) ja enne seda tekkinud elatisenõudele kuni 30.06.2010.a. kehtinud Perekonnaseadust. Kuni 01.07.2010.a. kehtinud
Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema 2 varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.07.2010 kehtiva
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kehtiva
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kehtestanud kuupalga alammääraks 278,02 eurot. Samas suuruses oli kuupalga alammäär kehtestatud ka hagiavalduse esitamise ajal (05.05.2010.a.) Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus tuvastas, et hageja R K, kes on sündinud xxxx M J`e ja R K`i kooselust, elab koos ema M Jega ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust, kuid kostja väidab, et tal puudub töö ning seetõttu sissetulek, mistõttu ei saa ta lapse ülalpidamises osaleda. Kuna hageja palub elatise väljamõistmist seaduses kehtivas miinimumsuuruses ja kehtiva kohtupraktika kohaselt sellisel juhul hageja ei pea tõendama lapse vajadusi, siis tuleb elatise ulatuse kindlaksmääramisel kehtiva seaduse kohaselt arvestada üksnes kohustatud isiku võimalusi. Kostja pole usaldusväärselt tõendanud, et tal puuduvad lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Asjaolu, et vanemal puudub töö, ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustusest.
Kui vanem on olukorras, kus ta tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole enda ülalpidamist kahjustamata võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kohus on seisukohal, et alaealise lapse vanemal tuleb oma elu ja sissetuleku saamine korraldada viisil, et lapsele, kes ise endale sissetulekut teenida ei saa, on tagatud vähemalt hädavajalike ülalpidamiskulude hüvitamine. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht ema juures tähendab seda, et viimane peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Kohus arvestab ka asjaoluga, et lapse ema, kelle juures laps igapäevaselt kasvab, 3 panustab lapse kasvatamisse igapäevaselt ka mittemateriaalsel kujul (erinevalt isast). Kohtu hinnangul on kostja pahauskselt loobunud kohustuste täitmisest, rikkudes nii lapse õigust saada ülalpidamist. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja vastuväide elatise maksmisele, sealhulgas tagasiulatuvale nõudele põhineb sellel, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust. Kohus on kostjale selgitanud hagimaterjale saates, et kirjalikule vastusele tuleb lisada kõik asjakohased tõendid. Kostja seda ei teinud. Kohus on 23.09.2010 määruses asja suulise menetluse läbiviimiseks veelkordselt andnud pooltele tähtaja kõigi esitamata tõendite esitamiseks 20.10.
2 mõttes saaks täidetud kohustus tagada alaealisele lapsele ülalpidamise. Vastuseks kostja taotlusele- lõpetada menetlus- on kohus kostjale selgitanud TsMS § 428 sätestatud menetluse lõpetamise aluseid ja kuna kostja ei suutnud nimetada, millisele alusele ta tugineb, ei saa kohus lõpetamise taotlust lahendada. Kostja esindaja leidis, et menetluse lõpetamine kostja taotluse alusel võimalik ei ole. Kohus on 27.04.2011 protokollilise määrusega jätnud rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks seoses tema poolt väidetavalt Harju Maakohtu menetlusse esitatud lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega. Kohus leidis, et TsMS § 356 kohaldamiseks ei ole kostja põhistanud, et nimetatud menetluste vahel on selline seos, et neid ole võimalik üksteisest sõltumatult lahendada, ehk et kostjat ei vabasta elatise tasumise kohustusest asjaolu, et ta soovis reguleerida lapsega suhtlemiskorda; kui suhtlemiskorrast tulenevalt peaks selguma nt et laps viibib enamuse ajast isa juures ja et isa sellega seoses kannab lapse ülalpidamiseks suuremaid kulutusi, siis on kostjal õigus esitada hagi elatise vähendamiseks või selle maksmise lõpetamiseks. Ühtlasi ei ole menetluse peatamist taotlenud kostja tõendanud, et tema poolt suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse puhul oleks tegemist „käimasoleva menetlusega”. 5 Suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldus kuulub kohtus läbivaatamisel hagita menetluse avaldusena, millele kohalduvad hagimenetluse reeglid ehk et avaldus loetakse kohtumenetluses olevaks hetkest, kui kohus selle vastava menetlusdokumendiga menetlusse võtab. Antud juhul on kohus kohtuistungil KIS andmebaasi kaudu tuvastanud, et kostja on Harju Maakohtule suhtlemiskorra kindlaksmääramise hagi esitanud, kui et Harju Maakohus oma 26.04.2011 määrusega ei ole seda mitte menetlusse võtnud, vaid edastanud selle vastavalt kohtualluvuse sätetele lahendamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohtule ei ole 27.04.2011, ehk kostja poolt menetluse peatamise taotluse esitamise ajaks vastavat kohtuasja jõudnud, seega ei ole ka koostatud menetlusdokumenti asja menetlusse võtmise kohta. Kohus leiab, et kostja ei ole menetlusse esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta on hageja poolt nõutava perioodi (alates 01.04.2010) kestel teinud lapse ülalpidamiseks kulutusi mis iganes suuruses. Kostja poolt menetluse käigus oma kulude tõendamiseks esitatud maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas 2-09-55906 tehtud määrus, mis resolutsiooni p.3 kohaselt reguleerib kostjale lapsega suhtlemise vähemalt 2-l nädalavahetuse ulatuses igas kuus, ei tõenda, et kostja seda määrust on täitnud ja sellega kaasnevaid kulutusi on kandnud. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis summas 139,01 eurot hageja ülalpidamiseks. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates hagis nõutu kohaselt alates 01.04.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuuluvad hageja menetluskulud kostjalt väljamõistmisele. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 174 lõikest 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on asja menetlemise käigus RIS vahendusel määranud kostjale esinduse riigi õigusabi korras, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. Riigi õigusabi osutaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob taotleb istungil esitatud kirjaliku taotluse kohaselt kokku mõista välja riigi õigusabi eest tasu ja kulude katteks 377.37 eurot, s.h. käibemaks. Esindaja on esindatavale taotluse sisu tutvustanud kohtuistungil. Esindatav esmalt keeldus taotlust oma allkirjaga kinnitamast ja edasi, juhindudes kohtu selgitusest, et ka taotluse allkirjastamisest keeldumine tuleb fikseerida, märkis taotlusele et õigusabi osutaja ei ole lähtunud kliendi huvidest ja on andnud eksitavat informatsiooni. Kohus leiab, et tasu taotlus esitatud mahus on põhjendatud ja on isegi väiksem tegelikult esindusele kulunud ajast. Taotluses märgitu kohaselt on 09.02.2011 istungil osalemise ajakuluks märgitud 0,5t, istungi tegelik kestus oli protokolli kohaselt 1,5 tundi. Taotluses 6 märgitu kohaselt on 27.04.2011 istungil osalemise ajakuluks märgitud 0,5t, tegelik istungi kestus andnuks õiguse märkida ajakuluks 2 tundi. Esindaja kinnitas, et ei hakka kohtuistungil esinemise ajakulu osas taotlust muutma. Kostja pretensioonid esindaja õigusabi kvaliteedi osas on põhjendamatud ja ei vasta tegelikkusele, esindus on toimunud üksnes lähtuvalt kliendi huvidest ja kliendi seisukohti kaitsvalt. Summa väljamaksmist korraldab Eesti Advokatuur. Kohtunik /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 21. juunil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.