Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas, Viivisvõlgnevus moodustab 350,70 kr. Seoses kostja poolse võlgnevusega hagejale, saatis hageja kostjale 26.03.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste p-le 7.1.2 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Lepingu üldtingimuste p 7.1.2 kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast ja ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäitelikult. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, olu hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ Credit Expert poole. Vara valdus taastati 25.05.2009. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandmiseks üle Saksa Auto AS-le. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 37 500.- kr. Credit Expert OÜ ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 5280,18 kr, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju koosneb hageja lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli kokku 57 553,45 kr, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 33 280,32 kr, debitoorsest võlgnevusest summas 18 084,25 kr, viivisemaksete võlgnevusest summas 350,70 kr, kindlustusmaksete võlgnevusest 558.- kr ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 5280,18 kr. Vara realiseerimishind ol8i 37 500.- kr. 57 553,45 – 37 500 = 20 053,45 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hagejate esindaja A.Arusalu palub
§-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 4 alusel kostjalt välja mõista 20 053,45 kr ja viivis protsendina EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt ( 20 053,45 kr), alates 11.11.2010 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni AS Swedbank Liising kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt 5750.- kr riigilõivu AS Swedbank Liising kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 25.03.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.