2-09-28557/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-09-28557 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi M. G. hagi nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M. G., tema esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõtus, kostja U. S. ja kostja U. S. esindaja vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON
3. Jätta hagi rahuldamata.
4. Jätta kostjatelt U. S.lt, IK *, elukoht * ja U. S.lt, IK *, elukoht *, hageja M. G., IK *, elukoht *, kasuks elatis välja mõistmata.
5. Menetluskulud panna hageja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord oma laste U. S. ja U. S. vastu elatise ASJAOLUD M. G.l on sündinud viis last, pojad U. S., J. G. ja J. G. ning tütred A. S. ja U. S., kes käesoleval ajal on kõik täiskasvanud. M. G. ise on alates
6. a 30% töövõimetu ja oli eelmise aasta juunis hagi esitamise ajal töötu. Käesoleval ajal töötab ta * katseajaga ja teenib praktiliselt miinimumpalka. Tal on suured võlad, mida ta ei suuda tasuda ning võlgade katteks võib ta kaotada isegi korteri kuna see on juba arestitud. Ta on abistanud oma lapsi U. S. ja U. S. ning soovib nüüd, et just need lapsed teda abistaksid ja talle elatisraha annaksid. Teisi lapsi on kasvatanud isad ning vanema tütrega ta läbi ei saa, seetõttu ei soovi ta nendelt ka elatist. Kuna hageja on nüüd tööle saanud, siis soovib ta elatist hagi esitamisest kuni tööle asumiseni ja seda ainult minimaalses suuruses. Ta on aga osaliselt töövõimetu ning tervis võib järjekordselt halveneda, seetõttu täielikult ta elatisest ei loobu, sest minimaalpalk ei kindlusta tema võlgnevuste, kommunaalkulude ja teiste igapäevaste vajadustega toimetulekut. Kostjad ei saa aru, miks ema on oma nõude esitanud viiest lapsest ainult kahe vastu. Pealegi on hageja kostjatest materiaalselt rohkem kindlustatud, sest omab kaht korterit, ühe * ja teise * ning tema kasutuses on sõiduauto Škoda Oktavia. Hageja elab ilmselt üle jõu ning tahab oma laenuvõlgu kustutada kostjate ja viimaste laste arvelt. U. S.l on kaks väikest last, üks 7-aastane ja teine alles 1-aastane ja ta ise on hetkel hoopis töötu. Temalt elatise väljamõistmine 70% töövõimelise ema kasuks seaks ohtu tema enda ja laste toimetuleku. U. S.l on samuti kaks väikest alaealist last, üks 6 -aastane ja teine alles 1aastane. Tema enda kuu sissetulek on väga väike kuna on lastega kodus ning abikaasa on töövõimetu 50%. A. S. ei saa tõesti praegu tööl käia ning tema pension on ainult 2009.krooni. Kostjad leiavad, et nende olukord on palju viletsam kui hagejal. HAGEJA NÕUE Hagejal on sündinud viis last, pojad U. S., J. G. ja J. G. ning tütred A. S. ja U. S., kes käesoleval ajal on kõik täiskasvanud. M. G. ise on alates 2008.a 30% töövõimetu ja oli eelmise aasta juunis hagi esitamise ajal töötu. Käesoleval ajal töötab ta * katseajaga ja teenib praktiliselt miinimumpalka. Tal on suured võlad, mida ta ei suuda tasuda ning võlgade katteks võib ta kaotada isegi korteri kuna see on juba arestitud. Ta on abistanud oma lapsi U. S. ja U. S. ning soovib nüüd, et need lapsed teda abistaksid ja talle elatisraha annaksid. Teisi lapsi on kasvatanud isad ning vanema tütrega ta läbi ei saa, seetõttu ei soovi ta nendelt ka elatist. Algselt on hageja soovinud elatist kummaltki lapselt 4350.- krooni kuus tähtajatult, kuid seoses sellega, et ta on käesolevaks ajaks tööd leidnud, soovib ta elatise väljamõistmist alates
7. maist
8. a kuni
9. novembrini
10. a. Ka on ta vähendanud elatise nõuet kummaltki lapselt 2175.- kroonile kuus. Hageja saab aru, et ka lastel pole kerge, kuid ta on U. S. varem ise toetanud umbes 200 000.krooniga, et tütar saaks omale korteri ja auto soetada. Poeg U. S. on ta toetanud kah umbes 23 000.- krooniga. Seetõttu oleks nüüd lastel aeg teda toetada. Kui hageja oli töötu, sai ta * linnalt toetust ainult 1000.- krooni kuus. Peale selle maksis küll linn kinni ka tema ravimite kulu, kuid sellest ei piisa. M. G. on kindel, et ta on teinud oma kahe lapse heaks kõik, mis võimalik ja nüüd on kohustatud lapsed temale töötuks oleku aja eest elatist maksma. Kuna nad seda vabatahtlikult ei tee, palub hageja elatise välja mõista kohtul, jättes menetluskulud kostjate kanda. KOSTJATE ARVAMUS Kostjad hagiga ei nõustu. Kostjad ei saa aru, miks ema on oma nõude esitanud viiest lapsest ainult kahe vastu. Pealegi on hageja kostjatest materiaalselt rohkem kindlustatud, sest omab kaks korterit, ühe * ja teise * ning tema kasutuses on sõiduauto Škoda Oktavia. Hageja elab ilmselt üle jõu ning tahab oma laenuvõlgu kustutada kostjate ja viimaste laste arvelt. U. S.l on kaks väikest last, üks 7-aastane ja teine alles 1-aastane ja ta ise on hetkel hoopis töötu. Temalt elatise väljamõistmine 70% töövõimelise ema kasuks seaks ohtu tema enda ja laste toimetuleku. U. S.l on samuti kaks väikest alaealist last, üks 6 -aastane ja teine alles 1aastane. Tema enda kuu sissetulek on väga väike kuna on lastega kodus ning abikaasa on töövõimetu 50%. A. S. ei saa tõesti praegu tööl käia ning tema pension on ainult 2009.krooni. Kostjad leiavad, et nende olukord on palju viletsam kui hagejal. Emal on säilinud 70% töövõimest ja käesoleval ajal ta ka töötab. Ajal, mil ta ei töötanud, sai ta toetust toimetulemiseks ja omavalitsus tasus tema ravimite kulud. Keegi ei keelanud tal oma töövõime ulatuses ise elatist teenida. Seada on ka riik silmas pidanud, kui 30%-lise töövõime kaotuse puhul veel pensioni ei maksa. Mõlemal kostjal on kaks väikest last, kellest kummalgi üks on alles 1-aastane. Seetõttu ei saa U. S. ise tööl käia ning peab elama ainult riigi poolt ettenähtud toetustest. Tema abikaasa on aga 50% invaliid ning elatub ainult invaliidsuspensionist ning peret toetada ei suuda. U. S.l on samuti abikaasa väikelapsega kodus ja peab toetustega toime tulema. Seoses majandussurutisega on kostja ise hoopis töötu ning käesoleval ajal mingit sissetulekut ei oma. Eelnevast tulenevalt leiavad kostjad, et nende ema majanduslik olukord on nende omast palju parem ning nõudes kostjatelt elatist, käitub hageja vastutustundetult. Ta on oma raskused põhjustanud enda vastutustundetu käitumisega. Tema võlakoorma kinnimaksmine laste poolt ei ole moraalne ega seadusepärane ning seetõttu paluvad nad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. M. G.l on sündinud viis last, pojad U. S., J. G. ja J. G. ning tütred A. S. ja U. S., kes käesoleval ajal on kõik täiskasvanud. M. G. ise on alates
11. a 30% töövõimetu ja oli eelmise aasta juunis hagi esitamise ajal töötu. Käesoleval ajal töötab ta * katseajaga ja teenib praktiliselt miinimumpalka. Tal on suured võlad, mida ta ei suuda tasuda ning võlgade katteks võib ta kaotada isegi korteri kuna see on juba arestitud. Ta on abistanud oma lapsi U. S. ja U. S. ning soovib nüüd, et need lapsed teda abistaksid ja talle elatisraha annaksid. Teisi lapsi on kasvatanud isad ning vanema tütrega ta läbi ei saa, seetõttu ei soovi ta nendelt ka elatist.
12. mai
13. a otsusega nr * on M. G.l tuvastatud töövõime osaline kaotus 30% ulatuses kestusega
14. maist
15. a kuni
16. maini
17. a. Tema osaline töövõimetus on tekkinud üldhaigestumise tagajärjel. Püsiva töövõimetuse alusel on õigus riiklikule pensionile vähemalt 16-aastasel isikul kuni „Riikliku pensionikindlustuse seaduse“ § 7 lg 1 või 2 sätestatud vanaduspensioni ikka jõudmiseni, kui tema töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40%. Seega eeldab riik, et 30% töövõimega isik võib töötada ja ise endale elatist teenida. Hagi esitamise ajal M. G. siiski ei töötanud. Seetõttu on hageja soovinud elatist kummaltki lapselt 4350.- krooni kuus tähtajatult, kuid seoses sellega, et ta on käesolevaks ajaks tööd leidnud, soovib ta elatise väljamõistmist alates
18. maist
19. a kuni
20. novembrini
21. a. Ka on ta vähendanud elatise nõuet kummaltki lapselt 2175.- kroonile kuus. Ta töötab alates
22. oktoobrist
23. a * ja saab esialgu miinimumpalka. Kui hageja oli töötu, sai M.G. omavalitsuselt vastavat toimetuleku toetust ning * linn maksis kinni ka tema ravimid. Seega olid tal olemas riigi poolt ettenähtud elatusvahendid. Peale selle omab M. G. kahte korterit, üht asukohaga * * ja teist * *. Samuti on tema kasutuses sõiduauto Škoda Oktavia. Korterid on küll koormatud võlgadega, kuid nende realiseerimisel on võimalik võlgade kustutamise kõrval soetada uus väiksem ja odavam elamispind. Pealegi on omavalitsusest võimalik saada eluasemetoetust ja olemas on ka sotsiaalpinnad. Hageja on võtnud
24. a laenu ,mida on tagatud hüpoteegiga 230 000.- krooni ja
25. a laenu, mida on tagatud hüpoteegiga 440 000.- krooni ja sellest oleks pidanud jätkuma äraelamiseks enam kui piisavalt. Seega on M. G.l piisavalt vara ning tema osaline töövõimetus ei ole takistuseks elatise teenimisel. Käesoleval ajal M. G. ka töötab. Meie riik on määranud elatusmiinimumi ja eraldanud toetused, millega peab iga isik toime tulema ning M. G. on toetusi saanud. Seega ei ole ta isik, kellele tuleks määrata elatis laste kulul. Perekonnaseaduse § 97 järgi on esmajärjekorras õigustatud elatist saama alaealised lapsed ja viimases järjekorras muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Sama seaduse § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele ja alanejat sugulast ülenejatele sugulastele. Kohus leiab, et M. G. ei ole antud juhul isik, kes oleks oma materiaalse olukorra tõttu õigustatud elatist saama. Riik on arvestanud sellega, et tal oleks toetusena kättesaadav Eesti Vabariigis kehtestatud toimetuleku piir. Tema võlgu ei pea küll lapsed kinni maksma. Peale selle tuleks elatise maksmisel vanemale arvestada kõiki täisealisi lapsi, mitte eelistada ühtesid teistele. M. G. on oma kolm täisealist last ise välistanud ja soovib elatise väljamõistmist ainult poeg U. S.lt ja tütar U. S.lt. Kohus arvestab aga sellega, et U. S.l on kaks väikest alaealist last, üks 7-aastane ja teine alles 1-aastane ja ta ise on hetkel hoopis töötu. Temalt elatise väljamõistmine 70% töövõimelise ema kasuks seaks ohtu tema enda ja laste toimetuleku. U. S.l on samuti kaks väikest alaealist last, üks 6 -aastane ja teine alles 1aastane. Tema enda kuusissetulek on väga väike kuna on lastega kodus ning abikaasa on töövõimetu 50%. A. S. ei saa tõesti praegu tööl käia ning tema pension on ainult 2009.krooni. Seega on kostjatel eelkõige kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi ja nad ei ole suutelised muudele õigustatud isikutele ülalpidamist andma. Seega on maakohus tuvastanud, et puuduvad alused M. G.le lastelt elatise väljamõistmiseks ja tema hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud panna hageja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 441, 442, 452 lg 3, 453, 630 ja 632 lg 1, jätab maakohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik