maksnud. Ülejäänud perioodi kohta ei hageja ema pangakonto väljavõtteid esitanud. 15.
§ 438
lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Oma vastuses hagile tööandja ei nõustunud hagiga, põhjendusel, et tegemata töö eest tasu nõudmine on alusetu. Kohtuistungil kostja on võtnud hagi saamata jäänud tasu osas mitte töölepinguga kehtestatud määras vaid lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast 278.02 eurot kuus kokku summas 3 892.22 eurot (4 350 krooni x 14 kuud : 15.6466) ja on põhjendanud seda sellega, et sellelt summalt on kostja arvestanud ja tasunud hageja eest sotsiaalmaksu. 16. Hageja pankakonto väljavõtete kohaselt alates 23.03.2009.a hageja on osutanud teenuseid või müünud kaupa ja on esitanud arveid OÜ-le Peipsi Grupp Holding. Seega õiged on kostja 4
(5)2-10-48687 esindaja väited, et ajal, mille eest hageja kostjalt töötasu nõuab, tegutses hageja füüsilisest isikust ettevõtjana. Jättes üle aasta tööle ilmumata ja tööülesandeid täitmata, töötaja on rikkunud töö tegemise kohustust. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Tööandja ei ole kasutanud TLS § 88 lg 2 p 4 sätestatud õigust öelda tööleping erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel. Kuna tööleping on üles öeldud 16.02.2010.a töötaja poolt korraliselt TLS § 85 lg 1 alusel, siis tuleb asuda seisukohale, et töötaja +ei ole töökohustuste täitmata jätmises süüdi ja tööandja ei täitnud TLS § 28 lg 2 p 2 sätestatud kohustust maksta töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Sellepärast hagi saamata jäänud tasu nõudmise osas tuleb rahuldada summas 9 736.94 eurot (152 350 krooni), sh. 2009.a 8 640 85 eurot (135 200 krooni), s.o 52 nädalat x 40 tundi x 65 krooni : 15.6466 ja 01.01.2010.a-16.02.2010.a eest 1 096.08 eurot (17 150 krooni), so. 33 päeva x 8 x 65 krooni : 15.6466. Puhkusehüvitis 17. Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 01.01.2009.a-16.02.2010.a eest arvestatud puhkusehüvitist summas 637.07 eurot (9 968 krooni). Kostja ei ole vastuväiteid puhkuse puhkusehüvitisele esitanud. Kohtuistungil kostja esindaja on selles osas hagi õigeks võtnud. 18. Vastavalt
§ 440
lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud.
§ 444
lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna kostja on selles osas võtnud hagi õigeks, siis
§ 468
lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse selles osas tagatiseta viivitamata täidetavaks Menetluskulud 19. Vastavalt
§ 173
lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TjasMS § 161 lg 1 järgi haimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 20. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§ 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 453 lg1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 631, § 632 1sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)