← Eesti

3-09-2645/51

Obsah (6)§ 69§ 66§ 13§ 9§ 10§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja num

) § 68 lg 1 kohaselt Saue vallas korraldatud jäätmeveo teostamise lepingu nr 214-

  1. 3-09-2645 Saue Vallavalitsuse 19.01.2010 korralduse nr 38 alusel sõlmiti Ragn-Sells AS-ga Saue vallas korraldatud jäätmeveo teostamise leping.
  2. Saue vallas Vatsla külas aiandusühistus Vatsla 2-15 asuva krundi omanik T. Firsova esitas Saue Vallavalitsusele 16.09.2009 avalduse (tl 3) „prügiveoga liitumislepingu tühistamiseks“. Avaldaja märkis, et ei ela oma suvilakrundil aasta läbi, vaid kasutab seda ainult suvekuudel ja mitte tihti, vaid kuni 5-10 päeva kuus. Seetõttu ei teki kinnistul ka nii palju jäätmeid, et oleks vaja konteinerit. Juurviljaaiast tekkivaid biojäätmed ladustab avaldaja kompostihunnikus, toidupakendid põletab suvegrillis ja klaastaara toob linna tagasi.
  3. Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korralduse nr 608 (tl 2) punktidega 1 ja 1.2 loeti Tatjana Firsova kui jäätmevaldaja asukohas AÜ Vatsla 2-15, Vatsla küla korraldatud olmejäätmete veoga mitteliitunuks perioodidel 01.10.2009-30.04.2010; 01.10.2010-30.04.2011; 01.10.201130.04.
  5. T. Firsova esitas 13.11.2009 halduskohtule kaebuse (tl 1), millele oli mh lisatud Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korraldus nr 608, ning taotles „Saue Vallavalitsuse otsuse õigustühiseks tunnistamist“ ja kaebuse esitaja „väljalülitamist aiandusühistu üldnimekirjast jäätmeveo teostamiseks“ (vt ka kaebuse täpsustus tl 17). T. Firsova seletas, et tal ei ole aiandusühistus kapitaalset suvekodu, vaid ainult ratastel haagissuvila. Ta ei ela seal ei suvel ega talvel ja kasutab haagissuvilat vaid halva ilmaga varjualusena. Ta kavatseb hakata seal elama alles siis, kui läheb pensionile. Aianduskrunti kasutab ta ainult puu-, juur- ja köögivilja kasvatamiseks, et kergendada oma materiaalset olukorda. Kaebuse esitaja kasutab aianduskrunti väga harva ja seepärast ei teki tal seal mingisuguseid olmejäätmeid. Saue Vallavalitsus allkirjastas jäätmeveo lepingu AS-ga Cleanaway kogu aiandusühistu liikmete eest ühtse nimekirja alusel. Kaebuse esitaja nõusolekut ei küsitud. Sellega on rikutud tema õigusi. Jäätmeveo lepingu alusel küsib jäätmete vedaja mitteosutatud teenuse eest kaebajalt tasu. T. Firsova esitas 04.01.2010 kaebuse täpsustuse ja selgitas, et ta ei soovi vaidlustada Saue Vallavalitsuse haldusakti nr 608, mille ta sai kätte 20.10.2009, vaid leiab, et vallavalitsus on rikkunud tema konstitutsioonilisi õigusi, sõlmides tema eest jäätmeveo lepingu, ning palus vallavalitsuse selle „tegevuse lugeda õigustühiseks“, kuna see rikub kaebuse esitaja konstitutsioonilisi õigusi. Halduskohtu istungil 22.04.2010 teatas kaebaja (tlk 80 ja pöördel), et ta palub end lugeda jäätmeveoga mitteliitunuks valla eeskirja kohaselt kolmeks aastaks, märkides, et tema taotlust ei ole lahendatud õigesti. Tema erandlikku olukorda, et ta kasutab suvilat harva ja ei tekita prügi, ei ole arvestatud. Ta kasutab krundil käimiseks bussi, jõuab krundile kohale kella 10.30 paiku ja peab sealt lahkuma kella 16.00 ajaks. Vald oleks saanud kontrollida tema taotluse alusel väidet, et ta käib krundil vaid töögraafikust vabal ajal, joob vett, mille taara viib tagasi linna ja põletab võileivapaberid ära grillahjus. Et ta käib krundil harva, kinnitab ka krundi hooldamatus ja katkine kasvuhoone. Valla soovitused nagu sõlmida naabriga kokkulepe, et prügivedu tellitakse mitme peale, mis tooks kaasa väiksemad arved, ei ole kohased, kuna ta ei ole nõus olematu prügi vedamise eest üldse midagi tasuma. Samuti leidis kaebuse esitaja, et õigusvastane on vallavalitsuse poolt jäätmevaldajate nimekirja, kus oli ka kaebuse esitaja, esitamine AS-le Cleanaway ja RagnSells AS-le, rõhutades, et ilma kaebuse esitaja nõusolekuta ei saanud lepingut kaebaja eest sõlmida. Kaebuse esitaja väitis, et ta on isik, kes seadusest (

§ 69

lg 2) tulenevalt ei pea liituma korraldatud jäätmeveoga, mistõttu teda ei saa korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugeda ka suveperioodil. Ta ei ole jäätmevaldaja

§ 69lg 2 tähenduses, kuna tema kinnisasjal ei asu suvilat, elu- ega äriruumi. 6 ratta ja haakekonksuga maja, mille saaks krundilt igal ajal ära viia, ei ole 2

(10)3-09-2645 elamu ega suvila ning pole kuskil registreeritud. Vastustaja ei peaks esitama tema kohta andmeid

§ 69lg-tes 3 ja 6 märgitud registrisse.

Prügi mittetekitamise tõendamiseks soovis kaebuse esitaja esitada ETV 24.09.2009 saate „Ringvaade“ videosalvestuse. Halduskohus jättis CD-plaadi saate salvestusega tõendina vastu võtmata, põhjendusega, et plaadil ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses määratud toimingu jäädvustust, eksperdi või spetsialisti seisukohta ega muud tõendamist vajavat asjaolu kinnitavat materjali, sh ei saa ühe ajahetke jäädvustus kinnitada jäätmetega ümberkäimist pikema perioodi vältel (istungil tehtud määrus tlk 78). Kaebaja soovis siiski, et saate materjaliga tutvutaks vajadusel Interneti kaudu. 5. Tallinna Halduskohtu 13.05.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Kaebuse esitaja soovib, et tema taotlus lahendataks uuesti ja ta loetaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud isikuks; 2) Saue Vallavolikogu on

§ 66

lg 4, § 67 lg 4 ja § 71 lg 2 alusel kehtestanud 23.10.2008 määrusega nr 18 jäätmehoolduseeskirja. Saue valla haldusterritoorium on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab tervikuna veopiirkonna vastavalt jäätmehoolduseeskirja §-le 8; 3) Kaebuse esitaja äranäitamine korraldatud jäätmeveoga liitunud isikuga

§ 69

lg-s 3 märgitud registris ning jäätmevedajale jäätmevaldajate nimekirja edastamine ei riku kaebuse esitaja õigusi ega ole õigusvastane. Registriandmed ei tekita ega lõpeta õigussuhteid. Registrisse kantakse andmed vastavalt korraldusele, millega loetakse isik korraldatud jäätmeveoga liitunuks või mitte; 4) Kuigi kaebaja ei ole allkirjastanud ega vedajale tagastanud AS Cleanaway pakutud 01.06.2008 jäätmeveoteenuse osutamise lepingut nr 50286 (tl 9 ja pöördel) ega AS Ragn-Sells pakutud 09.02.2010 jäätmekäitluslepingut nr 1900111458 (tl 75 ja pöördel), ei saavuta ta selle kaudu valla korralduse muutmist ega oma taotluse teistsugust lahendamist. Jäätmevedaja ei saa jätta arveid esitamata, kuni kaebaja suhtes ei ole tehtud teistsugust korraldust ja loetud teda täiendavalt ülejäänud perioodiks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Ka Saue valla jäätmehoolduseeskirja § 10 lg 1 kohaselt on vedaja kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või soovivad. Sama paragrahvi lg 2 alusel loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse alusel. Eeskirjas on märgitud, et jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldajaks liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. Kaebaja ei saa jätta seadusest ja korrast tulenevaid nõudeid täitmata. Kaebajale esitatud arvete vaidlustamiseks tuleb tal pöörduda maakohtusse; 5) Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et tema suhtes ei ole vallavalitsuse korraldusel nr 608 tähendust, kuna ta tuleks lugeda automaatselt seadusest tulenevalt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud isikuks. Vastustaja tuvastas, et kaebuse esitajale kuulub Vatsla külas Vatsla 2-15 aiandusühistus asuv suvekodu, milles aastaringselt ei elata. Seega on kaebuse esitaja jäätmevaldaja

4. ptk tähenduses. Ka kaebuse esitaja vallale esitatud taotlusest on näha, et ta peab end jäätmevaldajaks.

§ 69

lg 1 alusel toimub jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel; 6)

§ 69

lg-t 4 on kohtupraktikas tõlgendatud selliselt, et erandi tegemisel ja võimaldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama avaliku huviga, et olmejäätmete käitlemisega ei kah3

(10)3-09-2645 justataks keskkonda ja tervist ning et jäätmekäitlus toimuks vastavalt kehtestatud nõuetele ja selle üle oleks võimalik teostada kontrolli. Erandi tegemiseks tuleb esitada avaldus, mille alusel antavas korralduses otsustatakse, kas on mõjuvaid põhjuseid arvata kaebuse esitaja korraldatud jäätmeveost eemalejäänuks. Valla jäätmehoolduseeskirjas reguleerib erandkorras mitteliitunuks lugemist § 13. Eeskirja selgitavas osas märgitu kohaselt „ei loeta mitteliitunuks“ (ilmselt pidas kohus siin silmas vastupidist - ei loeta liitunuks) isikut, kes veab ise jäätmeid prügilasse. T. Firsova oma prügi prügilasse ei vii. Kaebaja väited, et ta kasutab suvilat harva ja jäätmeid tekib vähe, ei ole iseenesest põhjuseks, et kohaldada

§ 69lg-s 4 märgitud erandit.

Jäätmevaldaja saab esitada avalduse, millega jäätmekonteinerite tühjendamissagedust vähendatakse, samuti võib kasutada ühist konteinerit naaberkinnistu omanikega või hoopis kilekotte konteinerite asemel.

§ 69

lg-ga 4 ei oleks kooskõlas, et ühe omavalitsuse territooriumil tekkinud olmejäätmed viiakse teise omavalitsusüksuse territooriumil asuvasse jäätmekonteinerisse, kuivõrd eesmärgiks on, et jäätmekäitlust korraldatakse kohapeal. 7) Jäätmekäitlus seaduse tähenduses on tegevus, mis vastab

§ 13

-17 kirjeldatud tegevusele ja eeldab jäätmete kogumist ja toimetamist jäätmekäitluskohta. Jäätmevaldaja poolt jäätmekäitluse ise korraldamise lubatud viisiks ei ole suvekodus tekkinud jäätmete viimine Tallinnas linnakorteri juures olevasse prügikonteinerisse. Linnas asuv prügikast, konteiner vms ei ole seaduse mõttes jäätmekäitluskohaks. Kui kaebuse esitajale seda lubada, siis saaksid kõik isikud nõuda mitteliitumist korraldatud jäätmeveoga suvilapiirkonnas, mistõttu seal ei oleks jäätmeveo korraldamine üldse võimalik. Tekiks ka ebavõrdsus kinnisasjade omanike vahel. Korraldatud jäätmeveo ideeks on solidaarsuse põhimõte. Tallinna prügila kauguse tõttu Saue vallast kaasneb väikeste jäätmekoguste prügilasse vedamisel oluline keskkonnamõju. Samas ei ole võimalik kaebaja tegevusest välja lugeda, et ta juba viib jäätmed prügilasse või kavatseb hakata seda tegema, kuivõrd kaebaja ei ole esitanud kohaseid tõendeid – prügila arveid vms. Ka jäätmete viimine prügilasse ei oleks erandi tegemise aluseks, kuivõrd eeskiri selgitab, et seaduse mõtteks ei ole tekitada olukorda, mil olmejäätmed kogutakse pikal perioodil kokku ja siis viiakse hävitamiseks mujale. Prügila asukohta arvestades ei soovi vald ka tekitada olukorda, kus keskkonnale lisandub koormus sõidukite lisakasutusest – sõit prügilasse ja koju. Prügi kasvõi osaline tagasiviimine nt linna korteri konteinerisse ei ole lubatav. Üldjuhul ei ole valla eeskirjade järgi ka soovitav prügi põletamine keskkonnakaalutluslike hoiumeetmete eesmärgil. Kaebaja märkis, et tal on krundil vana katkine kasvuhoone, mis tähendab, et tal on siiski tekkinud prügi, mis samuti vajab äraviimist. Kaebaja kasutab krunti ja seega tekib tal vältimatult oma tegevuse käigus olmeprügi. Kaebaja on nentinud, et tal tekib olmejäätmeid vähesel määral ja ta viib taara linna. Kaebaja võib küll konteinerit mitte vajada, kuid see ei tähenda, et tal ei teki jäätmeid; 8) Kaebaja on õigesti loetud

§ 69lg 2 alusel jäätmevaldajaks.

Kaebaja väidab, et tema kinnistul asub elamiseks mitte suvila, vaid haagis või haagissuvila või soojak. Liiklusseaduse § 12 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. LS § 13 lg 2 järgi peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ja omama vastavat riiklikku registreerimismärki. Sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki tollivormistamist või omandamist. Kui kaebajal oleks sõiduki haagis või haagissuvila, peaks see olema registreeritud liiklusregistris ja osalema liikluses. Kaebaja väitel on haagissuvila seisnud krundil ca 20 aastat, seega ei saa olla tegemist haagise või haagissuvilaga. Teadmata on krundil asuva varjualuse päritolu ja soetamise aeg ning selle registreerimine liiklusvahendina. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et tal oleks haagissuvila, pigem on tegemist suvekoduga. Kaebaja kirjelduse järgi on seal võimalik suvel elada ja ta on seda pikki aastaid kasutanud suvekoduna. Isegi kui tegemist on endise ehitussoojakuga, on see kohandatud elamiseks, mis on võimaldanud kaebajal viibida kinnistul. Ta märgib, et kavatseb seal hakata elama alles siis, kui läheb pensionile. Ka sellest võib järeldada, et kaebaja ei välista elamist selles hoones kui suvilas või suvekodus. 4

(10)3-09-2645 Riigikohus leidis kriminaalasjas nr 3-1-1-44-06, et ehitisena ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Kaebaja poolt kasutatu on ehitis, mis on rajatud inimese poolt ja seda ei ole võimalik abivahendeid kasutamata teisaldada. Juhul, kui kaebaja selle kinnistult teisaldab, on tal võimalik esitada uus taotlus, kui ta sealjuures ei hakka krunti kasutama. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt, kuivõrd paljud suvilaomanikud kasutavad harva suvekodu ja tähtsust ei oma asjaolu, kas seal viibitakse päevasel või öisel ajal, tööst vabal ajal või veelgi vähem, või kas tehtud aiatööd on ulatuslikud või piirduvad mõne kasvuhoone ja peenraga. Jäätmete kogumise aspektist ei tuleks teha vahet, kas isiku kasutuses olev elamu on püstitatud ehitusloa alusel. Seadusandja tahteks ja eesmärgiks on hõlmata korraldatud jäätmeveoga need haldusterritooriumid ja isikud, kes oma kinnistut kasutavad ning kuivõrd kasutamine eeldab jäätmete teket, siis anda võimalusel korraldada jäätmekäitlus mõistlikul viisil; 9)

ei ole vastuolus põhiseadusega. Kui igas omavalitsuses tuleb kohustuslikus korras liituda jäätmekorraldusega, siis on mõeldav, et inimestel kaob huvi viia jäätmeid mujale, sh metsa alla, kuivõrd sellel ei oleks majanduslikku mõtet – jäätmete valdaja maksab jäätmete tekke kohas. Kui isik peab tasuma nii suvilas tekkinud prügiveo eest kui ka kodus tekkiva olmeprügi veo eest, siis ei ole mõtet vedada prügi ära sealt, kus see parasjagu tekib; 10) Kaebuse esitaja taotluse lahendamisel ei ole asjaolusid hinnatud ebaõigesti. Valla eeskirjadega kehtestatud olukorda leevendavaid võimalusi on kaebajale pakutud ja ta on osaliselt vabastatud jäätmekäitlusteenuste eest tasumisest, s.o tasuda tuleb vaid suvekuude eest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. T. Firsova 11.06.2010 esitatud apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Apellant kordas apellatsioonkaebuse täpsustuses (tl 106) ja ringkonnakohtu istungil kaebuse põhjendusi prügi mittetekitamisest krundil ja leidis, et kohus ei arvestanud kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditega (videomaterjal ETV saatest).
  2. Saue Vallavalitsus palub 06.09.2010 vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega, esitades järgmised vastuväited: 1) Apellandi esitatud videolõik ei oma asja lahendamisel tähtsust. Videolõik, mis näitab olukorda paari tunni vältel 1 päeva jooksul, samuti nagu ühekordne kohalkäimine, ei tõenda, nagu ei tekiks isikul krundil jäätmeid. See, et mingil videolõigul ei ole näha jäätmeid või ka kohapeal käimisel neid ei tuvastata, ei tähenda, et isik jäätmeid ei tekita. Apellant on nii vastustajale kui ka kohtule esitatud dokumentides ning kohtuistungil väitnud, et ta tegutseb krundil, ja kirjeldanud tegevust, mille käigus tekib prügi, samuti kirjeldanud, kuidas ta tekkivaid jäätmeid käitleb. Apellant ei ole konkreetselt nimetanud, milliste muude dokumentidega ei ole kohus arvestanud, mis tingiksid teistsuguse otsuse tegemise; 2) Kohus on põhjalikult põhjendanud, miks apellant on jäätmevaldaja

§ 69lg 2 järgi. Tema kinnistul asub ehitis, mida on võimalik kasutada elamiseks suvisel perioodil; 5

(10)3-09-2645 3) Konkreetset kontrolli, kas isik tekitab jäätmeid või mitte, on võimatu igapäevaselt läbi viia. Seetõttu on seadusandja töötanud välja süsteemi, mille kohaselt loetakse teatud kriteeriumitele vastavad isikud jäätmevaldajateks. Eeldatakse, et need isikud tekitavad oma tegevuse käigus jäätmeid ja seega on nad kohustatud jäätmed nõuetekohaseks käitlemiseks üle andma jäätmevedajale, kes on valitud avaliku konkursi käigus. Kuna Saue valla territoorium on korraldatud jäätmeveo piirkonnaks olmejäätmete osas ja konkursi korras on nimetatud piirkonnas antud olmejäätmete veo ainuõigus ühele jäätmevedajale, siis on apellant kui jäätmevaldaja automaatselt liitunud korraldatud jäätmeveoga Saue valla territooriumil (

§ 69

lg 1); 4) Apellant ei vasta

§ 69

lg 4 ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja § 13 lg 2 sätestatud täieliku mitteliitumise tingimustele – mitteliitumiseks peab olema mõjuv põhjus ja jäätmevaldaja peab olema võimeline ise oma jäätmekäitlust korraldama. Isikud, kes on aiandusühistu maa-alal tegutsevad jäätmevaldajad, kes elavad/tegutsevad seal ainult suveperioodil, saab valla jäätmehoolduseeskirja § 13 lg 5 alusel lugeda mitteliitunuks talveperioodiks

  1. oktoobrist
  2. maini.
  3. AS Ragn-Sells palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja leiab, et halduskohus on piisavalt motiveerinud, miks ei ole kaebaja vabastamine korraldatud jäätmeveost põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kaebuse õigeks lahendamiseks on vaja välja selgitada kaebuse taotlus, arvestades kaebuse esitaja poolt kohtusse pöördumise eesmärki. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse esitaja eesmärgiks vältida kohustust maksta ettevõtjale, kellega Saue vald on sõlminud lepingu korraldatud jäätmeveo teostamiseks, tasu jäätmeveo eest. Jäätmeseaduse (

) § 66 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Sellele ettevõtjale tasu maksmise kohustus puudub kaebuse esitajal juhul, kui ta ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga Saue vallas. Seega on kaebuse esitaja eesmärgiks saavutada õiguslik olukord, kus ta loetakse Saue vallas korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. 10.

§ 69

lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

§ 69lg 2 täpsustab, et jäätmevaldaja seaduse 4.

peatüki („Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud jäätmehooldus“ tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

§ 69

lg 4 sätestab, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Seega on jäätmeseaduse kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumine kokkuvõtlikult reguleeritud järgmiselt. Jäätmevaldajad, so isikud, kes on märgitud

§ 69

lg-s 2, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks juba seaduse alusel tulenevalt

§ 69lg-st 1.

Eelnimetatud isikuid, kes automaatselt seaduse alusel loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks, on valla- või linnavalitsusel siiski erandkorras

§ 69lg 4 alusel võimalik lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

11. Põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et tema Saue vallas korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine ja temalt jäätmeveotasu võtmine jäätmeveoettevõtja poolt on ebaõige, on kaebuses ja kohtuistungil esitatud väidetest nähtuvalt kokkuvõtlikult järgmised: 6

(10)3-09-2645 1) kaebuse esitaja väitel ei ole tema Saue vallas asuval kinnistul suvilat, vaid üksnes ratastel vagunelamu, mistõttu ei saa teda

§ 69

lg 2 alusel lugeda automaatselt korraldatud jäätmeveoga liitunuks; 2) krundi kasutamise iseloomust tulenevalt ei tekita kaebuse esitaja sel kinnistul jäätmeid.

  1. Praegu kehtib kaebuse esitaja suhtes Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korralduse nr 608 p 1.2, millega on ta tema Saue vallas asuva kinnistu osas loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks perioodidel
  2. oktoober 2009 –
  3. aprill 2010;
  4. oktoober 2010 –
  5. aprill 2011;
  6. oktoober 2011 –
  7. aprill
  8. Seega on viidatud korraldusega lahendatud kaebuse esitaja korraldatud jäätmeveoga liitumise küsimus teisiti, kui ta soovib – ta on korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud talveperioodil, mitte aastaringselt.
  9. Sellises olukorras oleks kaebuse esitaja eesmärgi suhtes kohane kaebus, mis sisaldab järgmisi taotlusi: 1) tühistada Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korraldus nr 608 p 1.2 (HKMS § 6 lg 2 p 1) ja 2) tuvastada avalik-õigusliku suhte puudumine (HKMS § 6 lg 3 p 3), mis väljendub selles, et kaebuse esitajat ei saa aadressil aiandusühistu Vatsla 2-15, Vatsla küla, Saue vald, paikneva krundi osas lugeda jäätmeseaduse alusel Saue valla korraldatud jäätmeveoga liitunuks või 3) kui kohus erinevalt kaebajast leiab, et kaebuse esitaja tuleb siiski

§ 69

lg-test 1 ja 2 tulenevalt lugeda nimetatud krundi osas Saue valla korraldatud jäätmeveoga liitunuks, siis teha Saue Vallavalitsusele ettekirjutus otsustada

§ 69

lg 4 alusel erandkorras kaebuse esitaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine pikemaks perioodiks, so vähemalt 3-aastaseks tähtajaks ja aastaringselt. Ka halduskohus on leidnud, et kaebuse esitaja seisukoht, et tema suhtes ei ole vallavalitsuse korraldusel nr 608 tähendust, on ebaõige, ning kaebuse esitaja sooviks on, et vald lahendaks kaebuse esitaja taotluse uuesti. Seetõttu oleks halduskohus pidanud HKMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt kaebuse esitajale selgitama vajadust taotleda Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korralduse nr 608 p 1.2 tühistamist.

  1. Ringkonnakohus on kaebuse esitajale selgitanud eeltoodud taotlustega kaebuse esitamise vajadust ja palunud kaebuse esitajal teatada, kas selliste taotlustega kaebus vastab kaebuse esitaja tahtele ning kas tema kaebust võib kohus niiviisi tõlgendada (vt 16.06.2010 ja 30.06.2010 määrused tl 102-103 ja 108-109). Kaebuse esitaja seisukohtadest (tl 112-114 ja tl 145) ilmneb, et selline kaebus vastab tema tahtele.
  2. Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korralduse nr 608 õiguspärasuse kontrollimiseks peatub ringkonnakohus kõigepealt kaebuse esitaja väitel, et teda ei saa Saue vallas korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugeda põhjusel, et ta ei ole jäätmevaldaja

tähenduses.

§ 9

kohaselt on jäätmevaldaja „jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed“. Jäätmetekitaja on

§ 10

kohaselt „isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub“. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo (

4. ptk) kontekstis täpsustab

§ 69

lg 2, et jäätmevaldaja „käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum“. Eeltoodud sätetest ilmneb, et jäätmevaldaja on mh sellise kinnisasja omanik, kus asub suvila. 7

(10)3-09-2645

§ 69

lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmevaldaja elu- või tegevuskoha kaudu. Seetõttu tuleks

§ 69

lg 2 sisustamisel lähtuda eeldusest, et korraldatud jäätmevedu hõlmaks elukondlikku kinnisvara, mille kasutamisel eeldatavalt tekivad olmejäätmed, ning määravat tähtsust ei ole sellel, kas kinnistul asuv ehitis on püstitatud õiguslikul alusel ja kantud ehitisregistrisse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et asja materjalidest nähtuvalt asub kaebuse esitaja kinnistul ehitis ehitusseaduse tähenduses. Ehitise EhS § 2 lg-s 1 antud mõiste „aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi“ sisustamisel omab tähtsust mitte üksnes ehitise maapinnaga ühendamise ehitustehniline võte, vaid ka ehitise kasutamise iseloom. Kui ratastega haagissuvilat kasutatakse püsivalt samal kohal aastakümneid, sarnaselt nt vundamendi abil maaga ühendatud ehitisega, ei ole määravat tähtsust sellel, et põhimõtteliselt oleks võimalik ehitis rataste abil teisaldada. Kaebuse esitaja väidetest, et tegemist on soojakuga, kus võib leida varju halva ilma eest, võib ühtlasi järeldada, et kinnistul asuv ehitis on EhS § 2 lg 2 mõttes hoone („väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis“). Seetõttu nõustub ringkonnakohus järeldusega, et kaebuse esitaja on kinnistu omanik, millel asub suvila. Seetõttu rajaneb Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korraldus nr 608 õigesti eeldusel, et kaebuse esitaja on

§ 69

lg-test 1 ja 2 tulenevalt Saue vallas korraldatud jäätmeveoga liitunud juba seaduse alusel.

  1. Seadusest tulenevalt korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja võib kohalik omavalitsus erandkorras lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
  2. Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korralduse nr 608 andmise ajal kehtinud

§ 69

lg 4 redaktsiooni kohaselt võis valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks „tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise“. Jäätmevaldajale erandi tegemise võimalused olid eeltoodud sätte alusel väga piiratud. Tallinna Ringkonnakohus on 11.07.2008 otsuses haldusasjas nr 3-06-2463 leidnud, et sätte alusel erandi tegemine on lubatud juhul, kui valla- või linnavalitsusel on võimalik piisava kindlusega järeldada, et avaldaja korraldab jäätmekäitluse ise kooskõlas jäätmekäitluse nõuetega, jäätmekäitluse ise korraldamiseks on mõjuv põhjus ning erandit taotletakse kindlaks ajavahemikuks. Erandi tegemisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud. Sealjuures ei pidanud ringkonnakohus jäätmekäitluse ise korraldamiseks olukorda, kus jäätmevaldaja viib tekitatud jäätmed mitte lähimasse jäätmekäitluskohta, vaid teise korraldatud jäätmeveopiirkonda ja annab seal üle vastavas veopiirkonnas eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale. Korraldatud jäätmevedu tähendab seda, et jäätmevaldajad annavad oma olmejäätmed käitlemiseks üle olmejäätmete määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta kogumise ja vedamisega tegelevale kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtjale (

§ 66lg 1).

Sellest järeldas ringkonnakohus, et jäätmekäitlust erandina ise korraldades peab jäätmevaldaja saavutama samasuguse tulemuse kui korraldatud jäätmeveoga ning üldjuhul järgima ka samu nõudeid, mis on kehtestatud veopiirkonnas konkursi alusel jäätmeveo ainu- või eriõigust omavale ettevõtjale. Muuhulgas peab jäätmevaldaja jäätmekäitlust ise korraldades tagama, et olmejäätmed kogutakse ja veetakse nende tekkimise kohast jäätmekäitluskohta.

§ 19

lg 3 kohaselt ei ole jäätmekäitluskohaks jäätmete jäätmetekitajalt esmakogumiseks mõeldud mahutid. Vaidlus puudub selles, et T. Firsova ei kavatsenud enda poolt Saue vallas tekitatud jäätmeid vedada ise jäätmekäitluskohta (prügilasse). Seetõttu ei võimaldanud

§ 69lg 4 alusel T. Firsovale Saue vallas korraldatud jäätmeveoga liitumisel erandit teha asjaolu, et ta oleks enda 8

(10)3-09-2645 Saue vallas tekitatud prügi võtnud kaasa Tallinnasse ja pannud seal elukoha juures olevasse prügikasti. Arvestades

§ 69

lg 4 tolleaegset redaktsiooni, ei võimaldanud seadus teha jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveoga liitumisest apellandi soovitud erandit. 11.07.2008 otsuses haldusasjas nr 3-06-2463 leidis ringkonnakohus, et olukorras, kus suvilapiirkond on tiheasustusalana hõlmatud korraldatud jäätmeveo piirkonda, ei ole

§ 69

lg 4 alusel erandi tegemise erandlikuks ja mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et jäätmevaldaja kasutab suvilat piiratud aja vältel. Sellise piirkonna jäätmevaldaja huve arvestavaid lahendusi on võimalik leida korraldatud jäätmeveo raames (nt kinnistu jäätmekonteineri tühjendamissageduse oluline vähendamine teatud perioodil, jäätmete kogumine ühistesse konteineritesse).

§ 69

lg-t 4 muudeti 16.06.2010 vastu võetud ja 19.07.2010 jõustunud „Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse“ § 1 p-ga 55, sõnastades sätte järgmiselt: „Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.“ Seaduseelnõu (Riigikogu menetluses nr 700 SE) seletuskirjas selgitati: „Antud muudatus hõlmab ka suvilate perioodilist kasutust. Suvekodude perioodiline kasutamine ja sellest tulenevalt ka jäätmete perioodiline tekkimine tekitab praktikas vajaduse jäätmeveost vabastamise järele sügisel ja talvel, mil suvekodus valdavalt ei viibita.“ 18. Seadusega võrreldes laiemad võimalused teha jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandit sätestas Saue Vallavalitsuse 29.09.2009 korralduse nr 608 andmise ajal kehtinud Saue Vallavolikogu 23.10.2008 määruse nr 18 „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (Internetis aadressil http://avalik.sauevald.ee/document.aspx?id=45053) § 13, mille lg-d 1-3 ja 5 reguleerisid erandi tegemise aluseid järgmiselt: „

(1)Erandkorras võib vallavalitsus jäätmevaldaja lugeda kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks lugemise avalduse vorm on esitatud eeskirja lisas 2.
(2)Üldjuhul on mitteliitumise põhjendatud asjaolud järgmised: 1) Jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul; 2) Kinnistul asuv elamu või äriruum on ehitusjärgus; 3) Teeolud ei võimalda jäätmeveoki pääsu kinnistule ja lähikonnas puuduvad võimalused ühismahutite paigaldamiseks.
(3)Vallavalitsus võib jäätmevaldaja mitteliitunuks lugeda ka teiste põhjendatud asjaolude ilmnemisel.“; „
(5)Vallavalitsus võib aiandusühistute maa-alal asuva jäätmevaldaja, kes elab seal vaid suveperioodil (suvila omanik), tema põhjendatud avalduse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks talveperioodideks kuni kolmeks aastaks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates
  1. oktoobrist kuni
  2. maini.“
  3. Konkreetse normikontrolli tingimustes pole siiski alust Saue Vallavolikogu 23.10.2008 määruse nr 18 kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu põhiseaduse § 3 lg-ga 1 ja § 154 lg-ga 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks, sest sellest ei sõltuks käesoleva kohtuasja lõpptulemus. Ringkonnakohtu arvates poleks kaebuse esitaja taotluse lahendamine ka kooskõlas Saue Vallavolikogu 23.10.2008 määrusega nr 18 viinud kaebuse esitaja korraldatud jäätmeveoga aastaringselt mitteliitunuks lugemiseni. Kaebuse esitaja tegutsemist kinnistul üksnes ajutiselt on arvesse võetud juba määruse § 13 lg 5 alusel kaebuse esitaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisel oktoobrist aprillini. Et 9
(10)3-09-2645 kaebuse esitaja suveperioodil kinnistut (puu- ja köögivilja kasvatamiseks) kasutab, selles puudub vaidlus. Eelduslikult tekivad kinnistu kasutamisel seal ka jäätmed, mida tegelikult ei eita ka kaebuse esitaja. Lisaks kaebuse esitaja viidatud toidu- ja joogipakenditele tekivad jäätmed ka näiteks kinnistul asuvate ehitiste (kasvuhoone) lagunemise tulemusel. Ajaks, mil isik kinnistut kasutab, ei anna tema korraldatud jäätmeveoga erandina mitteliitunuks lugemiseks piisavat alust tema raskesti kontrollitav väide jäätmete tekitamisest tühisel määral. Korraldatud jäätmevedu baseerub kaalutlusel, et jäätmevaldaja kohustus maksta jäätmevedajale jäätmeveotasu peaks teda majanduslikult stimuleerima andma tekitatud jäätmed üle jäätmevedajale selle asemel, et kõrvaldada neid keskkonnale kahjulikumal viisil (nt ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse). 20. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 21. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb apellandi enda kanda ka tema menetluskulu (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni, vt maksekorraldus tl 100). Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.