← Eesti

3-09-944/59

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-944 Otsuse kuupäev

  1. mai 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vladimir Jarikovi (Jarikov) kaebus Tartu Vangla toimingute (03.12.
  2. a lühiajalisel kokkusaamisel käeraudade kasutamine, 31.10.
  3. a - 17.02.
  4. a tingimustele mittevastavas kambris hoidmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Kohtuistungi kuupäev
  5. aprill 2011 Kohtuistungil osalenud isikud Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Edasikaebamise kord
  6. Jätta kaebus rahuldamata.
  7. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  8. juunini
  9. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  10. Tartu Vanglas kinnipeetav Vladimir Jarikov paiknes Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirja nr 1-4/1111 alusel ajavahemikel 21.10.-11.11.
  11. a ja 26.11.
  12. a - 17.02.
  13. a eraldatud lukustatud kambris nr
  15. V. Jarikov vaidlustas Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirja nr 1-4/1111 käskkirja halduskohtus (haldusasi nr 3-08-1845). V. Jarikovi kaebus jäeti jõustunud kohtuotsusega rahuldamata.
  16. V. Jarikov vaidlustas halduskohtus (haldusasi nr 3-08-1175) kambri nr 1024 tingimused. Tartu Halduskohtu 01.12.
  17. a kohtuotsusega nr 3-08-1175 jäeti rahuldamata V. Jarikovi kaebus ebainimlikes tingimustes isoleeritud kambrites hoidmise peale. Tartu Ringkonnakohtu 23.04.
  18. a osaotsusega uuendati asja arutamine kambris nr 1081 kinnipidamise ning vitamiinide andmata jätmise osas, muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata. Riigikohtu 17.06.
  19. a määrusega nr 3-7-1-3-234 jäeti V. Jarikovi kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
  20. V. Jarikov esitas Tartu Halduskohtusse käesolevas asjas kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt viibis V. Jarikov Tartu Vanglas perioodil 21.10.
  21. a kuni 17.02.
  22. a kambris nr 1024, mida varem kasutati kartserina ning kus kinnipidamise tingimused tekitavad tervisele kahju.
  23. Tartu Halduskohtu 02.09.
  24. a määrusega võeti menetlusse V. Jarikovi kaebus Tartu Vangla toimingute (19.12.2008 a. meditsiinilise abi andmata jätmine, 03.12.2008 a. lühiajalisel kokkusaamisel käeraudadesse panemine, 21.10.2008 a.-17.02.2009 a. tingimustele mittevastavas kambris hoidmine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
  25. Tartu Halduskohtu 22.02.
  26. a kohtuotsusega jäeti rahuldamata Vladimir Jarikovi kaebus Tartu Vangla toimingu - 19.12.
  27. a meditsiinilise abi andmata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Ja lõpetati menetlus Vladimir Jarikovi kaebuses Tartu Vangla toimingute - 03.12.
  28. a lühiajalisel kokkusaamisel käeraudadesse panemise ja 21.10.
  29. a - 17.02.
  30. a tingimustele mittevastavas kambris hoidmise õigusvastasuse kindakstegemise nõuetes.
  31. Tartu Ringkonnakohtu 09.11.
  32. a kohtuotsusega rahuldati V. Jarikovi apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistati Tartu Halduskohtu 22.02.
  33. a otsus osas, mis puudutab kaebaja nõudeid tunnistada õigusvastaseks käeraudade kasutamine 03.12.
  34. a lühiajalisel kokkusaamisel ja kaebaja kinnipidamine nõuetele mittevastavas kambris 31.10.
  35. a kuni 17.02.
  36. a ning saadeti selles osas asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäeti halduskohtu otsus muutmata.
  37. Riigikohtu 22.02.
  38. a määrusega nr 3-7-1-3-666-10 jäeti V. Jarikovi kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
  39. V. Jarikov ei ole Tartu Halduskohtu 10.03.
  40. a kirja alusel pidanud vajalikuks kaebuse asjaolusid täpsustada. Tartu Vangla esitas 11.04.
  41. a täiendava vastuse kaebusele. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  42. Tartu Ringkonnakohtu 09.11.
  43. a kohtuotsusest tulenevalt vaidlustab kaebaja praeguseks Tartu Vangla kaks toimingut: 1) 03.12.
  44. a lühiajalisel kokkusaamisel käeraudade kasutamine; 2) 31.10.
  45. a kuni 17.02.
  46. a tingimustele mittevastavas kambris hoidmine.
  47. V. Jarikov leiab, et viibides Tartu Vanglas perioodil 21.10.
  48. a kuni 17.02.
  49. a kambris nr 1024, mida varem kasutati kartserina ning kus kinnipidamise tingimused tekitavad tervisele kahju, on rikutud tema õigusi. Vangla kamber nr 1024 ei vasta eluruumide nõuetele, põhiliseks probleemiks on õhupuudus. Kaebaja süda sai lõplikult traumeeritud viibides kambris nr
  51. Kaebaja vaidlustab Tartu Vangla toimingu - 03.12.
  52. a kokkusaamisel käeraudades viibimine, mis olid liiga pingule tõmmatud. Kaebaja leiab, et selline 2 vangla tegevus oli tingitud sellest, et provotseerida kinnipeetavat ebaadekvaatsele käitumisele. Käeraudades viibimine põhjustas kaebajale füüsilist valu ja moraalseid kannatusi. Lühiajaline kokkusaamine toimus videokaamera jälgimisel ja kaebaja palus Tartu Vanglal lindistus asitõendina alles hoida. Vangla seda ei teinud, seega on selline vangla tegevus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine tulenevalt põhiseaduse § 18st. Kinnipeetaval pole võimalust oma väiteid tõendada kui vangla lindistusi alles ei hoia. Kaebaja leiab, et selline vangla käitumine on vangla poolt tahtlik tõendite hävitamine.
  53. Kaebaja palub kõrvaldada tekkinud inimõiguste rikkumised ning tunnistada Tartu Vangla toimingud õigusvastasteks. Põhjendatud huviks märgib kaebaja, et tulevikus tõstatab ta küsimuse õiglasest ja adekvaatsest kompensatsioonist kõigi tema kannatuste ja piinade ning inimväärikuse alandamise eest, samuti tema tervisele põhjustatud kahju eest. Vastustaja seisukohad
  54. Tartu Vangla on vastuses kaebusele seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
  55. Kaebaja paiknes ajavahemikel 21.10.-11.11.2008.a ja 26.11.2008-17.02.2009 eraldatud lukustatud kambris nr 1024 Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirja nr 1-4/1111 alusel. Nimetatud käskkirja vaidlustas V. Jarikov halduskohtus, haldusasi nr 3-08-1845, kuid kaebus jäeti rahuldamata ja käesolevaks ajaks on otsus jõustunud.
  56. V. Jarikovi poolt nimetatud uus asjaolu, nagu oleks kõnealuses kambris surnud ebainimlike tingimuste ja õhupuuduse tõttu kinnipeetav Adolf Lissa, ei vasta tõele. A. Lissa surma ei põhjustanud kambritingimused, mida tõendab surnu kohtuarstliku lahangu 23.02.
  57. a akt nr
  58. Halduskohtul on võimalik nimetatud dokument välja nõuda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstlikust ekspertiisiosakonnast aadressilt Ravila 19 Tartus.
  59. Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirjaga nr 1-4/1111 kohaldati V. Jarikovi suhtes väljaspool elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Nimetatud abinõu kasutamine lõpetati direktori 06.02.
  60. a käskkirjaga nr 1-4/142, millega on V. Jarikov samal päeval tutvunud. Seega oli käeraudade kasutamine 03.12.
  61. a õiguspärane.
  62. Vastustaja täiendava vastuse kohaselt kaebusele, ei ole V. Jarikov meditsiinilise õiendi kohaselt peale 03.12.
  63. a toimunud lühiajalist kokkusaamist soovinud arsti vastuvõtule seoses sellega, et temal olid käerauad liiga tugevalt peale asetatud. Vastustaja on seisukohal, et V. Jarikov, kes on pidevalt mures oma tervise pärast ning on korduvalt kutsunud enda juurde kambrisse meedikuid, kui ka käinud pidevalt arsti vastuvõttudel oma väidetavate terviseprobleemide tõttu, oleks kindlasti, juhul, kui tema väide vastaks tõele, nõudnud enda arsti vastuvõtule saamist, et tugevalt pealeasetatud käeraudadest tekkinud jälgi fikseerida. Selle asemel aga esitas V. Jarikov Tartu Vanglale 04.12.
  64. a taotluse toimunud kokkusaamisest videosalvestise alleshoidmiseks, millelt ilmselgelt ei nähtuks 3 käeraudade asetuse tugevus, pealegi ei ole videojärelevalve kaameraid kokkusaamise boksides sees, mistõttu ei oleks sellelt nähtav ka V. Jarikovi tegevus kokkusaamise boksis. V. Jarikovi järgmine arsti vastuvõtt peale 03.12.
  65. a lühiajalist kokkusaamist oli 19.12.
  66. a ning ka siis ei kurtnud V. Jarikov, et käerauad olid temale peale asetatud nii tugevalt, et V. Jarikovi väite kohaselt oleks: „valu tõttu oleks isegi võinud purustada kokkusaamiste ruumi klaasi“. Selline väljakannatamatu valu oleks igal juhul jätnud kätele ka nähtavad jäljed ning nende fikseerimata jätmist ei oleks V. Jarikov tegemata jätnud. Vastustaja selgitab, et peale kinnipeetavale käeraudade peale asetamist fikseeritakse kindlalt nende suurus ning kinnipeetaval ei ole võimalik iseseisvalt seda muuta. Juhul, kui käerauad ongi ümber käte liialt tugevalt ja kinnipeetav sellest koheselt ametnikke teavitab, siis korrigeeritakse käeraudade asetust, et kinnipeetav saab käsi vabalt käeraudades liigutada.
  67. Tartu Vangla 14.08.2008.a käskkirjaga nr 1-4/1111 kohaldati V. Jarikovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid s.h käeraudade kasutamist väljaspool kinnipeetava elukambrit saatmisel seetõttu, et V. Jarikov avaldas vanglale esitatud pöördumises, et vangla administratsioon provotseerib teda sooritama kuritegu ning selle vältimiseks võib ta tarvitusele võtta äärmuslikke meetodeid, milleks võis olla ametniku pantvangi võtmine. Seega olid V. Jarikovi võimalikust ettearvamatust käitumisest ohustatud eelkõige vanglaametnikud. Kinnipeetava elukambrist väljumisel toimub käeraudade asetamine selliselt, et kinnipeetav asetab käed läbi trellide (juhul kui kambris on seespool täiendavad trellid) või läbi toiduluugi ning vanglaametnik asetab käerauad peale, seega jääb vanglaametniku ja kinnipeetava vahele suletud uks. Sarnaselt toimub ka käeraudade ära võtmine, st kinnipeetav läheb käeraudadega kambrisse ning nende äravõtmiseks asetab käed kas toiduluugist või trellide vahelt välja. Kinnipeetavatele lühiajalisteks kokkusaamiseks ettenähtud boksides sellist võimalust ei ole, st kinnipeetav jääb peale käeraudade mahavõtmist või peale asetamisel vanglaametnikuga silmitsi, mis annab kinnipeetavale soodsa võimaluse vanglaametniku ründamiseks. Kuigi iseenesest suletud kokkusaamise boksis viibides puudub otsene vajadus kinnipeetaval käeraudades olemisel aga arvestades just julgeolekuohtu ametnikele käeraudade mahavõtmisel ning pealeasetamisel, oli V. Jarikovi isikut arvestades kindlasti õigustatud selle protseduuri tegemata jätmine. Pealegi ei ole kinnipeetaval lühiajalisel kokkusaamisel viibides vajalik käsi kasutada rohkem, kui ainult suhtlemisel telefoni toru hoidmiseks, kuna kokkusaajate vahel on klaassein ning ühtegi asja, mille kasutamist käerauad võiksid segada, kinnipeetav lühiajalisele kokkusaamisele kaasa võtta ei tohi. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et V. Jarikovi suhtes käeraudade kasutamine lühiajalise kokkusaamise vältel oli õigustatud vanglaametnike julgeoleku tagamise eesmärgil, nimetatud meede oli vajalik, kohane ning proportsionaalne eesmärgi saavutamisel.
  68. Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2010 otsuse kohaselt ei antud haldusasjas nr 3-08-175 hinnangut kambri nr 1024 tingimustele perioodi 31.10.2008 -17.02.2009 kohta ja 4 arvestades, et peale 30.10.08 võivad kambri tingimused muutuda, siis tuleb halduskohtul haldusasjas 3-09-944 selles osas kaebus läbi vaadata. V. Jarikovi arvates oli kamber nr 1024 nõuetele mittevastav seetõttu, et kambris oli: aknaluuk kinni keevitatud; ventilatsiooni ava oli suletud raudkilbiga; oli katastroofiline õhu puudus; WC ei olnud kambrist maast laeni eraldatud seinaga (hais); kuni 03.12.2008 puudus riidenagi; kartseri laud oli 40x40 cm; kartseri akendele oli keevitatud trellid; kartseris puudus soe vesi ja dušš. Kõik V. Jarikovi nimetatud nn kambri tingimustele mittevastavused olid olemas ka enne 31.10.2008.a ning midagi nendest tingimustest, peale selle, et alates 03.12.08 oli kambris olemas ka riidenagi, ei muutnud ja sellistele tingimustele vastavat kambrit pidas halduskohus haldusasjas nr 3-08-1175 nõuetekohaseks. Kambris oleva ventilatsiooni kohta on vangla esitanud haldusasjas 3-09-1175 Tartu Tervisekaitse talituse poolt teostatud 22.10.2008.a ventilatsiooni mõõtmise protokolli nr 9, millest nähtub, et mõõtmine toimus Tartu Vangla E korpuse
  69. sektsiooni kambrites, kus kambrites oli tuulutuse avad kinnikeevitatud. Nimetatud mõõtmistulemuste kohaselt vastasid sundventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbe mõõdistused projektile. Seda, et akna luugi kinnikeevitamine ning ventilatsiooniavale katte asetamine, kui kambris on tagatud nõuete kohane sundventilatsioon, ei riku kinnipeetava õigusi, leidis ka Tartu Ringkonnakohus oma 05.11.2010 otsuses nr 3-10-
  70. Kambri nr 1024 WC tingimuste kohta on vastustaja oma seisukoha 16.09.09 kohtule antud vastuses esitanud. Täiendavalt märgitakse, et kambris olev tualett on veega, st peale selle kasutamist ei jää kambrisse ebameeldivat lõhna ning lõhna levik on vesiklosetile omase sifooni tõttu välistatud. Vastustaja ei ole eitanud, et kambris perioodil 31.10.08-03.12.08.a riidenagi ei olnud, samas ei pidanud halduskohus haldusajas 3-08-1175 ka enne nimetatud perioodi seda selliseks asjaoluks, mis oleks toonud kambri sätestatud tingimustele mittevastavuse. Ka kaebaja ise ei ole põhjendanud, milline õiguslikult kahjulik tagajärg temale sellest saabus, et kambris riidenagi ei olnud, millest nähtuks tema põhjendatud huvi sellises tuvastuse saamiseks halduskohtult, kuna nimetatud puudus vangla poolt kõrvaldati. Kinnipeetava kambrile kehtestatud nõuetes (VskE § 7) ei ole märgitud, millises mõõdus peab olema kambris olev laud, nõue on täidetud, kui kambris on laud ning see nõue oli täidetud.
  71. Tartu Vangla on jätkuvalt sisukohal, et ei ole V. Jarikovi õigusi vanglas kinnipidamistingimuste osas, mis puudutasid tema elukambrit ja käeraudade kasutamist, rikkunud ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
  72. Halduskohus on asjas kogutud tõenditele tuginedes seisukohal, et kaebaja suhtes oli käeraudade kasutamine 14.08.
  73. a käskkirja alusel nõutav ja põhjendatud 03.12.
  74. a lühiajalisel kokkusaamisel. 5
  75. Tartu Vangla 14.08.2008.a käskkirjaga nr 1-4/1111( I kd tlk 98) on tõendatud, et V. Jarikovi suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid s.h käeraudade kasutamist väljaspool kinnipeetava elukambrit saatmisel motiivil, et V. Jarikov oli samal päeval avaldanud vanglale esitatud pöördumises, et vangla administratsioon provotseerib teda sooritama kuritegu ning selle vältimiseks võib ta tarvitusele võtta äärmuslikke meetodeid, milleks võis olla ametniku pantvangi võtmine. Seetõttu tuleb nõustuda vangla seisukohaga, et V. Jarikovi võimalikust ettearvamatust käitumisest olid ohustatud nn teiste isikute hulgas vanglaametnikud. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kinnipeetavatele lühiajalisteks kokkusaamiseks ettenähtud boksides jääb kinnipeetav pärast käeraudade mahavõtmist või peale asetamisel vanglaametnikuga silmitsi, mille tõttu ei ole välistatud võimalus, et kinnipeetav võib vanglaametnikku rünnata. Asjas puuduvad tõendid, et
  76. detsembriks
  77. a oli kaebaja poolne vägivaldse käitumise oht äralangenud, mistõttu oli käeraudade kasutamine kaebaja suhtes nõutav ja põhjendatud.
  78. Kaebaja ei ole tõendanud, et käerauad fikseeriti tal 03.12.
  79. a liiga tugevalt. Kaebaja leiab, et käeraudade liiga tugevasti fikseerimist on võimalik tõendada vangla kaamera videosalvestisega. Halduskohus selle seisukohaga ei nõustu. Vangla ei vaidlusta käeraudade kasutamist. Videosalvestise abil saaks tõendada käeraudade kasutamist üldse, mitte aga seda kui tugevasti need olid paigaldatud. Halduskohus nõustub vastustajaga, et käeraudade liiga tugevasti fikseerimist on objektiivselt võimalik tõendada meditsiinilise ülevaatuse käigus kogutud tõenditega. Kaebaja ei ole aga selle küsimusega vangla meditsiiniteenistuse poole pöördunud. Seega ei ole tõendatud käeraudade liiga tugevasti fikseerimine.
  80. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et 31.10.
  81. a kuni 17.02.
  82. a väidetavalt tingimustele mittevastavas kambris hoidmisega ei ole kaebaja õigusi rikutud. Kaebuse kohaselt kurdab kaebaja õhupuuduse üle kambris, mis oli tingitud aknaluugi kinni keevitamisest, ventilatsiooni ava sulgemisest raudkilbiga, WC kasutamsest tulenevast haisust, aknale olid keevitatud trellid. Samuti puudus kambrist kuni 03.12.
  83. a nagi, kartseri laud oli 40x40 cm, puudus soe vesi ja dušš.
  84. Kaebaja ei ole tõendanud õigusvastast õhupuudust kaebaja kambris vangla poolt kohaldatud täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamise tõttu, mis seisnes aknaluugi kinni keevitamises, ventilatsiooni ava sulgemises, trellide akna ette keevitamises ja WC-st tulenevast haisust. Mis puudutab WC-d, siis kohtule teadaolevalt ja ka kaebaja poolt kasutatavast nimetusest tulenevalt on tegemist veeklosetiga, mis võib küll lühiajaliselt pärast sihipärast kasutamist mingit lõhna eritada, kuid see on kompenseeritav ventilatsiooniga. Vastustaja on analoogsete tingimustega kambrite kohta esitanud Tartu Tervisekaitsetalituse 22.10.
  85. a sundventilatsiooni tulemuste mõõdistamise tulemused, mille kohaselt vastasid sundventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbe mõõdistuste tulemused projektile. Tervisekaitsetalitus on küll konstateerinud fakti, et akende kaudu kambrite tuulutamine ei ole võimalik, kuid nimetatud ajaolu ei ole tinginud vastustajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuste tegemist. Seega on halduskohus seisukohal, et vangla toimingud ei ole selles osas rikkunud kaebaja õigusi puhtale õhule kambris, kuna selle nõude eiramist ei ole tõendatud. 6 Nagi puudumine kambrist ca kuu aja jooksul, laua suurus või väiksus ja sooja vee ning duši puudumine ei saa aga kaasa tuua potentsiaalse kahjunõude rahuldamist, mille tõttu puudub kaebajal põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes.
  86. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel tuleb kaebus seega rahuldamata jätta.
  87. Poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.