lg 1 p 3 järgi on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil või mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõtmeseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Akti nr 065163 järgi (tlk 27) olid hageja tarbimiskohal 31.10.2008 objektist eemalt mõõdetud koormused 16,1A, 9,42A ja 0,57A, kuid peale telefonikõnet hagejale elektriarvestusseadmetele juurdepääsu saamiseks langesid koormused oluliselt. Hageja juures teostati 31.10.2008 tarbimiskoha Talu elektriarvestusseadmete kontroll. Asja materjalidele lisatud 31.10.2008 tööülesandele (tlk 58) märgitud seletusest nähtuvalt tuvastati mõõteseadmete kontrollimisel enne peakaitset harund, mille kaudu juhiti tarbimine arvestist mööda. Olukorra fikseerimise aktist (tlk 27) nähtuvalt selgus mõõtesüsteemi kontrollimisel, et arvesti klemmkaane plommid on lahti ning seetõttu on võimalik tarbida elektrienergiat mõõtmata ahelast. Peakaitsme väljalülitamisel jäid osa kaableid pingestatud olekusse. Olukorra fikseerimise aktist nähtuvalt ei lubanud hageja ilma läbiotsimisorderita pingesse jäänud kaableid kontrollida, harundi täpset kohta tuvastada ning seda likvideerida. Asja materjalidele on lisatud ka pildid (tlk 63-65) kontrolli käigus avastatud elektripaigaldise kohta. Tunnistaja P. K. ütlustest nähtuvalt avastas ta 31.10.2008 hageja tarbimiskohas Talu kaks eraldi mõõtesüsteemi, millest üks ei olnud Eesti Energia poolt paigaldatud. Tunnistaja ütlustest nähtus, et üks kaabel jäi peale peakaitsme väljalülitamist pingesse, mis viitas sellele, et üks kaabel oli ühendatud enne peakaitset. Eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja P. K. ütlustega on veenvalt leidnud tõendamist, et hageja juures tarbimiskohas Talu avastati 31.10.2008 süsteem, mis võimaldas hagejal võrguteenust ja elektrienergiat tarbida mõõtmata ahelast, seega on tarbinud ebaseaduslikult võrguteenust ja elektrienergiat. Asja materjalidele lisatud tööülesandest (tlk 70) nähtuvalt teisaldas kostja töötaja 04.06.2009 hageja tarbimiskohast Saun arvesti nr 19562081 liitumiskilpi, arvestile paigaldati plommid ning nimetatud arvesti mõõtis siis nii tarbimiskoha Saun kui ka Talu tarbimist, kusjuures tarbimiskoha Talu senine arvesti jäi tööle vahearvestina. Asja materjalidele lisatud 21.10.2009 olukorra fikseerimise aktist nr 074495 (tlk 14) nähtuvalt kontrolliti hageja tarbimiskoha Saun arvestit ning 21.09.2009 tööülesande (tlk 59) kohaselt avastati, et arvestil puudusid plommid, arvesti päevase näidu numeraator oli rikkumise kahtlusega. Arvesti suunati ekspertiisi. OÜ Tehnokontrollikeskuse 16.09.2009 protokolli (tlk 62) kohaselt leiti kontrolli tulemusena, et arvesti plommid on eemaldatud, näidiku numbrirullil on kriimustus, mis viitab arvesti avamisele ja näidu muutmisele. Nimetatud tõenditega on veenvalt leidnud tõendamist, et hageja on ka tarbimiskohas Saun tarbinud ebaseaduslikult võrguteenust ja elektrienergiat. Kostja on asjas esitanud hageja tarbimiskohtade arvestite näitude andmed alates 2002 (tlk 153-154). Hageja näitude andmetele vastu vaielnud ei ole. Nimetatud näitude analüüsist tuleneb, et enne 21.09.2009 on hageja tarbinud elektrienergiat ja võrguteenust tarbimiskohtades Talu ja Saun kokku ligikaudu 3 korda vähem kui sellele järgneval perioodil. Veenvat selgitust selle kohta, mis põhjusel on tarbimine ligikaudu 3 korda kasvanud, hageja anda ei osanud. 4
lg 2 kohaselt hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning lg 3 kohaselt kehtestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus-ja kommunikatsiooniminister. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 16.06.2009 ja 28.10.2009 arvetel olevad summad on arvestatud vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusele nr
p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Hageja väide, mille kohaselt on kostja poolte vahel kokkulepitud liitumispunkti teise kohta viinud, ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja Vaiko Püttsepa ütlustest nähtuvalt tuleneb tema arvamus, et liitumispunkt on toodud õhuliini mastist allapoole mastil asuvasse kilpi, sellest, et kostja on paigaldanud mastile jupi kaablit ja kilbi, mida ta ei ole ühegi dokumendiga hagejale üle andnud. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et mastile paigaldatud kaabel ja kilp pole hagejale üle antud, ei tõenda veenvalt, et kostja on liitumispunkti sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastist toonud toitekaabli kingadele mastil asuvasse liitumiskilpi. Asja materjalidele lisatud 26.03.2009 kirjast (tlk 66) nähtuvalt teatas kostja hagejale, et soovib hageja tarbimiskohas teha elektritöid ja paigaldada nõuetele vastav mõõtesüsteem, sh arvesti liitumiskilpi mastile. Nimetatud kirjast nähtuvalt informeerib kostja hagejat, et kui mõõtesüsteemile juurdepääsu elektritööde teostamiseks ei tagata, on kostja sunnitud seda lugema võrgu- ja elektrilepingu oluliseks rikkumiseks. Asja materjalidele lisatud tööülesandest (tlk 70) nähtuvalt teisaldas kostja töötaja 04.06.2009 hageja tarbimiskohast Saun arvesti nr 19562081 liitumiskilpi, arvestile paigaldati plommid ning nimetatud arvesti mõõtis siis nii tarbimiskoha Saun kui ka Talu tarbimist, kusjuures tarbimiskoha Talu senine arvesti jäi tööle vahearvestina. Poolte vahel puudus vaidlus, et alates sellest ajast oli senise kahe mõõtepunkti asemel üks mõõtepunkt, mille alusel esitati hagejale kostja poolt arveid. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kaks lepingut, kuid mõõtepunkte oli ainult üks, siis kostja ei täitnud tarbimiskoha Talu osas sõlmitud lepingut kohaselt. 13.08.2009 teatas (tlk 67) kostja hagejale, et palub võimaldada juurdepääs hageja tarbimiskohas olevale mõõtesüsteemile, et läbi viia mõõteseadmete korraline kontroll ja mõõtesüsteemi demonteerimine. Nimetatud kirjas teatas kostja, et kui mõõtesüsteemile juurdepääsu ei tagata, siis on kostja sunnitud katkestama elektrienergiaga varustamise alates 21.09.2009. Poolte vahel puudus vaidlus, et ka 07.09.2010 käisid kostja töötajad hageja juures, et tekkinud vaidlus lahendada. Asjas puudus vaidlus, et hageja ei ole lubanud senist arvestit tarbimiskoha Talu siseruumidest ümber 5 paigutada mastil asuvasse kilpi. Eelpooltooduga on tõendatud, et kostja on selleks ettepaneku teinud nii 26.03.2009, 04.06.2009 kui ka 07.09.2010.
lg 1 p 5 kohaselt tagab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks.
lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine). Poolte vahel sõlmitud lepingutes mõõteseadme asukohta kokku lepitud ei olnud. Asja materjalidest nähtub, et hageja tarbimiskoha Talu mõõtesüsteem oli kostjaga kooskõlastamata ümber ehitatud. Samas paiknes mõõtesüsteem hagejale kuuluva elamu siseruumides, mistõttu puudus kostjal võimalus selle nõuetekohasust vajalikul määral kontrollida ning ebaseaduslik paigaldis likvideerida. Seetõttu
lg 1 p 5 järgi oli kostjal nii õigus kui ka kohustus ebaseaduslik paigaldis asendada nõuetekohase mõõteseadmega. Tarbimiskoha Talu arvesti paigaldamiseks mastile, kus asub ka tarbimiskoha Saun arvesti, on vaja siseneda hageja elamu siseruumidesse. Selleks hageja luba andnud ei ole. Käesolevas asjas saab tarbimiskoha Talu jaoks edastatud elektrienergia mõõtmiseks arvesti paigaldada alles peale seda, kui hageja on oma kohustuse täitnud, s.o lubanud kostja töötaja arvesti teisaldamiseks enda elamusse. Kuivõrd hageja on sellest keeldunud, ei saa ta nõuda ka elektrienergia mõõtmist mõlema lepingu alusel eraldi. Eeltoodu alusel hageja nõue, millega hageja palus kohustuda kostjat täitma liitumislepinguid ja viima tegelik olukord vastavusse poolte vahel sõlmitud lepingutega ning võimaldada võrguühenduse kasutamine liitumispunktides ja edastatud elektrienergia mõõtmine mõlema lepingu alusel eraldi, tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduse kohaselt palunud kostjalt välja mõista ka hüvitis kohtu äranägemisel ebaseaduslikult elektrienergia väljalülitamise eest. Asjas puudus vaidlus, et tarbimiskohas Talu ei saa hageja alates 21.09.2009 elektrienergiat tarbida. Kostja väidete kohaselt katkestati elektrienergia edastamine tarbimiskohta Talu seetõttu, et hageja elamu siseruumides paiknev mõõtesüsteem oli omavoliliselt ümberehitatud, mistõttu tarbis hageja ebaseaduslikult elektrienergiat ning nõuetekohase arvesti paigaldamiseks ei lubanud hageja kostja töötajat oma elamu siseruumidesse.
lg 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud kohustust.
1 järgi, kui võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega. Käesolevas asjas on eeltoodu alusel tõendamist leidnud, et hageja tarbimiskoha Talu elektripaigaldis ei vastanud nõuetele, hageja keeldus koostööst kostjaga selle nõuetele vastavusse viimiseks. Asjast nähtuvalt on kostja enne elektrienergia väljalülitamist toiminud vastavalt
§- 90 lg-tele 2 ja
p-le 15 on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga ja § 3 p-le 16 on mõõteseade elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed. Vastavalt võrgueeskirja § 2 lg-le 8 on mõõtepunkt käesoleva määruse tähenduses koht, kus mõõdetakse seda kohta läbivat elektrienergiat. Võrgueeskirja § 34 lg 3 p 2 kohaselt, kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt tarbija elektripaigaldisse kuuluva kaabli ja võrguettevõtja õhuliini ühenduse kohas. Vastavalt tüüptingimuste p-le 3.2 on liitumispunkti kaabli asukoht määratud vastavalt võrgueeskirjale. Hageja ja kostja vahel 04.08.2004 sõlmitud võrguühenduse fikseerimise kokkulepete kohaselt on nii tarbimiskoha Saun kui ka Talu liitumispunkt sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastis (t.l. 56-57). Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole lubanud senist arvestit tarbimiskoha Talu siseruumidest ümber paigutada mastil asuvasse kilpi. See asub aga hageja talu siseruumides, mistõttu puudub kostjal võimalus selle nõuetekohasust kontrollida ning ebaseaduslik paigaldis likvideerida. Maakohus leidis õigesti toimikus olevatele tõenditele viidates, et hageja on asunud ekslikult seisukohale, nagu oleks tema otsustada mõõtepunkti asukoht. Maakohus leidis õigesti, et
lg 1 p 5 alusel oli kostjal nii õigus kui ka kohustus ebaseaduslik paigaldis asendada nõuetekohase mõõteseadmega. Käesoleval ajal saab tarbimiskoha Talu jaoks edastatud elektrienergia mõõtmiseks arvesti paigaldada alles peale seda, kui hageja on omapoolse kohustuse täitnud, s.o võimaldanud kostja töötajatel arvesti teisaldamiseks siseneda oma ruumidesse. Põhjendatud on maakohtu järeldus, mille kohaselt on asjas esitatud tõenditega tuvastatud, et mõlema tarbimiskoha liitumispunkt on olnud läbi aegade samas kohas ja ka poolte vahel 7 4.08.2004 kirjalikult fikseeritud. Põhjendatud on kostja väide, mille kohaselt ei ole kostja võrguettevõtjana liitumispunkti asukohta muutnud, küll aga on muudetud vastavalt lepingule mõõtepunkti asukohta. Hageja on ekslikult leidnud, et kui mõõtepunkt asub talu siseruumides, siis kuulub kaabel kuni selle mõõtepunktini kostjale ja viimane peab seda korras hoidma.
p 29 kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Liitumispunkti aga muudetud ei ole. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja nõuded rahuldamisele ei kuulu ja seda ka piisavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus on põhjendatult rahuldanud vastuhagi. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja Rein Jansoni kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.