3-10-3088/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3088 Otsuse kuupäev 25.mai 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Marko Lillemets’a kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju 20 000 krooni (1278,23 EUR) hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 05.05.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Marko Lillemets Vastustaja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Rahuldada Marko Lillemetsa kaebus osaliselt.
2. Mõista Viru Vanglalt Marko Lillemetsa kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest summas 159,78 eurot. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.juuni
3. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
4. 23.augustil 2010 esitas Marko Lillemets Viru Vanglale tervisekahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse summas 30 000 krooni. Kahjunõudes märkis M.Lillemets, et teda paigutati 28.03.2009 35 ööpäevaks katkise aknaga kartserikambrisse. Tuuletõmbe ja madala temperatuuri tõttu ta haigestus kurgumandlite põletikku ning seejärel keskkõrvapõletikku. Viru Vangla
5. jaanuari 2011 otsusega jäeti kahjunõue rahuldamata. Kaebuse põhjendused
6. Halduskohtule esitatud kaebuses Marko Lillemets palub välja mõista Viru Vanglalt talle tervise kahjustamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 20 000 krooni. 1 Kaebaja märgib, et kartserikambril nr 1287, kus kaebaja viibis 35 ööpäeva, oli aknas auk, mille tõttu oli kambris tuuletõmme ja madalam temperatuur kui eluruumile sobilik. Kaebaja viibis kartseris õhukestes kartseri riietes (mis on linasest riidest ilma voodrita ning koosnesid pükstest ja lühikeste käistega särgist) ning haigestus ägedalt. 30.03.2009 diagnoositi tal vangla arsti poolt äge suulae ja kurgumandli põletik ning 09.04.2009 diagnoosis arst kaebajal keskkõrvapõletiku. Kaebuse esitaja väitel tähendasid kambri madalam temperatuur ning tuuletõmme isiku jaoks täiendavaid kannatusi, mis ületab ilmselgelt kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste määra. Kamber ei vastanud VangS § 651 lg-st 1 ning § 45 lg-st 1 tulenevale nõudele.
7. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas on tuvastatud Viru Vangla poolt süüline õigusvastane käitumine tema suhtes, millega kaasnes talle tervisekahjustus ja sellega lahutamatult seotud psüühiline ja füüsiline kannatus pikema ajaperioodi vältel. Kaebajat ei vabastatud kartseri karistuse kandmisest vaatamata raskele haigestumisele. Mittevaralise kahju nõue (tervise kahjustus) on seega põhjendatud, on olemas põhjuslik seos kaebaja suhtes, õiguste rikkumiste (kartser ei vastanud nõuetele, aknas oli auk, mille tõttu oli kambris tuuletõmme ja külm) ja tagajärgede vahel (kaebaja haigestumine ägedasse kurgumandli- ja keskkõrvapõletikku).
8. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et ta oli katkise aknaga kambris umbes 10 päeva, kuna aken parandati kas
9. või
10. aprillil
11. Teda ei pandud haigena meditsiiniosakonda, lisatekki ja madratsit päevaks kambrisse ei antud, millega rikuti kaebaja õigust tervisele kaitsele ja vaimsele ning füüsilisele heaolule. Vastustaja vastuväited
12. Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb esitatud kaebusele vastu. Vastustaja möönab, et kaebaja paigutamisel katkise aknaga kartserikambrisse on Viru Vangla kahtlemata ebaõigesti toiminud, kuid see ei ole iseenesest piisav alus rahalise hüvitise saamiseks. Vastustaja on seisukohal, et puudub põhjuslik seos tervisekahju ning nõuetele mittevastavas kambris viibimise vahel.
13. M. Lillemetsa poolt Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt oli auk kahe rusika suurune, asus all paremas nurgas ja lisaks oli klaas üle terve akna ka pooleks. Samas kohtuistungil väitis M. Lillemets, et auk oli umbes inimese pea suurune. Vanemvalvur Ranno Tohver'i õiendi kohaselt oli väike läbiv auk üleval vasakus nurgas ja aken polnud täielikult lõhutud. Veel väitis M. Lillemets kaebuses, et mõlemad kõrvad jooksid ägeda põletiku tõttu mäda, kuid diagnoosi kohaselt oli tal aga vaid mädata keskkõrvapõletik. Eeltoodud asjaolude ja muude kambri nr 1287 aknas olnud augus suurust ning kambri tegelikku temperatuuri kinnitavate asjaolude puudumisel ei ole võimalik jõuda järeldusele põhjusliku seose olemasolus vangla poolse õigusrikkumise (kambri nr 1287 aknas oli auk) ja M. Lillemetsa'l tekkinud tervisekahju vahel. Sellisel juhul ei ole võimalik lükata ümber ka kahtlusi tervisekahjustuse tekkimisest viiruslike haiguste mitte kambri nr 1287 elamistingimuste tõttu. Seda eelkõige olukorras, kus M. Lillemets oli paigutatud nõuetekohaselt köetavasse kambrisse. Kaebaja tervisekaardi kohaselt on kaebaja nõrkust ja 2 pearinglust kurtnud juba 25.03.2009 toimunud arsti vastuvõtul, mis viitab, et kaebaja võis olla viirusesse nakatunud juba enne kambrisse nr 1287 paigutamist. Samuti nähtub kaebaja tervisekaardi andmetest, et pärast 30.03.2009 angiini ja 09.04.2009 keskkõrvapõletiku diagnoosimist kaebaja oma tervise osas rohkem kaebusi ei esitanud ning paranes. Kuna kaebaja viibis puudusega kambris kuni 02.05.2009 siis edasiste kaebuste puudumine ning paranemine kinnitab, et temperatuur kambris pidi olenemata katkisest aknast olema normaalne, vastasel juhul oleks kaebaja haigus ägenenud ning tal oleks ka hiljem esinenud kaebusi tervise osas. Samas on antud juhul nimetatud asjaolude tõendamiskoormis kaebajal ja viimane ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu vangla poolse õigusrikkumise ning tekkinud tervisekahju vahel.
14. Vangla leiab , et juhul, kui M. Lillemets oleks juba alguses vanglale esitatud taotluses toonud välja tervise kahjustamise aspekti ning esitanud taotluse tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, oleks vanglal olnud võimalik koguda haldusmenetluse käigus tõendeid ja tuvastada vajalikud asjaolud kahjunõude kohtuväliseks lahendamiseks. Kaebaja käitumisest tulenevalt ei olnud vanglal haldusmenetluse korras võimalik vajalikke tõendeid koguda ja asjaolusid tuvastada, kuna tervisekahjustuse tekitamise osas ei olnud kaebust ega kahjunõuet kohtueelses menetluses esitatud. Samuti ei ole vanglal võimalik nimetatud asjaolusid tagantjärele tuvastada ega välja selgitada, kuna faktiline olustik on muutunud..
15. Tekitatud kahju eest rahalise hüvitise maksmine on põhjendatud juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Käesoleval juhul leiab vangla, et juhul, kui M. Lillemets oleks teavitanud vanglat asjaolust, et kambri 1287 aknas olnud auk muudab kambri külmaks, oleks vangla saanud kahju vältida M. Lillemetsa teise kambrisse ümberpaigutamisega. Samuti oli M. Lillemetsal endal võimalus vaidlustada vangla poolt tema väidetavalt elamistingimustele mittevastava temperatuuriga kambrisse paigutamise ja nõuda RVastS § 4 lg 1 alusel enda nõuetele vastavasse kambrisse üleviimist. Antud juhul ei vaidlustanud M. Lillemets enne Tartu Halduskohtule kaebuse esitamist kambri 1287 temperatuuri ega taotlenud sellest tulenevalt enda paigutamist teise kambrisse. M. Lillemetsal oli võimalus oma õigusi kaitsta, kuid vaatamata väidetavale jahedale temperatuurile kambris talus M. Lillemets vaidlustamata selles viibimist 35 ööpäeva jooksul ning ei viidanud kordagi, et tal on kambris külm ning seetõttu on kahjustada saanud tema tervis. Kaebaja esitas vanglale küll kahjunõude seoses katkise aknaga, kuid kambri temperatuuri ja tervise osas pretensioone ei esitanud. Välditav toimingu sooritamisele kohustamise kaebusega või teise kambrisse paigutamise taotlusega tulenevalt kambri temperatuurist, kuid kahjunõude esitaja enda poolse tegevusetuse tõttu jäi ta ümber paigutamata. Seega on isegi põhjusliku seose tuvastamisel vangla õigusrikkumise ja tervisekahjustuse tekitamise vahel kahjunõude hüvitamine põhjendamatu, kuna kahju oli välditav ja nõude esitajast tulenevatel asjaoludel jäi kahjulik tagajärg õigeaegselt kõrvaldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
16. RvastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. M. Lillemets taotleb antud haldusasjas mittevaralise kahju hüvitamist vastustaja poolt tervise 3 kahjustamisest tulenevalt. Kahju hüvitamise nõude tulenevalt tervisekahjustamisest on M. Lillemets esitanud Viru Vanglale 23.08.
17. Kuna vastustaja ei olnud seadusega ettenähtud tähtaja jooksul kahju nõuet läbi vaadanud, esitas M. Lillemets kaebuse 24.
18. 2011 halduskohtule. RvastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kuna Viru vangla ei olnud seadusega ettenähtud aja jooksul kahju nõuet lahendanud, võttis kohus 04.01.2011 määrusega kaebuse menetlusse, lugedes kohtueelse kohustusliku menetluse läbituks. Viru Vangla on kaebuse esitaja nõude lahendanud 14.01.2011 otsusega, jättes kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
19. Kaebaja põhjenduste kohaselt kahjustati tema tervist vastustaja poolt nõuetele mittevastavas kartserikambris nr 1287 hoidmisega. Vaidlust antud haldusasjas ei ole selles, et kaebuse esitaja viibis kartserikambris nr 1287 ajavahemikul 28.03.-31.03.2009 ning uuesti alates 02.04.-02.05.2009.a. Antud asjaolu on tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu lahendis haldusasjas nr 3-09-1354 ning sellele antud asjas vastustaja vastu ei vaidle. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kambri nr 1287 aknas oli auk ning ka selles, et kaebajal diagnoositi selles kambris viibimise ajal 30.03.2009 äge kurgumandlite põletik ning 09.04.2009 keskkõrvapõletik. Kuigi kaebaja on kohtule kirjalikus kaebuses väitnud, et ta viibis nõuetele mittevastavas kambris, so katkise aknaga kambris kogu perioodi ehk 35 päeva, millega on ka vastustaja nõustunud, selgus kaebaja kohtuistungil antud selgitustest, et tegelikult parandati kambri aken kas
20. või 10 aprillil ning et ta viibis tegelikult katkise aknaga kambris umbes 10-12 päeva. Vangla esindaja väitel ei ole vangla poolt fikseeritud millal aken parandati või millal pöörduti Riigi Kinnisvara AS poole akna parandamise taotlusega. Kuna vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väiteid, et kambri nr 1287 aken oli katki 9.või
21. aprillini 2009, siis saab antud juhul lähtuda kaebaja väidetest. Ka haldusasjas nr 3-09-1354 on tuvastatud, et aken oli katki vähemalt perioodil 28.03-31.03.2009 ja 02.04.-06.04.2009.a. Kaebaja väitel oli aknas täiskasvanud inimese pea suurune akent läbiv auk. Vastustaja väitel oli vanemvalvur R.Tohveri õiendi kohaselt akna vasakus nurgas väike läbiv auk ja et aken ei olnud täielikult lõhutud. Nimetatud õiendit aga vastustaja kohtule antud haldusasjas esitanud ei ole. Seega ei ole kokkuvõttes vaidlust selles, et aknas oli auk, vaidlus on augu suuruses. Samas on ka selge, et antud ajal ei ole võimalik enam augu suurust kindlaks teha, seda enam, et vangla poolt ei ole fikseeritud akna katki olek ega selle parandamine. Kaebaja on nii haldusasjas nr 3-09-1354 kui antud haldusasjas järjekindlalt väitnud, et katkise akna tõttu oli kambris ettenähtust madalam temperatuur ning tuuletõmme. Kohus peab tõenäoliseks, et aknas olnud augu tõttu võis kambris, mille suurus oli umbes 5 m2, tekkida tuuletõmme ning ettenähtust madalam temperatuur, arvestades just seda, et kaebaja viibis katkise aknaga kambris ajal, kui välistemperatuur on samuti madal, seda eriti öisel ajal. Seega pole oluline, kas auk aknas oli täiskasvanud inimese pea suurune või rusika suurune.
22. Seetõttu loeb halduskohus tõendatuks, et kaebaja viibis vaidlusalusel perioodil kambris, mis ei olnud eluruumidele sobilik ning katkisest aknast tingitud tuuletõmme ja kambri madal temperatuur tingis kaebajal tervise kahjustamise ägeda kurgumandlite põletiku ja keskkõrva põletiku tekkimise näol. Seega loeb kohus tõendatuks põhjusliku seose tuuletõmbe ja külmas kambris viibimise ning tervisekahjustamise vahel. Kaebaja paigutati katkise aknaga kambrisse 28.03.2009, 30.03.2009 diagnoositi tal äge suulae- ehk kurgumandlite põletik, (tlk.53), 9.04.2009 on diagnoositud lisaks keskkõrvapõletik (tlk.54). Vastustaja väited, et kaebaja võis nakatuda viirusesse juba enne nimetatud kambrisse paigutamist, on puhtolektuslik, ei nähtu et kaebajal oleks enne diagnoositud ühtki viirushaigust. Samuti tuleb 4 nõustuda kaebaja väitega, et kui ta oli eelnevalt haige, siis oleks tulnud hinnata ka seda, kas teda oleks võinud haigena kartserikaristust kandma paigutada. Kaebaja väitel teavitas ta vastustajat märtsi lõpus katkisest aknast, mille tagajärjel viidi ta 01.04.2009 üheks päevaks üle teise, normaalsete tingimustega kambrisse, kuid juba 02.04.2009 viidi ta katkise aknaga kambrisse tagasi. Seega on kaebaja teavitanud vanglat ebasobivatest kambri tingimustest. Mis tingis kaebaja tagasiviimise katkise aknaga kambrisse, seda olukorras, kus eelnevalt oli kaebajal diagnoositud angiin, vastustaja arvestatavaid põhjendusi esitanud ei ole. Tervisekahjustamise osas tuleb pidada oluliseks ka seda, et kuigi kaebajal oli diagnoositud angiin ja keskkõrvapõletik, ei antud kaebajale päevaseks ajaks ei voodivarustust ega soojemaid riideid, mis tekitasid kaebajale haigena täiendavaid kannatusi. Teatavasti koosneb kartserikaristust kandva kinnipeetava riietus lühikese käistega linasest riidest pluusist ja pükstest, mis ei saa pidada haigele kohaseks riietuseks.
23. Vastustaja on väitnud, et juhul, kui kaebaja oleks juba alguses vanglale esitatud taotluses toonud välja tervise kahjustamise aspekti ning esitanud taotluse tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, oleks vanglal olnud võimalik koguda haldusmenetluse käigus tõendeid ja tuvastada vajalikud asjaolud. Selgusetuks jääb, milliseid täiendavaid asjaolusid või tõendeid oleks vastustaja sel juhul kogunud, arvestades seda, et kaebaja oli 9.04.2009 esitanud vanglale taotluse väärikuse alandamisega tekitatud kahju osas, milles olid välja toodud põhimõtteliselt samad asjaolud kui tervisekahjustamise puhul. Kaebaja selgituste kohaselt ei esitanud ta 07.04.2009 vanglale esitatud taotluses eraldi kahju nõuet tulenevalt tervisekahjustusest, kuna arvas, et piinamise alla läheb ka tervisekahjustus. Kuna kaebaja teavitas vanglat juba esialgses kahju hüvitamise taotluses katkisest aknast ja tõmbetuulest, siis oli vanglal võimalik ka tuvastada nii tuuletõmbe olemasolu või puudumine, samuti kindlaks teha kambri temperatuur. Vaidlust ju selles, et kaebaja haigestus kahel korral katkise aknaga kambris viibimise ajal, ei ole, vastav diagnoos oli pandud vangla arstide poolt, seega oli vastustaja ka teadlik kaebaja haigusest. Asjaolu, et vastustajal puudus ülevaade kaebaja üleviimiste kohta ühest kambrist teise ning ka ülevaade, millises kambris kaebaja haigena viibis, ei saa õigustada vastustaja õigusvastast tegevust (kaebaja haigena katkise aknaga kartserikambris kartseririietuses hoidmist). Jättes õigusvastase olukorra kõrvaldamata, saab vastustajat käsitleda kaebajale mittevaralise kahju tekitamises süüdiolevana. See, et kaebaja tervenes, ei tähenda, et kaebaja ei haigestunud ja et tal tervisekahjustust ei esinenud. Kaebaja väitel parandati aken peale temal keskkõrvapõletiku diagnoosimist, seega ei ole õige vastustaja väide, et kaebaja tervenes sõltumata kambri puudustest.
24. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks M.Lillemetsale tervisekahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise. Kaebuse esitaja on taotlenud rahalise hüvitise summas 20 000 krooni ehk 1278,23 euro väljamõistmist. Arvestades katkise aknaga kambris viibimise aega, kaebajal diagnoositud haigusi, samuti seda, et kaebajale püsivaid või pikemaajalisi tervisekahjustusi ei tekkinud, peab kohus põhjendatuks kaebaja kasuks 159,78 euro (2500 krooni) väljamõistmist. Seega rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Eda Muts kohtunik 5