VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-22461 17. mail 2011, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind M

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. ASJAOLUD Hageja D T nimelt tema isa S T esitas

1. mail 2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J T 2 100 krooni elatise saamiseks. Kohus tegi 24.05.2010 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 4.10.
2. Võlgnik J T esitas 8.10.2010 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega Pärnu Maakohtu 08.11.2010 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (

§ 486lg 1).

Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172

lg 9) ning hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (

§ 486lg 4).

Avalduse kohaselt kostja ei osale lapse ülalpidamises. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 100 krooni ehk 134,21 eurot alates 12. maist 2010 ja kanda see üle hageja arvelduskontole. 17.05.2011 algusega kell 13.30 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kohtukutse kättesaamisest keeldus ja kohtukutse pandi saaja postkasti, seega

§ 325alusel kohus loeb kohtukutse kostjale kättetoimetatuks.

Hageja esindaja palus kostja kohtuistungile mitteilmumise korral teha tagaseljaotsus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja sünnitunnistuse (tl 10) järgi tema vanemateks on S T ja kostja J T. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise lähtudes PKS §-dest 96, 97 p 1 ja 100. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 468lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata 2

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja ei taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 3