§-dele 101 lg.1 ja 102 lg.1,2. Kostjate seisukoht I T on kohtule tähtaegselt vastanud, et nõustub hageja taotlusega maksta talle D ülalpidamiseks elatist 115.04 EUR kuus. Kostja on valmis kompromissi sõlmima ning nõus asja kirjaliku lahendamisega. Menetluskulud peaks kostja hinnangul kandma hageja. T M kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 18.04.2011.a. Seega võib hagiavalduses esitatud faktilised väited lugeda tema poolt omaksvõetuks. Kohtu seisukoht Kuna kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagile, peab kohus otstarbekaks lahendada asi kirjalikus menetluses.
p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanemalt elatist saama.
lg.1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega on käesoleval ajal miinimumelatise suuruseks 139.02 EUR.
lg.1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülelpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eelkirjeldatud säte ei kohaldu sama seaduse lg.2 kohaselt alaealise lapse puhul, kelle ülalpidamisest vanem lg.1 märgitud asjaoludel ei vabane. Kui vanem on
lg.1 kirjeldatud olukorras, peab ta tema käsutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamisel ühetaoliselt ning kohus võib mõjuval põhjusel vähendada väljamõistetavat elatist alla
Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg.1 sätestatud määras osutuks varalisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt esitatud faktilistest väidetest oma majandusliku olukorra kohta. Hagejal puudub kinnisvara, samuti märkimisväärne vallasvara ning tema ainsaks sissetulekuks on töötasu, mis normkoormusel töötades on 379.20 EUR kuus. Seega ei ole hageja suuteline mõlemale lapsele maksma elatist seaduses sätestatud minimaalmääras, kahjustamata enda toimetulekut. Kuna üks elatist saavatest lastest elab hagejaga koos, tekib paratamatult olukord, kus S T kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses (147 EUR) elatist 4 makstes, toimuks see hageja teise lapse, so D T arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kõnesoleval juhul esineb
lg.2 kirjeldatud mõjuv põhjus, milline annab kohtule võimaluse vähendada hagejalt tema alaealiste laste kasuks väljamõistetavat elatist alla seaduses ettenähtud alammäära. Arvestades
lg.2 sätestatud vahendite ühetaolise jagamise printsiipi, võiks tasumisele kuuluv elatist mõlemale lapsele olla 1/3 hageja töötasust, so 126 EUR. Hageja on hinnanud oma võimaluste piiriks 115.04 EUR, mida kumbki kostja ei ole vaidlustanud. Seega tuleb hagejalt Pärnu Maakohtu otsustega nr.2-08-66725 ja nr.2-10-14407 välja mõistetud elatist vähendada 115 EUR-ni kuus. Hageja poolt esitatud teisel nõudel, so elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõudel puudub õiguslik alus, mistõttu see rahuldamisele ei kuulu. Kehtiv perekonnaseadus ei sätesta sellise nõude esitamise ja rahuldamise võimalust.
lg.2 kohaselt võib kohus mõjuvalt põhjusel alaealisele lapsele väljamõistetavat või juba väljamõistetud elatist vähendada, kuid mitte kohustatud isikut juba sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse tasumisest vabastada. Kui hageja leiab,et tema tegelik võlgnevus on kohtutäituri poolt arvestatust väiksem, tuleb tal tasumist kohtutäiturile tõendada. Hageja ja T M vahelised muud varalised suhted on seotavad (või tasaarvestatavad) elatise nõudega vaid poolte sellekohasel kokkuleppel. Vaatamata hagi osalisele rahuldamisele leiab kohus, et kõnesoleva asja menetluskulud peab kandma hageja. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.