3-10-1955/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1955 Otsuse kuupäev 20.05.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebused Tartu Vangla 09.07.2010 otsusega nr E5 224 vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks vaadata vaie läbi ning Tartu Vangla 22.07.2010 otsusega nr E5 284 vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks vaadata vaie läbi. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord 28.04.2011 Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin ja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar

1. Rahuldada kaebus.
2. Tunnistada V. Julini poolt esitatud vaiete nr E5 224 ja E5 284 tagastamine õigusvastaseks ning kohustada Tartu Vanglat eelnimetatud vaided läbi vaatama. Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik 14.07.2010 saabus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja Vjatšeslav Julini kaebus, milles kaebaja taotleb annulleerida 09.07.2010 vaide tagastamine ja teha vanglale ettekirjutus vaadata vaie sisuliselt läbi. Kohus tõlgendas Vjatšeslav Julini kaebuse taotlusi annulleerida vaide tagastamine 09.07.
3. a. otsusega ja teha vanglale ettekirjutus vaadata vaie sisuliselt läbi HKMS § 6 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustamistaotlusena, mis omakorda hõlmab ka nõuet tunnistada vaide tagastamine kui menetlust lõpetav haldustoiming õigusvastaseks. 16.09.2010 võttis kohus Vjatšeslav Julini kaebuse menetlusse. 03.02.2011 toimunud kohtuistungil esitas kaebuse esitaja suuliselt taotluse riigi õigusabi saamiseks ning saatis hiljem ka kirjaliku taotluse. Seoses kaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse esitamisega lükkas kohus haldusasjas nr 3-10-1823 asja arutamise edasi. 18.02.2011 määrusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohtumäärus on jõustunud. 29.
4. 2010 saabus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja Vjatšeslav Julini kaebus, milles kaebaja taotleb annulleerida Tartu Vangla 22.07.2010 vaideotsus nr E5 284, millega tema vaie tagastati ja teha vanglale ettekirjutus vaadata vaie läbi. Kohus tõlgendas Vjatšeslav Julini kaebuse taotlusi annulleerida 22.07.2010 vaideotsus nr E5 284 ja teha vanglale ettekirjutus vaadata vaie läbi HKMS § 6 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustamistaotlusena, mis omakorda hõlmab ka nõuet tunnistada vaide tagastamine kui menetlust lõpetav haldustoiming õigusvastaseks. 16.09.2010 võttis kohus kaebuse menetlusse. 03.02.2011 toimunud kohtuistungil esitas kaebuse esitaja suuliselt taotluse riigi õigusabi saamiseks ning saatis hiljem ka kirjaliku taotluse. Seoses kaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse esitamisega lükkas kohus haldusasjas nr 3-101955 asja arutamise edasi. 18.02.2011 määrusega jättis kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kohtumäärus on jõustunud. 04.01.2011 kohtumäärusega liitis kohus haldusasjad nr 3-10-1823 ja 3-10-1955 ühte menetlusse määrates haldusasjale numbri 3-10-
5. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja taotleb Tartu Vangla 09.07.2010 otsusega nr E5 224 ja 22.07.2010 otsusega nr E5 284 tema vaiete tagastamise õigusvastaseks tunnistamist, otsuste tühistamist (annulleerimist) ja Tartu Vangla kohustamist vaadata vaided läbi. Kaebuse esitaja selgitab, et 26.05.2010 tutvustati talle Raini Jõksi akti, kus oli kirjas, et ta peab võtma vanglaametniku käest tableti, selle sisse võtma ja peale seda ametnikule keelt näitama. 27.05.2010 esitas kaebaja sellele käskkirjale vaide (E5 224). 21.06.2010 andis vangla kaebajale tähtaja vaides nr E5 224 puuduste kõrvaldamiseks. 30.06.2010 vormistas kaebaja kirjana puuduste kõrvaldamise ja saatis selle välja, mis on registreeritud ka kirjade kaardil. 09.07.2010 on kaebaja vaie tagastatud, kuna vaide esitaja ei ole märkinud millega vaidlustatud akt tema õigusi rikub. Kaebuse esitaja arvates vastas tema vaie kõigile nõudmistele. Kaebaja arvates ei oleks vangla tohtinud tema vaide osas HMS §-i 78 kohaldada. Vaatamata sellele kõrvaldas ta ikkagi vaide puudused ning märkis veelkord ära, millega Raini Jõksi akt tema õigusi rikub. HMS § 79 lg 1 p 2 kohaselt vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaiet esitada või kui vaide esitanud isik pole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Kaebaja rõhutab, et ta kõrvaldas vaide väidetavad puudused. Vaide nr E5 284 tagastamise osas 22.07.2010 otsusega selgitab kaebaja, et 01.07.2010 sai ta kirja (maksikiri). Kirjas olid hügieenitarbed: seep, šampoon, hambahari, hambapasta, kuivdeodorant. Ta sai kätte kõik hügieenitarbed, välja arvatud šampoon ja hambapastad, mille kohta koostati akt nende esemete võetuse kohta. 02.07.2010 esitas ta vaide 01.07.2010 võetuse akti kohta. 07.07.2010 sai ta kirja vaides esinevate puuduste kohta, kus on kirjas, et 01.07.2010 võetuse akt ei ole haldusakt, see on lihtsalt asjade võetust fikseeriv dokument. 08.07.2010 esitas kaebaja puuduste kõrvaldamise. 22.07.2010 tagastati tema vaie nr E5 284 HMS § 51 lg 1 ning § 79 lg1 p 2 alusel põhjusel, et võetuse akt ei ole haldusakt ning vaide esitanud isik ei kõrvaldanud määratud tähtajaks vaides esinevaid puudusi. 2 Kaebaja on seisukohal, et ametnikel polnud õigust talle vaiet HMS § 51 lg 1 ning § 79 lg 1 p 2 alusel tagastada. Seda enam, et kaebaja kõrvaldas vaide väidetavad puudused määratud tähtajaks. Vaide läbivaatamisel rikuti ka vaie läbivaatamise tähtaega ning kaebaja arvates oli kogu ametnike poolt läbi viidud protsess mõeldud asja kinnimätsimiseks, et seda mitte kohtusse lasta. Kaebaja arvates takistab vangla kaebaja õiguste teostamist ja efektiivset kaitset rikkudes sellega põhiseaduse § 14, HMS § 5 lg-t 2 ning Riigikohtu 15.02.2005 otsuse nr 3-3-1-90-04 p
6. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et kaebused on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaide tagastamin Tartu Vangla 09.07.2010 otsusega nr E5
7. Riigikohus on oma 22.06.2010 otsuses nr 3-3-1-20-10 asunud seisukohale et Põhiseaduse § -st 15 tulenev igaüheõigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei ole piiramatu. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Eelkõige eesmärgi, vähendada halduskohtute töökoormust, saavutamiseks on õigus kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi arvestades on võimalik õigustatult lugeda sisutuks ka kaebus, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebust saab ilmaselgelt lugeda perspektiivituks ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Kaebuse tagastamine selle esitajale võib tuleneda ka põhjusest, et kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks. Sarnaselt halduskohtumenetlusega tuleneb ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg-st 1, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Nimetatud sättest on tuletatav nn vaideõiguse kriteerium – vaiet ei või esitada mitte igaüks, ka mitte iga menetlusosaline, vaid üksnes isik, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Vaiet ei ole võimalik esitada lihtsalt objektiivse õiguspärasuse kaitsmiseks õiguskorras. Tavapäraselt koormavate haldusaktide puhul ei ole raske vaideõiguse kindlakstegemine ning üldjuhul on seos haldusakti (toimingu) ja seda vaidlustava isiku vahel piisavalt selgelt nähtav ning ilmne, et kui sellist haldusakti (toimingut) ei oleks olemas, oleks isik õiguslikus mõttes soodsamas olukorras. Kaebeõigust on põhjalikumalt käsitlenud Riigikohtu erikogu lahendite järgi tuleb õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja – vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Teiseks kriteeriumiks on, et kaitstav õigus peab olema subjektiivne, st konkreetsele subjektile kuuluv. Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Vaidemenetluses vaideõiguse tuvastamist tuleb alustada küsimusest, kas vaidlustatav toiming või haldusakt võis üldse omada selliseid tagajärgi, mis võisid rikkuda vaide esitaja huve. Lisaks tuleb arvesse võtta ka isiku huvi kaalukust, st seda, kas isiku huvi väärib kaitset. Kuna vaidemenetluses kontrollitakse ka haldusakti või toimingu otstarbekust, on põhimõtteliselt võimalik ka olukord, kus haldusakti või toiminguga ei ole rikutud ühtegi õigusnormi, kuid see on ebaotstarbekas ning vaie esitataksegi üksnes ebaotstarbekuse kõrvaldamise eesmärgil. Sellisel juhul ei ole otseselt kaitsenormiteooriast lähtumine võimalik, sest puudub rikutud norm ning praktikas peaks juhtum, kus vaidlustatakse toimingu või haldusakti otstarbekust olema üsna harvaesinev. Samas peab ka siis jääma alles vaidemendetluse subjektiivse õiguskaitse põhimõte, st, et vaiet võib esitada üksnes isik, kelle õigusi või vabadusi haldusakt või toiming rikub. Vaidest peab nähtuma selge seos haldusakti või toimingu ning vaide esitaja õiguslikult ja faktiliselt kahjustatud olukorra vahel. 3 Tartu Vangla Kodukorra (kinnitatud Tartu Vangla direktori 29.04.2009 käskkirjaga nr 1-3/61) p 18 sätestab, et ravimeid annavad kinnipeetavatele isikutele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad isikud on kohustatud ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur informatsiooni meditsiiniosakonnale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse üle ja teeb vastava märke tervisekaarti. Kuna üha olid sagenenud olukorrad, kus kinnipeetavad võtsid küll valvuri käest vastu ravimi aga ei neelanud seda alla ja hakkasid sel moel ravimeid koguma, siis oli vajadus täpsustada Kodukorra p 18 korraldust selliselt, et valvuritel oleks võimalik veenduda, kas kinnipeetav ka tegelikult saadud ravimi alla neelab ning alates 26.05.2010 pidid kinnipeetavad, selleks, et vanglaametnik saaks kontrollida kinnipeetava poolset kohustuse täitmist, hakkama avama peale tableti neelamist valvurile suu, et valvur saaks veenduda tableti tegelikus manustamises. 27.05.2010 esitas V.Julin nimetatud korralduse peale vaide ning taotles korralduse muutmist (tühistamist). Vaide esitamist põhjendas V.Julin sellega, et ametnikele suu avamine põhjusel, et oleks võimalik veenduda tableti tegelikus manustamises, alandab tema inimväärikust, kuna tema ei ole kohustatud näitama keelt või avama suud inimestele, kes ei osuta meditsiiniteenuseid. V.Julin viitas VangS §-dele 49, 52 ja 53 ning märkis, et üksi neist ei sätesta, et järelevaataja (valvur) täidab meditsiinitöötaja funktsioone. Samuti on keelatud vanglaametnikel kinnipeetavate meditsiiniline läbivaatus. Kokkuvõtvalt võis V.Julini vaidest järeldada, et V.Julin ei pea iseenesest korraldust avada suu, et tableti andja saaks veenduda selle manustamises, õigusvastaseks, siis kui selle annaks talle meditsiinitöötaja aga leiab, et kui korralduse annab valvur, rikub see tema õigust olla inimväärselt koheldud. Vaatamata asjaolule, et V.Julin põhistas oma vaiet erinevatele õigusnormidele viidates, jäi sellest siiski arusaamatuks, milliseid objektiivsest õigusest tulenevaid V.Julini subjektiivseid õigusi on rikutud ja kuidas rikub V.Julini õigusi, olla inimväärselt koheldud, asjaolu, et ta peab avama vanglaametniku korraldusel suu, selleks, et vanglaametnik saaks veenduda tableti manustamises. Valvuri tegevust ei saa käsitleda meditsiiniteenuse osutamisena, kuna valvur ei ole olnud ravimi määraja, suu avamise eesmärk ei ole läbi viia meditsiiniline protseduur, mis oleks vajalik terviseseisundile hinnangu andmiseks või diagnoosi määramiseks, samuti ei ole tegemist meditsiinilise katsega, läbi mille saadakse kas oletusi kinnitavaid või ümberlükkavaid tõendeid, suu avamisega ei kaasne isikule ka mingeid piinu. Samuti ei saa ilmselgelt lugeda inimväärikust alandavaks iseenesest isiku poolt suu avamist, kuna suu avamine on füsioloogiliselt teostatav ilma igasuguste pingutusteta, seda teeb inimene iga päevaselt rääkides, süües ning ka selle sama tableti manustamisel. Seega V.Julini toodud põhjendused viitasid pigem sellele, et talle ei meeldi, et peab valvurile suu avama, mis aga ei ole V.Julini poolt viidatud õigusnormide rikkumine. Seega, kuna vaidest ei selgunud mil viisil valvuri korraldus, avada suu ja selle korralduse täitmine V.Julini inimväärikust alandab, anti talle 21.06.10 tähtaeg vaides puuduste kõrvaldamiseks ning võimalus selgitada vanglale valvurilt saadud korralduse täitmise ja suu avamise protsessi inimväärikust alandavaid aspekte. Kuigi V.Julini puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes peaks olema piisavalt hästi teadlik vaidemenetluse normidest ning vaide esitamise põhimõtetest, ta on esitanud ainuüksi perioodil 2009 kuni vaidlusaluse vaide esitamiseni Tartu Vanglale üle 40 vaide, korrati siiski põhilised vaidele esitatavad tingimused üle ning paluti tuua välja millisel viisil korraldus tema inimväärikust alandab, ehk siis selgitada välja, kas toimingu sooritamise viis võis olla selline, millega võis kaasneda inimväärikuse alandamine nt hoiavad valvurid suud piinavas asendis ise lahti, sisenevad tema suuõõnde vmt. 30.06.2010 esitas V.Julin vanglale selgituse, et tema arvates seab vaidlustatud korraldus temale suuremad piirangud ning tema vabadus allutatakse vangla tahtele rohkem, kui seda lubab seadus ning korralduse täitmine ületab vangistuses viibimisega paratamatult kaasneva kannatused, mida V.Julin võrdsustab piinamisega, mis on EV PS § 18 kohaselt keelatud, mis on kokkuvõtvalt seaduse rikkumine. 4 Vaatamata V.Julini täiendavale arvamuseavaldusele, ei selgunud ikkagi, milles seisneb V.Julini õiguste rikkumine, seega ei vastanud V.Julin vaie HMS § 76 lg 2 p 4 sätestatule ning seda puudust V.Julin temale määratud tähtajaks ei kõrvaldanud, mistõttu tagastati temale 09.07.2010 vaie HMS § 79 lg 1 p 2 alusel. Haldusorgani kohustus, abistada vaide esitajat vaides puuduste kõrvaldamisel, ei laine sellele, et haldusorgan peab hakkama ise vaiet sisustama ja põhistama. Oma õiguste rikkumise tunnetamise ning selle põhjendamise kohustus on ikkagi vaide esitajal, kes oma õigusi kaitsta soovib ning õigusteadmisi mitteomavalt isikult ei oodatagi viiteid konkreetsetele paragrahvidele, küll aga õigusi rikkuva olukorra kirjelduse suudab anda ka õigusteadmisi omamata. On lubamatu pidada õigustatuks kinnipeetava poolt lihtsalt endale vanglas mittemeeldiva, aga tema õigusi mitterikkuva otsuse vaidlustamist, kuna selline tegevus on ilmselgelt suunatud tahtlikult vanglaametnike töö segamisele, kes peavad selliste sisutute vaiete menetlusega tegelema. Sisutute vaiete arvukus seab aga ohtu ka sisuliste vaiete menetlustähtaegadest kinnipidamise ning takistab tööaja efektiivsemat kasutamist nende kinnipeetavate probleemidega tegelemisele, kes seda ka tegelikkuses vajavad. Vastustaja on seisukohal, et V.Julinile vaide tagastamine toimus õiguspäraselt. Vaatamata V.Julini poolt kaebuses erinevatele haldusmenetluse seaduse normidele viitamisele, mida kõiki on Tartu Vangla tema vaiet menetledes rikkunud, ei ole ta märkinud ühtegi põhjendust, milles seisneb tema põhjendatud huvi Tartu Vangla poolt vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamisel, ehk siis mis on see tema eesmärk, mida ta saavutada soovib. Kui tema eesmärk on lihtsalt, et tema vaiet menetletakse, siis seda on ju tehtud, ainult peale seda, kui edasine menetlemine osutus võimatuks, vaie tagastati. V.Julin viitab ka sellele, et Tartu Vangla ei pidanud kinni vaidemenetluse tähtaegadest, jättes jällegi selgitamata, kuidas on see asjaolu mõjutanud tema vaide menetlemisel teistsuguse otsustuse tegemist. Vaide tagastamine Tartu Vangla 22.07.2010 otsusega nr E5
8. Vastustaja märgib, et põhjendatud huvi puudumise korral tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada. Põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb ära näidata enne asja sisulist arutamist. V.Julin ei ole oma kaebuses selgesõnaliselt põhjendatud huvi ära näidanud. Kui eeldada, et V.Julini põhjendatud huvi vaide tagastamise otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks seisneb selles, et vangla jätkaks vaidemenetlust ning selle võimaliku rahuldamise korral saaks V.Julin tagasi temale maksikirjast äravõetud asjad, siis ei saa seda käesolevas asjas põhjendatud huvina arvestada põhjusel, et Tartu Halduskohtu menetluses on V.Julini kaebus (haldusasi nr 3-10-1711) Tartu Vangla toimingu - 01.07.2010 maksikirjaga saabunud hambapasta ning šampooni äravõtmise ning äravõtmise akti õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Seega juhul, kui kohus peaks haldusajas 3-10-1711 tuvastama, et Tartu Vangla toiming maksikirjast šampooni ning hambapasta äravõtmisel oli õigusvastane, on V.Julinil sellest otsusest tulenevalt õigus nõuda vanglalt äravõetud asjade tagastamist, nende hävitamise korral asendamist. Samas, kui halduskohus peaks tuvastama, et Tartu Vangla toiming oli õiguspärane, jääb V.Julini vaie, kui halduskohus kohustaks vanglat vaidemenetlust jätkama, rahuldamata ning V.Julin äravõetud asju tagasi ei saa. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et V.Julin peaks käesolevas kaebuses märgitud vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamiseks esitama kohase põhjenduse, milles seisneb tema põhjendatud huvi vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel, kuna asjaolusid arvestades, ei ole see vastustajale hetkel selge. Põhjendatud huvi esitamisel peaks V.Julin juhinduma Riigikohtu 06.05.2009 otsusest nr 3-31-121-09, kus Riigikohus märkis, et piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks 5 tuvastamisnõude puhul, ei ole haldusakti õigusvastasus. Samuti nagu väide, et haldusakt on õigusvastane, ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi. Tuvastamiskaebuse puhul on oluline ära näidata, milleks on kaebuse esitajale tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kasulik ehk kuidas aitab tuvastamiskaebuse rahuldamine edaspidi tuvastamisekaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Kohtu põhjendused ja otsus Kaebuse esitaja taotleb Tartu Vangla 09.07.2010 otsusega nr E5 224 ja 22.07.2010 otsusega nr E5 284 tema vaiete tagastamise õigusvastaseks tunnistamist, otsuste tühistamist (kaebaja sõnastuses „annulleerimist“) ja Tartu Vangla kohustamist vaadata vaided läbi.
9. juuni 2010 kohtumääruses haldusasjas nr 3-10-472 (p 11) märgib ringkonnakohus, et vaide tagastamine on vaidemenetlust lõpetav menetlustoiming, millega vaiet sisuliselt ei lahendata ning seega ei ole tegemist haldusaktiga. Sellist menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada.. Riigikohtu halduskolleegiumi
10. märtsi
11. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-04 (p 13) juhib halduskolleegium tähelepanu sellele, et juhul, kui haldusorgan on keeldunud isiku avalduse menetlemisest, siis tuleb esmase õiguskaitsevahendina kõne alla eelkõige kohustamisnõue. Sellest lähtuvalt tõlgendas kohus V. Julini haldusasjades nr 3-10-1823 ning 3-10-1955 esitatud kaebuste taotlusi annulleerida tema vaiete tagastamine ja teha vanglale ettekirjutus vaadata vaided sisuliselt läbi HKMS § 6 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustamistaotlusena, mis omakorda hõlmab ka nõuet tunnistada vaide tagastamine kui menetlust lõpetav haldustoiming õigusvastaseks. V. Julini vaided, mis registreeriti vanglas numbrite all E5 224 ja E5 284 tagastati vaide esitajale haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 2 alusel, st põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. VangS § 11 lg 81 välistab kohtuse pöördumise juhul, kui vaie või taotlus kahju hüvitamiseks tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud. Kui halduskohus peab vaide tagastamist õiguspäraseks, saab ta jätta kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel menetlusse võtmata ja tagastada. Seetõttu peab halduskohus enne kaebuse tagastamist igal juhul kontrollima, kas vaide tagastamine haldusorgani poolt oli õiguspärane. Antud juhul on V. Julin esitanud kaebused selleks, et kohus kontrolliks, kas kaebaja vaiete tagastamine on toimunud õiguspäraselt ning juhul, kui see ei ole toimunud õiguspäraselt teha haldusorganile ettekirjutus vaadata tema vaided sisuliselt läbi. Käesoleva asja raames annab kohus seetõttu hinnangu üksnes sellele, kas kaebaja vaided on tagastatud õiguspäraselt või mitte ega käsitle vaiete esitamise aluseks olevate vangla toimingute õiguspärasust. Tartu Vangla on asunud seisukohale, et tema vaiete tagastamine põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud oli õiguspärane. Sellele seisukohale jäi vastustaja esindaja ka kohtuistungil. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses märgib vastustaja, et V. Julin pidanuks vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamiseks esitama vaietes kohase põhjenduse, milles seisneb tema põhjendatud huvi vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja arvates puudub vaide esitajal põhjendatud huvi taotleda tema vaiete uut läbivaatamist. Kohus on seisukohal, et vastustaja viide põhjendatud huvi märkimata jätmisele või puudumisele vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel on asjakohatu ega saanud olla vaiete läbivaatamatult tagastamise põhjuseks. Esiteks seetõttu, et vaidemenetluses ei ole võimalik taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist (iseseisva nõudena) ja teiseks 6 seetõttu, et 27.
12. 2010 esitatud vaides nr E5 224 ja 02.
13. 2010 esitatud vaides nr E5 284 ei ei ole vaide esitaja taotlenud vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, vaid vangla ametnikele ravimite manustamise kontrollimiseks antud korralduse kehtetuks tunnistamist ja vaides nr E5 284 maksikirjast ära võetud esemete tagastamist (tühistamistaotlus ning kohustamistaotlus). Nagu halduskohtumenetluses nii ka haldusmenetluses tuleb nende taotluste lahendamise raames enesestmõistetavalt anda hinnang ka vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasusele, st haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõue on hõlmatud tühistamis- või kohustamisnõudega. Haldusakti või toimingu kehtetuks tunnistamise või toimingu sooritamiseks kohustamise taotlustes on võimalik ning VangS § 11 lg 5 järgi ka kohustuslik enne kohtusse pöördumist vaie esitada. Tühistamis- ja kohustamistaotluste lahendamisel hinnatakse isiku õiguste rikkumist ning tühistamis- või kohustamistaotluse esitamisel ei pea isik väljendama oma põhjendatud huvi. Seda tuleb teha üksnes halduskohtule tuvastamiskaebuse esitamisel. Vaiete nr E5 224 ja nr E5 284 osas on antud V. Julinile juhindudes HMS §-st 78 tähtaeg vaietes esinevate puuduste kõrvaldamiseks (3-10-1823 tl 4 ja 3-10-1955 tl 12). V. Julin on vangla nõudele kõrvaldada vaietes esinevad puudused vastanud ( 3-10-1823 tl 12 ja 3-10-1955 tl 12-14). Kohtu veendumusel on vaide esitaja piisavalt selgelt märkinud, millega ja milliseid tema õigusi on tema veendumuse kohaselt rikutud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamise käigus ega ka eelmenetluses ei saa kohus subjektiivsete õiguste rikkumise küsimusele hinnangut anda. Küsimus, kas kaevatav haldusakt või reaaltoiming tegelikult rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuulub lahendamisele kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist. Kohus on seisukohal, et analoogiliselt kohtumenetlusega tuleb hinnang sellele, kas vaide esitaja väidetavad õiguste rikkumised on toimunud või mitte anda vaide sisulise läbivaatamise tulemusena tehtavas vaideotsuses, mitte menetlust lõpetava toiminguga (vaide tagastamisega). Kohtu veendumusel ei andnud vaide nr E5 284 tagastamiseks alust ka asjaolu, et vaide esitaja käsitleb esemete võetuse akti haldusaktina. Tulenevalt uurimispõhimõttest peab haldusorgan tõlgendama vaide taotlusi (nagu halduskohus kaebuse taotlusi) ning selgitama välja vaide esitaja tegeliku tahte. Nagu nähtub vaidest oli vaide esitaja tahe antud juhul suunatud äravõetud esemete tagastamisele. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et vaiete nr E5 224 ja E5 284 tagastamine HMS § 79 lg 1 p 2 alusel oli antud juhul õigusvastane. Tartu Vanglal tulnuks V. Julini vaided lahendada sisulise vaideotsusega, mitte menetlust lõpetava toiminguga. VangS § 11 lg 81sätestab, et juhul, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega rikub vaide õigusvastane tagastamine HMS § 79 lg 1 p 2 alusel V. Julini õigust pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Kohus rahuldab kaebused ning kohustab Tartu Vanglat vaatama V. Julini poolt esitatud vaided nr E5 224 ja E5 284 sisuliselt läbi. Mai Saunanen kohtunik 7 8