← Eesti

2-10-16077/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-16077 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2011 Tallinnas Tsiviilasi H S hagi A Ei vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 19 941,30 krooni (1274,48 eurot) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.09.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H S apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 25.01.2011, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad H S (i.k.XXXXXXXX, eluk. XXXXX, XXXXX XXX. XX-XX); S E (i.k.XXXXXXXXXXX), seaduslikesindaja H S: N E (i.k. XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja H S; Kostja A E (i.k. XXXXXXX), eluk XXXX, XXXX XX-X). RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 27.09.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-10-1610 muuta, sõnastades otsuse resolutsiooni järgmiselt. Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A Eilt (i.k.37001272719) igakuiselt elatist 4350 kr. (278,02 eurot) alates 13.03.2010 kuni 30.06.2010 H S kasuks nende laste S Ei ja N Ei ülalapidamiseks. Välja mõista A Eilt alates 01.07.2010 elatis igakuiselt 2175 kr. (139,01 eurot) tütre S E (sünd. XX.XX.XXXX) kasuks, ja 2175 kr. (139,01 eurot) tütre N Ei (sünd.XX.XX.XXXX) kasuks kuni tütarde täisealiseks saamiseni. Otsuse täitmisel arvestada summasid, mida A E on laste ülalpidamiseks tasunud Harju Maakohtu 08.04.2010 hagi tagamise määruse alusel. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada maakohtu 08.04.2010 määrus hagi tagamiseks. Menetlusosaliste menetluskulud antud asjas jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud H S esitas 07.04.2010 hagi A E vastu elatise väljamõistmiseks nende 21.04.2006 sündinud tütre S ja 10.09.2007 sündinud tütre N ülalpidamiseks. Hageja väidetel kulub vanema tütre ülalpidamiseks 4880 kr. ja noorema tütre ülalpidamiseks 3822 kr. kuus. Kostja peaks elatist tasuma pooles ulatuses lastele vajalikest kulutustest pluss ulumaks. Hageja palus kostjalt välja mõista tütre S jaoks 3151,90 kr. ja tütre N jaoks 3403,80 kr. Hageja märkis, et tema sissetulek on 3000 kr. kuus, ja oletas, et kostja sissetulek võib olla 20000-25000 kr. kuus. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et takistada kostjat laste eest hoolitsemast. 13.03.2010 viis hageja lapsed varjupaika, mis tähendab, et seal viibitud aja eest on ta toetust juba saanud. Kostja soovib osaleda laste kasvatamisel, panustades nii ajaliselt kui ka materiaalselt. Osavõtu võimaldamisel osaleda laste kasvatamises asub kostja kohe oma kohustusi täitma ka ilma kohtuotsuseta. Maakohtu otsus Harju Maakohus oma 27.09.2010 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mõistes kummagi lapse jaoks välja elatise 2175 kr. kuus hageja kasuks alates 13.03.2010, jättis hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja kosta enda menetluskulud tema enda kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt elavad lapsed koos hagejaga. Ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hagejalae laste ülalpidamiseks elatist tasunud. Samas puudub vaidlus selles, et kostja on lastele kulutusi teinud, mis aga on olnud seotud meelelahustuse ja vaba aja sisustamisega. Seega on elatishagi esitatud põhjendatult. Asjaolu, et poolte vahel on vaidlus laste elukoha määramise ja lastega suhtlemise korra üle, ei vabasta kostjat elatise tasumisest. Hageja palub laste ülalpidamiseks kostjalt välja mõista kokku 6555,70 kr. kuus. Kostja on esitanud ülevaate ettevõtlusest saadud tulu kohta, mille kohaselt on kostja igakuine sissetulek vahemikus 5380 kuni 7895 kr. Kostjale kuulub kaks sõidukit, mida kasutab ettevõtluses tulu teenimiseks; muu väärtuslik vallas- või kinnisvara puudub. Arvestades kosta tabelit tema sissetulekute ja lastele tehtud kulutuste kohta, tuleb kostjalt välja mõista elatis mõlamale lapsele seaduses sätestatud miinimumsummas. Hageja nõutus suuruses ei ole võimalik elatist kostjalt välja mõista, kuivõrd kostja igakuine sissetulek ja varanduslik olukord ei võimalda sellises summas elatist tasuda. Elatise väljamõistmisel ei ole võimalik lähtuda aimkult kulutuse suurusest, arvestada tuleb ka vanemate võimalustega neid kulutusi katta. 2

(4)Hageja apellatsioonkaebus Kaebuses palub apellant maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja rahuldada elatishagi terves ulatuses. Kostja võttis omaks, et ta ei ole alates 13.03.2010 täitnud laste ülalpidamiskohustust. Samas lisas kostja , et asub kohe täitma oma kohustusi, kui talle on tagatud võrdsed õigused laste kasvatamisel. Seega võttis kostja omaks, et on suuteline täitma ülalpidamiskohustust piisaval määral, s.o. hagis nõutud suuruses. Kohus jättis selle olulise asjaolu omaksvõtu arvestamata. Kohus tarvitse otsuse resolutsioonis ebaõiget termineid „apellatsioonikaebus“, millega rikkus õigusselguse põhimõtet. „elatusraha“ ja Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse tegemise edasilükkamiseks, et oodata ära hageja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud taotluse lahendamine uurida kostja tegelikke sissetulekuid seoses sellega, et vähemalt 2009.a. varjas kostja oma tulusid ja hoidus maksude maksmisest kõrvale. Alternatiivselt taotles hageja vaheotsuse tegemist nõude põhjendatuse kohta. Sellega võttis kohus hagejalt võimaluse tõendada olulist asjaolu, millele rajaneb hageja nõue. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid maakohtu otsust tuleb muuta isikute osas, kelle kasuks elatis väljamõistmisele kuulub. Maakohus ei ole arvestanud, et kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 61 lg.1 alusel kuulus elatis väljamõistmisele elatise nõude esitanud vanemale, kuid alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseadus ei näe erinevalt seni kehtinust ette, et elatis alaealise lapse jaoks mõistetaks välja lapse vanemale. Kehtiva PKS kohaselt saab elatisnõude oma vanema vastu esitada alaealine laps ise, kes elatise vaidluses saab tegutseda oma seadusliku esindaja (vanema) kaudu. Kehtiva PKS §-i 210 lg.2 kohaselt tuleb elatisenõue perioodi eest kuni 30.06.2101 lahendada seni kehtinud perekonnaseaduse alusel. Elatisnõue alates 01.07.2010 ja edasi tuleb aga lahendada uue perekonnaseaduse alusel. Seda arvestades ja pidades silmas seda, et hageja H S on poolte alaealise laste seaduslik esindaja, kelle juures lapsed on ning kes nõuab elatist laste jaoks, tuleb maakohtu otsus muuta, mõistes elatise kuni 30.06.2010 välja hageja kasuks ja sealt edasi poolte alaealiste laste kasuks. Varem kehtinud PKS § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Põhimõtteliselt samad kriteeriumid elatise suuruse määramiseks annab ka kehtiv PKS, kuigi õiguslikult keerulisemas sõnastuses. Kehtiva PKS § 99 lg. 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg.1 järgi isik 3
(4)vabaneb ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nagu maakohus tuvastas, leidis tõendamist, et kostja kuusissetulek ettevõtlusest on vahemikus 5380 kuni 7895 kr. kuus. Arvestades, et kostjal puudub väärtuslik vallas- ja kinnisvara, siis on õige maakohtu järeldus, et ta ei ole suuteline, arvestades ka enda ülalpidamise vajadusi, tasuma laste jaoks nõutud 6555 kr. elatist kuus, mistõttu on põhjendatu maakohtu seisukoht, et elatis tuleb antud juhul välja mõista seaduse antud minimaalmääras. Sellest, et kostja väitis, et ta täidaks laste ülapidamiskohustust vabatahtlikult, ei saa välja lugeda hagi omaksvõttu ega asjaolu omaksvõttu, et tema varanduslik seisund on selline, mis võimaldab elatist maksta hagis nõutud ulatuses. Asja puuduvad tõendid, et kostjal on muid sissetulekuid peale ettevõtluse või et need on suuremad, kui kostja omaks võttis. Kohus on teinud järelpärimise pankadele ja Maksu- ja Tolliametile, kuid ka neilt laekunud andmed ei tõenda kostja suuremaid sissetulekuid. Maakohus ei rikkunud menetlusõigusnorme, jättes rahuldamata hageja 20.10.2010 esitatud taotluse lükata kohtuotsuse kuulutamine edasi või teha vaheotsus nõude põhjendatuse kohta. 18.08.2010 kohtuistungil määras kohus poolte nõusolekul lahendada asi kirjalikus menetluses, ja andis menetlusosalistele aega täiendavate seisukohtade, taotluse ja tõendite 17. septembrini 2010. Seega oli taotlus esitatud hilinemisega. Kolleegium ei leia, et kohtu poolt kasutatud terminid oleksid õiguslikult ebaselged. Igal juhul ei annaks see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna hagi rahuldati maakohtu hinnangul 70% ulatuses ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab kolleegium menetlusosaliste menetluskulud antud asjas TsMS § 164 alusel nende endi kanda. Otsuse jõustumisel tuleb tühistada Harju Maakohtu 08.04.2010 määrus hagi tagamiseks. Otsuse täitmisel tuleb arvestada otsus täidetuks summade ulatuses, mida kostja tasus laste ülalpidamiseks tähendatud kohtumääruse alusel. Tiit Kollom Reet Allikvere Kaupo Paal 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.