← Eesti

3-09-2529/62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask, Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2529 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Tallinna Vangla 15.09.2009 toimingu ja Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 õigusvastasuse tuvastamiseks Tallinna Halduskohtu
  3. augusti
  4. a otsus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Sergei Jerini apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Sergei Jerin Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Tairi Tonkson
  5. veebruar
  6. a RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada Sergei Jerini apellatsioonkaebus osaliselt.
  8. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  9. augusti
  10. a otsus haldusasjas nr 3-09-2529 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt
  11. märtsil
  12. a (HKMS § 53 lg 1). Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil, võib Riigikohus lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses (HKMS § 54 lg 2, § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirjaga nr 60 „Tallinna Vangla kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu“ (tl 40 pöördel - 41) keelati vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel Tallinna Vanglas viibivatel kinni peetavatel isikutel toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad ja pulbrilised ained ning tubakatooted, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud või vanglast asuvast kauplusest ostetud (p 1.1). Käskkirja punktiga 1.2 keelati ravimid (k a käsimüügiravimid, vitamiinid, mineraalained, toidulisandid jne), välja arvatud vanglateenistuse tervishoiutöötaja ettekirjutusel.
  14. Kinnipeetav Sergei Jerini poolt 16.09.2009 Tallinna Vangla direktorile esitatud avalduse (tl 9 pöördel – 10, tõlge tl 31) kohaselt võttis Tallinna Vangla 15.09.2009 temale abikaasa 3-09-2529 Veronika Jerini poolt edastatud kirjast ära mitmeid esemeid (šokolaadid, pähklid, vitamiinid), mis samal päeval S. Jerinile väljastatud aktis märgitu kohaselt hävitatakse. Tallinna Vangla järelevalveosakonna juhataja selgitas 15.10.2009 vastuses nr 1-13/48219-1 (tl 10 pöördel -11), et vangla direktori 24.08.2009 käskkiri nr 60 on antud justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ alusel, käsitletav vangla direktori üldkorraldusena ja on õiguspärane. Käskkiri on vaidlustatav vaide ja kohtumenetluse korras. S. Jerin eelnimetatud esemete äravõtmist, avaldusele vastamist ega Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 vaidemenetluse korras ei ole vaidlustanud.
  15. S. Jerin esitas 02.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus „läbi vaadata käesolev kaebus toimingu õigusvastasusest ja vangla direktorile õiguse (kaalutlusõiguse) võimaldava justiitsministri 06.12.2001 käskkirja (määruse) nr 92 tühistamisest vastavalt HKMS § 6 lg 3 p 1“ (haldusasi nr 3-09-2529). Kaebuse põhjenduste kohaselt teeb Tallinna Vangla direktor talle kaalutlusõigust võimaldava justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 alusel käskkirju ja kehtestab norme, mis on vastuolus kaalutlusõiguse eesmärgiga ja rikuvad VangS §-i 41, mis on kooskõlas põhiseadusega (PS) ja Euroopa Vanglareeglistiku Rec

(2006)2 (EVR) art 72 lg-tega 1 ja
  1. Rikutud on ka Eestis
  2. aastast kehtivat Euroopa normi, mille järgi alamalseisval seadusel (normil, reeglil jne) ei saa olla kõrgem juriidiline jõud, mis on antud hetkel antud vanglas normiks. Kõik ülaltoodu nähtub vangla 15.10.2009 vastusest kaebaja 16.09.2009 avaldusele.
  3. Tallinna Halduskohtu 17.12.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis muuhulgas, et toiming, mille õigusvastasust kaebaja soovib taotleda, võib olla seotud tema 16.09.2009 avaldusega vanglale ja talle abikaasa poolt saadetud kirjast asjade äravõtmisega. Kaebajal tuleb täpsustada, kelle poolt, millal sooritatud ja millise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ta taotleb ning märkida, mis on tema põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes, millist kasu see edaspidi toob tema õiguste kaitsel. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 alusel välja antud Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirjaga nr 60 on kehtestatud piirangud teatud ainete ja esemete omamise kohta vanglas. Kaebaja saaks oma õigusi kaitsta Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirja nr 60 vaidlustamise kaudu juhul, kui tal on käskkirjaga konkreetne puutumus, sellega rikutakse tema subjektiivseid õigusi. Kuna kaebaja on esitanud iseseisva kaebuse (haldusasi nr 3-09-2530) Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirja nr 60 vaidlustamiseks, tuleks kaebajal kaaluda, kas tema õiguste kaitsmise ja menetlusökonoomika eesmärkidel võiks olla otstarbekas loobuda iseseisva kaebuse esitamisest Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirja nr 60 vaidlustamiseks ja taotleda haldusasjade nr 3-09-2529 ja 3-09-2530 menetluste liitmist ühte menetlusse, kuna taotlus justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 vaidlustamiseks kuuluks kaebajale tagastamisele, sest üldakti ei saa halduskohtus vaidlustada.
  4. S. Jerin esitas 02.11.2009 Tallinna Halduskohtule ka teise kaebuse, milles palus „läbi vaadata kaebus haldusakti, konkreetselt Tallinna Vangla direktori asetäitja julgeoleku alal käskkirja nr 60 õigusvastasusest vastavalt HKMS § 6 lg 3 p 1“ (haldusasi nr 3-09-2530). Kaebuse põhjenduste kohaselt puuduvad ametnikul volitused käskkiri andmiseks ja käskkiri on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS ) § 56 lg-ga
  5. Käskkirja põhjendused on absurdsed ega ole tõsiseltvõetavad. Käskkiri on vastuolus HMS §-ga 4, kuna kinnipeetava ja kolmandate isikute õiguste rikkumiste arvelt karistatakse kinnipeetavat täiendava karistusega. Käskkiri on vastuolus ka VangS § 41 lg-ga
  6. Käskkiri rikub kaebaja ja tema lähedaste au ja head nime, kuna sellega süüdistatakse neid narkootikumide edastamises. Selle kohta, et käskkiri puudutab kaebajat otseselt (avaldab otsest mõju), on kirjutatud 16.09.2009 avaldus vangla direktorile. 2
(6)3-09-2529
  1. Tallinna Halduskohtu 17.12.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on seoses 16.09.2009 pöördumisega vangla direktori poole esitanud ka iseseisva kaebuse (haldusasi nr 3-09-2529) ja talle on selgitatud kaebuste ühte menetlusse liitmise vajadust. Kaebuses esitatud asjaoludel (kaebaja õiguste rikkumine seoses talle 15.09.2009 Veronika Jerini poolt edastatud kirjast esemete äravõtmisega) on kaebajal teoreetiliselt kaebeõigus Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirja nr 60 vaidlustamiseks tekkinud, kuid kaebajal tuleb märkida, mis on tema põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes.
  2. S. Jerin esitas halduskohtule taotluse kaebuste liitmiseks ühte menetlusse ja selgitas põhjendatud huvi käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks sooviga esitada tulevikus vangla vastu kahjunõue. S. Jerin täpsustas kaebust 30.12.2009, 05.01.2010 ja 14.06.
  4. Tallinna Halduskohtu 16.02.2010 määrusega liideti haldusasjad nr 3-09-2529 ja 3-09-2530 ühte menetlusse (haldusasja nr 3-09-2529) ning võeti menetlusse kaebus Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
  5. Tallinna Vangla palus kirjalikus vastus jätta S. Jerini kaebuse rahuldamata.
  6. Tallinna Halduskohus teatas 09.03.2010 määrusega, et lahendab asja kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate selgituste taotluste ja muude dokumentide kohtule esitamiseks tähtaja, samuti teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
  7. Tallinna Halduskohtu 06.08.2010 otsusega jäeti S. Jerini kaebus Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata. Põhjendused: S. Jerin ei ole vaidemenetluse korras vaidlustanud vangla toiminguid seoses 15.09.2009 kaebajale kirjas saadetud esemete äravõtmisega ega taotlenud Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 tühistamist kui kõige efektiivsema õiguskaitsevahendi kohaldamist. Ka kohtukaebuses ei ole kaebaja palunud kindlaks teha Tallinna Vangla eelmärgitud toimingu – temalt esemete äravõtmine ja väidetav hävitamine – ega mingi muu toimingu õigusvastasust vaatamata sellele, et kaebus jäi korduvalt käiguta ja kaebajal oli võimalik oma tahet selgitada ja täpsustada. Kaebuse esemeks on üksnes Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkiri nr 60, mille suhtes on kaebaja esitanud tuvastamisnõude. Kuna isik saab kohtusse pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks, siis jätab kohus tähelepanuta lisaks kaebuse esemest väljuvatele väidetele ka kõik kaebaja väited, mis puudutavad kolmandate isikute õigusi. Seda, et kohtupoolne toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab kaebajale mingit kasu tooma tema õiguste edaspidisel kaitsmisel, on kaebajale korduvalt selgitatud ja talle antud võimalus oma põhjendatud huvi välja toomiseks. Tuvastamiskaebuse põhjendatuse kontroll algab kaebeõiguse kontrollist. Kui kohus teeb kindlaks, et isikul puudub põhjendatud huvi konkreetse haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, siis ei pea kohus andma hinnangut kaebuse muudele väidetele, analoogselt olukorraga, kus kohus tuvastab, et haldusakt või toiming ei saa rikkuda isiku väidetavaid subjektiivseid õigusi. 17.12.2009 määruses möönis kohus, et tuginevalt kaebuses esitatud asjaoludele (kaebaja õiguste väidetav rikkumine seoses temale 15.09.2009 V. Jerini poolt edastatud kirjast esemete ära võtmisega) on kaebajal teoreetiliselt kaebeõigus Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirja nr 60 vaidlustamiseks tekkinud. Samas polnud siis veel selge kaebuse ese ja kohus nõudis, et kaebaja märgiks, mis on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega polnud 3
(6)3-09-2529 nimetatud menetlusetapis ilmselge, kas S. Jerinil on kaebeõigus Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 suhtes või mitte ja kohus ei saanud HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldada. Kaebaja nimetas põhjendatud huviks käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemisel „karistada kinnipeetavat kaupluse mittevõrreldavate hindade arvel täiendava karistusega“ ja soovi saada teada, „kes andis õiguse teotada kaebaja ja tema abikaasa ausat nime“, mis ei ole käsitatavad põhjendatud huvina eelmärgitud mõttes. Alles 05.01.2010 märkis kaebaja põhjendatud huvina hilisema soovi esitada kahjunõue vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Edaspidi esitatav kahjunõue on kohtupraktikas iseenesest arvestatav põhjendatud huvi, kuid antud juhul oleks kahjunõue täiesti perspektiivitu, mistõttu kaebajal puudub põhjendatud huvi Tallinna Vangla direktori 24.08.2009 käskkirja nr 60 õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebuse esitamine ajendatud asjaolust, et Tallinna Vangla võttis kinnipeetav S. Jerinile tema abikaasa V. Jerini poolt edastatud kirjast ära mitmeid esemeid, mis samal päeval S. Jerinile väljastatud akti kohaselt kuulusid hävitamisele. Nende esemete äravõtmise ja hävitamise tõttu, kui see toiming oleks olnud ebaseaduslik, võis S. Jerin kanda tõepoolest nii varalist kui ka mittevaralist kahju, kaebaja väitel vähemalt 150 eurot. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 peavad kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks esinema järgmised elemendid: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu peab olema kannatanul tekkinud kahju ja nimetatud kahju on põhjustanud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, st tekkinud kahju ja kahjutekitaja tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos. Kui kasvõi üks elementidest puudub, siis kahju hüvitamist ei järgne. Vahetu põhjuslik seos väidetava kahju ja vangla direktori käskkirja vahel ilmselgelt puudub. Kaebaja on ise näidanud, et kahju tekitas talle hoopis esemete äravõtmine ja hävitamine, kuid seda vangla toimingut ei ole ta vaidlustanud. Samas 16.09.2009 avaldusest nähtub, et isik oli teadlik, et kõnealust toimingut saanuks ta vaidlustada 30 päeva jooksul. Lisaks muudab kaebaja soovitava võimaliku kahjunõude rahuldamise perspektiivituks tõik, et kaebaja on jätnud kasutamata kõik vahendid väidetava kahju vältimiseks või selle suuruse vähendamiseks. Nii võlaõigusseadusest tulenevalt kui ka kohtupraktikas on kohaldatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist üksnes väga erandlikel ja raskete rikkumiste juhtudel, milliseks käesolevast asjast nähtuvad asjaolud kindlasti ei kvalifitseeruks. Kuna vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise ei anna kaebajale mingit kasu tema õiguste edaspidisel kaitsmisel, siis kohus ei pea ka kontrollima, kas kaebaja sisulised väited nimetatud käskkirja seadusele mittevastamisest on põhjendatud. Neil asjaoludel ei anna kohus hinnangut ka vastustaja sisulistele vastuväidetele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. S. Jerin palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Põhjendused: Kohus muutis kaebuse eset, milleks oli ka kaebajalt äravõetud esemete hävitamise vaidlustamine. Kaebaja palub selle kaebuse nõude taastada, leides, et esemete äravõtmine oli ebaseaduslik ja omavoliline. Käskkirja nr 60 ei ole kaebajale HMS §-de 61, 62 ja 63 nõuete kohaselt teatavaks tehtud ning rikutud on ka HMS § 60. Käskkirjaga keelatakse vanglas toiduained ja hügieenitarbed. VangS § 15 lg 2 järgi on toiduained ja hügieenitarbed vanglas lubatud ja nende keelamine on loomuvastane, vastasel juhul saab järeldada, et vanglas on keelatud süüa, mis tähendab 4
(6)3-09-2529 piinamist. Toiduained ja hügieenitarbed ei kujuta sellist ohtu, mis oli aluseks VangS § 15 lg-te 2 ja 4 kehtestamisele. Käskkirjas loetletud esemed ja ained (nt narkootikumid) on nagunii keelatud ning selle keelu ülekordamiseks ei ole tarvis kehtestada uut haldusakti. Käskkiri on suunatud isikute inimväärikuse alandamisele, piinamisele ning psühholoogilisele mõjutamisele ja on vastuolus PS §-dega 3 ja
  1. Seega on kaebajal olemas piisav põhjendatud huvi käskkirja vaidlustamiseks ja kohus jättis ebaõigesti kaebaja sellest õigusest ilma. Kaebajale on tekkinud kirjaga saadetud esemete omavolilise äravõtmise tõttu varaliste kahju, kaebaja ja tema abikaasa head nime on teotatud, kaebaja jäeti ilma Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud õigustest. Samuti on kohus rikkunud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätteid.
  2. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub kaebeõigus ja vaidlustatud käskkiri on ka õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses sisuliselt õigesti, et halduskohus on jätnud ühe tema kaebuses esitatud taotluse – teha kindlaks kaebajalt esemete äravõtmise ja nende hävitamise õigusvastasus – lahendamata.
  4. Kaebaja poolt käesolevas asjas halduskohtule 02.11.2009 esitatud kaks kaebust, mis liideti halduskohtu 16.02.2010 määrusega ühte menetlusse, sisaldasid kolme taotlust - 1) teha kindlaks Tallinna Vangla 15.09.2009 toimingu (kaebajale abikaasa Veronika Jerini poolt saadetud kirjast asjade äravõtmise ja hävitamise) õigusvastasus; 2) teha kindlaks justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 õigusvastasus ja 3) teha kindlaks Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirja nr 60 õigusvastasus. Nimetatud kolme taotlust on halduskohus käsitlenud ka 17.12.2009 kaebuste käiguta jätmise määrustes, jättes kaebused käiguta ja andes kaebajale tähtaja kaebuste puuduste kõrvaldamiseks – muuhulgas põhjendatud huvi märkimiseks nii vangla toimingu kui ka haldusakti (24.08.2009 käskkirja nr 60) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
  5. Halduskohus on 16.02.2010 määrusega liitnud kaks kaebust ühte menetlusse, kuid võtnud menetlusse üksnes kaebuse Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirja nr 60 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kuigi 17.12.2009 kaebuse käiguta jätmise määrusest nähtuvalt on halduskohtule olnud mõistetav kaebaja soov vaidlustada Tallinna Vangla 15.09.2009 toimingut, ei ole halduskohus pärast kaebuse täienduste saamist kaebust vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse osas kaebaja soovi täpsustamiseks uuesti käiguta jätnud ega võtnud asja läbivaatamise ettevalmistamise käigus seisukohta vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse suhtes (kaebust selles osas ei ole menetlusse võetud ega tagastatud). Kaebaja vastustest halduskohtu määrustele ei nähtu ka, et kaebaja oleks sellest taotlusest loobunud. Halduskohus on kohtuotsuses aga leidnud, et kaebaja ei ole kohtukaebuses palunud kindlaks teha ühegi Tallinna Vangla toimingu õigusvastasust. Eeltoodut ning kaebuses ja kaebuse täiendustes kajastatud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja on esitanud halduskohtule lisaks Tallinna Vangla 24.08.2009 käskkirja nr 60 õigusvastasuse kindlakstegemise taotlusele ka Tallinna Vangla 15.09.2009 toimingu (kaebajale abikaasa Veronika Jerini poolt saadetud kirjast asjade äravõtmise ja hävitamise) õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse. Halduskohus on 17.12.2009 määruses selgitanud kaebajale õigesti, et tal puudub õigus vaidlustada justiitsministri 06.12.2001 määrust nr
  6. Tegemist on määrusega HMS § 88 tähenduses, mille peale esitatud kaebuste läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 5
(6)3-09-2529 Halduskohus ei ole justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 peale esitatud kaebust HKMS § 11 lg 4 alusel tagastanud. Kaebuse mõtteline tagastamine ei ole protsessiõiguse normide järgi võimalik. Kaebajal on võimalik halduskohtu pädevuses olevate nõuete lahendamisel taotleda justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 põhiseadusevastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist, kui määrus on selliste nõuete lahendamisel asjassepuutuv. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et halduskohus on tõlgendanud S. Jerini kaebuste taotlusi ebaõigesti. 14. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist olulise menetlusnormide rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu tühistab ringkonnakohus HKMS § 45 lg 2 p 2 alusel halduskohtu otsuse muudest apellatsioonkaebuse ja vastustaja vastuväidete põhjendustest ja taotlustest olenemata ning saadab asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus rahuldab S. Jerini apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti halduskohtu otsuse tühistamist. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.