Menetluskulud jätta Tarmo Nurmiku kanda. Välja mõista Tarmo Nurmikult riigilõiv 8517,49 krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista Tarmo Nurmikult viivis menetluskuludelt (8517,49 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Tarmo Nurmik võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud xx.xx.xxxx sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev*(P), mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks xxxxx.kr ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Pooled leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 10.kuupäeval. Lepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p 5.8 kohaselt viivist
10.03.2009 jäi kostja intressi maksete tasumisega võlgnevusse. 10.03.2009 kuni 10.09.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. 31.08.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes jooksva võla tasuda hiljemalt 15.09.2009 ning hoiatas juhul, kui kostja jooksvat võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingud enne tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust. 28.09.2009 sulges hageja lepingu kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xx-xxxxxx-xx alla. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 14.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus kokku 39 543,47 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub
§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 39 543,47 kr ja viivise alates 15.07.2010 kuni põhinõude ( 33 916,31 kr) täitmiseni
lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 8517,49 kr; välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (8517,49 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 12.11.2010. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.