Obsah (11)

§ 394§ 317§ 442§ 467§ 407§ 410§ 444§ 173§ 162§ 174§ 468

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 04.05.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere 44308 Tsiviilasja number

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Tagaseljaotsuse kostjale avalikult kättetoimetamisel loetakse

§ 317

p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Asjaolud ja hageja nõue. 02.11.2009 esitas L M Harju Maakohtule hagiavalduse A A´i vastu võlgnevuse ja viivise, kokku summas 73 000 krooni nõudes. 16.12.2009 edastati hagi läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Hagi on Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas menetlusse võetud 16.12.

1. Hagiavalduses esitatud asjaolud L M (hageja) ja A A (kostja) sõlmisid 28.03.2008 ehitusplokkide AEROC ostmiseks ostumüügilepingu. Hageja tasus ettemaksuna 65 363 krooni. Kostja ehitusplokke hagejale üle ei andnud ja raha ei tagastanud. Pooled sõlmisid 03.09.2008 krediidilepingu, mille alusel kostja võttis endale kohustuse tagastada hiljemalt 2008.a. lõpuks ostusummast 50 000 krooni ning krediidi kasutamise eest kuni detsembri lõpuni 2008 intressi summas 5000 krooni. Sama lepinguga kohustus kostja tasuma alates 01.01.2009 igakuuliselt intressi (viivist) 2000 krooni. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja taotleb 55 000 krooni põhivõla ja 9 kuu eest intressi (18 000 krooni) väljamõistmist perioodi 01.09.2009 - 01.10.2009.a. eest, s.o. kokku summa 73 000 krooni hüvitamist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt kohustuse olemasolu võidakse tunnistada eraldi lepinguga. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad kostjaga sõlmitud ostu-müügilepingust, krediidilepingust, B-kaardi väljavõte ja maksekorraldus riigilõivu tasumisest. Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hageja märgitud kostja hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Materjalid on kohtule tagastatud. Kostja registrijärgne elukoha aadress - xxxx - ei ole muutunud. Ida Prefektuuri Rakvere Politseiosakonna teatel kostja A A ei ela registrijärgsel aadressil; nimetatud aadressil elab kostja isa. Kostja ise pidavat elama xxxx, kuid andmed tema tegeliku asukoha kohta puuduvad. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. 2 11.02.2011 korraldava määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ning samal päeval avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) ja ka kohtukutse 27.
2. 2011 toimuvale eelistungile ilmumiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud, samuti ei ilmunud kostja 27.04.2011 toimunud kohtu eelistungile. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ning esitas kohtule taotluse kostja eelistungile mitteilmumisel tagaseljaotsuse tegemiseks ning hagi rahuldamiseks hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hageja kinnitas kohtule, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Koos võlgnevuse väljamõistmisega palub hageja tagaseljaotsuse tegemisel rahuldada ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus. Hagiavalduses märgitud menetluskuludele lisandub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisel tasutud riigilõiv summas 100 krooni ja õigusabikulu summas 5000 krooni.. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 407

kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Samuti sätestab

§ 410

, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus vastavalt hageja taotlusele lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kohus on püüdnud kostja elukohta välja selgitada erinevatest andmebaasidest. Kostja registrijärgne aadress ei ole muutunud, tema tegelik viibimiskoht on kohtule ja ka politseile teadmata. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kohtu poolt kätte toimetanud

§ 317

lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 11.02.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid

§ 317

lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Kohtukutse avaldamisel on kostjat hoiatatud ka

§ 410alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud ega ka kohtusse mitteilmumise põhjustest teatanud. Arvestades asjaolu, hagiavaldus on kohtu menetluses olnud alates detsembrist 2009 ning kohus on teinud avalduse menetlemisel endast oleneva kostja asukoha väljaselgitamiseks, ei pea kohus põhjendatuks eelistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3 VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik rikkus krediidilepingut, jättes täitmata oma lepingulised kohustused. Kostja jättis tasumata põhivõla summas 55 000 krooni ning üheksa kuu intressi (viivise). Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks kokku väljamõistmisele summas 73 000 krooni, millest põhi- võlgnevus moodustab 55 000 krooni ning intress (viivis)18 000 krooni. Alates 01.01.2011 arvutatakse kroonides arvestatud summad ümber eurodesse kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt nõudele põhivõlgnevuse katteks 3515.14 eurot (55 000 krooni), intressi (viivise) katteks summas 1150.41 eurot (18 000 krooni), s.o. kokku summas 4665.55 eurot (73 000 krooni). Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus 15.10.2009 hagi esitamisel riigilõivu 8500 krooni tasumisest. Samuti on hageja tasunud 17.09.2010 Ametlikes Teadaannetes avaldamisele tasuna ettenähtud 100 krooni. Vastavalt hageja esindaja edastatud menetluskulude nimekirjale on hageja õigusabi kulu katteks tasunud arve-kviitungi nr 32 kohaselt lepingu 47/2009 alusel - 5000 krooni. Kokku moodustavad hageja taotletud menetluskulud seega 13 600 krooni, s.o. 869.20 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 21. juunil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4