MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 28. veebruar 2011. a, Tallinn 3-11-52 TSC Hulgi OÜ k

) § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 alusel korralduse nr 13-11/36800 maksuvõla 7336 krooni tasumiseks 10 päeva jooksul korralduse saamisest ühes sundtäitmise hoiatusega. Korralduse lisast nähtub, et maksukohustuslane ei ole tasunud maamaksu ja deklareeritud käibemaksu.

1. TSC Hulgi OÜ vaide jättis Maksu- ja Tolliamet
2. detsembri
3. a vaideotsusega nr 6-1/624-3 rahuldamata.
4. TSC Hulgi OÜ esitas
5. jaanuaril
6. a Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK
7. oktoobri
8. a korralduse nr 13-11/36800 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. Kaebaja arveldusarved on maksuhalduri korraldusel arestitud ja arveid aresti alt vabastamata ei ole kaebajal võimalik maksuvõlga tasuda. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid maksuvõla tasumiseks. Seega on maksuhaldur seadnud kaebajale võimatu tingimuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg 1 mõttes. Maksuhaldur ei kaalunud korralduse andmisel alternatiive ega selgitanud kaebajale tema õigusi, näiteks võimalust maksuvõlg ajatada. Maksuhaldur ei taganud kaebajale ärakuulamisõigust. Kaebaja ärakuulamisel enne kaevatud haldusakti andmist oleks korraldus võinud olla teistsuguse sisuga või jääda hoopis andmata. Haldusakti andmisel on rikutud isiku põhiõigusi ning seetõttu tuleb haldusakt igal juhul kehtetuks tunnistada. Põhiseaduse § 11 ei erista põhiõiguste rikkumist lähtuvalt riive intensiivsusest, vajalikkusest või mõõdukusest. Maksuhalduril on küll kohustus tagada isikute põhiõigused ja 1

) § 128 lg 1 kohustab maksuhaldurit sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõlga ning lõike 2 kohaselt on maksuvõla sundtäitmine lubatud, kui kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; maksuvõlg ei ole ajatatud; maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; ning haldusakti täitmist ei ole peatatud.

§ 128

lg 3 sätestab, et maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta.

§ 129

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tuleb sellises korralduses hoiatada maksukohustuslast, et kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise korral alustatakse maksuvõla sundtäitmist. Seega sisuliselt tuletas maksuhaldur kaebajale vaidlustatud korraldusega meelde eksisteerivat maksukohustust (tasuda maamaks ja kaebaja enda deklareeritud käibemaks) ning andis maksukohustuslasele tähtaja kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks koos hoiatusega, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral asub maksuhaldur võlga sundkorras sisse nõudma. Kohtu arvates ei andnud maksukorralduse seadus maksuhaldurile õigust jätta vaidlustatud korraldus andmata ainuüksi põhjusel, et kaebaja pangaarve on arestitud. Sissemakseid on võimalik teha ka arestitud pangakontole. Seadusest tulenev kohustus makse tasuda ja maksuhalduri õigus nõuda selle kohustuse täitmist ei sõltu ka sellest, kas maksukohustuslasel on selleks hetkel rahalisi vahendeid või mitte. Ajutiste makseraskuste korral on äriühingul võimalik maksuvõla tasumiseks näiteks raha laenata või taotleda maksevõla ajatamist. Kui äriühing on püsivalt maksejõuetu, tuleb juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus. Kaebaja ei tugine oma kaebuses ka ühelegi

§ 128lg 2 toodud asjaolule, mille tõttu oleks maksuvõla sundtäitmine lubamatu.

6.

§ 14

lg 2 kohaselt selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Kaebuse kohaselt on PMTK nimetatud kohustust rikkunud, kuna ei ole kaebajale teinud ettepanekut näiteks maksuvõla ajatamiseks. Kohtu arvates ei saanud kaebaja maksuhaldurilt mõistlikult eeldada, et ilma maksukohustuslase vajadusi teadmata ning kaebaja vastavasisulise pöördumiseta oleks maksuhaldur selgitanud temale oma algatusel kõigi maksumenetluses võimalike taotluste esitamise võimalusi. Riigikohus on haldusorgani omaalgatusliku selgitamiskohustuse sidunud eelkõige õigusteadmisteta ja asjaajamises vilumatute isikute ning keerukate ja põhjalikumat analüüsi vajavate menetlustega (vt 2

§ 111lõikest 1 tulenevalt on ajatamise aluseks maksukohustuslase põhjendatud taotlus.

Maksuvõla ajatamise taotluse või muud vastuväited maksuvõla sundtäitmisele saanuks kaebaja esitada pärast vaidlustatud korralduse saamist korralduses märgitud tähtaja jooksul maksuhalduri poole pöördudes. Maksuhaldur on korralduses selgitanud, et täiendava teabe või selgituste saamiseks tuleb kaebajal pöörduda maksuhalduri poole.

1. Kaebaja väide, et ainult kohtul on õigus kaaluda õigushüve piiramise proportsionaalsust teiste õigushüvede suhtes, on põhjendamatu ega põhine kehtival haldus- ja kohtupraktikal. Põhiseaduse (PS) § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Sellest tulenevalt on ka haldusorganil õigus ja kohustus kaaluda, kas konkreetne haldusmeede on sobiv, vajalik ja proportsionaalne.
2. Eeltoodut kokku võttes peab kohus kaebust selles toodud väidete õigsust eeldades perspektiivituks. HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Monika Laatsit 3