2-11-21515 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-21515 Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Erieestkostja määramise menetlus Menetlustoiming Erieestkostja määramine Menetlusosalised ja esindajad Eestkosteasutus: Eestkosteasutuse esindajad: Puudutatud isikud: Narva linn Aleksei Forstiman (volikirja alusel) Julia Perevalova (volikirja alusel) Alaealine laps E G (IK XXX) V G (IK XXX) Narva Laste Varjupaik (RK 75024277), esindaja: Lidia Sõnkova RESOLUTSIOON
- Määrata alaealisele lapsele E G erieestkostja - juriidiline isik Narva Laste Varjupaik (RK 75024277).
- Erieestkostja Narva Laste Varjupaik on E G seaduslik esindaja ainult I G (IK XXX, surnud XXX) pärandvaraga seotud pärimismenetluses.
- Erieestkostjal teatada kohtule E G pärimistunnistuse väljastamisest ning esitada ühe kuu jooksul peale pärimistunnistuse väljastamist kohtule aruanne pärimismenetluses tehtud toimingute kohta.
- Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1
(3)2-11-21515 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Narva linn esitas
- mai 2011 kohtule teate alaealisele lapsele erieestkostja määramise vajadusest. Teate kohaselt elab alaealine laps lastekodus, tema ema I G suri XXX, lapse isa elab pidevalt Venemaal ning oma lapse eest ei hoolitse ega teosta hooldusõigust. Lapsele oli määratud eestkostja, kes suri
- augustil
- Kuna lapse seaduslikuks esindajaks on praegu tema isa, kes ei saa hooldusõigust teostada, leiab Narva linn, et lapsele tuleks määrata erieestkostja lapse ema pärandvara vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Kohtuistungil 27.05.2011 selgitas Narva linna esindaja Aleksei Forstiman, et laps viibib Narva Lastekodus ning eestkosteasutusest ei leitud isikut kes oleks nõus E G erieestkostjaks hakkamiseks. Palub määrata erieestkostjaks juriidiline isik Narva Laste Varjupaik. Alaealine E G ei ole avalduse kohta vastuväiteid esitanud. Kohtus ärakuulatud puudutatud isik V G avaldas, et ta ise ei soovi pärandit vastu võtta ega ka lapse esindajana notarile avaldust esitada. On nõus, et lapsele oleks määratud erieestkostja. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et alaealisele lapsele tuleb määrata erieestkostja. Kohus tuvastas, et alaealise lapse ema I G on surnud, lapsel ei ole eestkostjat. Laps on pärandi vastu võtnud pärandvara valdamisele asumisega, pärimistunnistust väljastatud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 209 lg 1 kohaselt isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. PKS § 209 lg-te 3 ja 4 alusel kui tekib vajadus määrata erieestkostja, teatab vanem või eestkostja sellest viivitamata kohtule. Erieestkostja määramisel ei kohaldata eestkostja määramise sätteid. Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud. Pärimisseaduse (PärS) § 180 järgi pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. I G suri XXX. aastal, järelikult kuulub kohaldamisele vana pärimisseadus (kehtinud kuni
- jaanuarini 2009). Vana PärS § 118 lg 3 kohaselt pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Kuna
- juunil 2011 lõpeb seadusega sätestatud tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks, tuleb kohtul rakendada abinõud lapse heaolu tagamiseks, et laps ei jääks ilma võimaliku omandita. Alaealise lapse isa ei saa lapse suhtes hooldusõigust teostada, kuna isa elab välismaal. Et lapse isa ei saa nimetatud ajaks pärimisega seotud vajalikke toiminguid teostada, võivad saada oluliselt kahjustatud lapse varalised huvid. Seega on alust määrata alaealisele lapsele erieestkostja pärandi vastuvõtmise korraldamiseks. 2
(3)2-11-21515 Narva linn tegi kohtule ettepaneku määrata lapsele erieestkostjaks Narva linna Sotsiaalabiameti hallatav asutus Narva Laste Varjupaik. Laste Varjupaik, juhataja Liidia Sõnkova isikus, andis vastava nõusoleku. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid Narva Laste Varjupaika erieestkostjaks määramist. Eeltoodu alusel määrab kohus alaealisele lapsele pärandi vastuvõtmise korraldamiseks erieestkostjaks Narva Laste Varjupaik. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)