3-11-762/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-762 Otsuse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Veljo Ahase (Ahas) kaebus Tartu Vangla
2. veebruari 2011 käskkirja nr 1-4/522 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Veljo Ahas, vastustaja Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Resolutsioon Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. juunini
7. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Vangla peaspetsialist- üksuse juhi 22.02.2011.a käskkirjaga nr 1-4/522 karistati kinnipeetav Veljo Ahast 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et V. Ahas ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele öelda oma nimi. V. Ahase vaie jäeti Tartu Vangla 18.03.
9. a vaideotsusega nr E5 136-1 rahuldamata.
10. 25.03.
11. a saabus Tallinna Halduskohtusse V. Ahase kaebus Tartu Vangla 22.02.
12. a käskkirjaga nr 1-4/522 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus edastas 28.03.
13. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Halduskohtule. Kaebuse põhjendused ja taotlused
14. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla poolt vaidlusaluse käskkirjaga määratud kartserikaristus oli õigusvastane, kuna määrati liiga väikese rikkumise eest. Kaebaja sõnul oli tal isiklik põhjus mitte öelda konkreetsele valvurile oma nime. Kaebaja on seisukohal, et vangla eesmärgiks on näidata kinnipeetavaid halvas valguses ning seepärast otsitakse võimalusi nende karistamiseks. Kaebaja leiab, et kartserikaristusega põhjustatud isolatsioon pärsib kinnipeetavate normaalset suhtlemisoskust ning takistab selliselt suhete taastamist ühiskonnaga. Kaebaja sõnul oleks ta seaduskuulekam, kui teda vastavalt koheldaks. Kaebaja palub kohtul vaidlusalune Tartu Vangla käskkiri tühistada. Vastustaja vastuväited
15. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla kodukorra p 6.5 kohaselt ütleb kinni peetav isik ametniku korraldusel oma nime. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastustaja tugineb Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-103-06, mille kohaselt saab kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine sisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kaebajale antud korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele ning seetõttu lasus kaebajal kohustus korraldus täita sõltumata tema arusaamast korralduse vajalikkuse või põhjendatuse osas. Kaebaja ise ei eita korralduse täitmata jätmist.
16. VangS § 63 kohaselt võib õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi. Korralduse täitmata jätmist ei vaidlusta ka kaebaja ise. Kuna kaebaja ei täitnud temale antud korraldust, pani ta sellega toime distsipliinirikkumise. Vaidlustatud haldusaktis on põhjendatud karistamise vajalikkust ning karistuse valikut. Seetõttu oli vanglal alus distsiplinaarkaristuse määramiseks ning kaebaja väited isoleerimise soovi kohta on alusetud ning asjakohatud. Kohtu põhjendused ja otsus
17. Halduskohus on seisukohal, kaebaja karistamine oli õiguspärane, kuna ta eiras VangS-s ja Tartu Vangla kodukorras sätestatut. Kinnipeetavad on tutvunud vangla kodukorraga ning seega pidi kaebaja olema teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Kinnipeetavale antud korraldus öelda oma nimi ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kinnipeetav oleks pidanud seda korraldust täitma. Vaidlustatud käskkiri (tlk 22) on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Asjas tuvastatud asjaoludele tuginedes ei saa halduskohus nõustuda kaebajaga, et kaebajale on määratud ebaproportsionaalselt range karistus. Kaebaja tunnistab kohtuistungil (tlk 31), et sama päeva hommikul tekkis tal konflikt valvuriga, kelle korraldust ta ei täitnud, seetõttu, et temalt võeti ära tubakas, mille ta oli peitnud pükste vahele. Halduskohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et temalt tubaka äravõtmisel läbiotsimise käigus alasti võtmise puhul on tegemist kinnipeetava väärikuse alandamisega. Halduskohus on seisukohal, et tegemist on õiguserikkumise avastamiseks ja kõrvaldamiseks vajaliku ja lubatava menetlustoiminguga, mis ei koorma kaebajat rohkem, kui see on õiguskorra tagamiseks vanglas hädavajalik. Asjaolu, et kaebajal oli nimesilt ei anna kinnipeetavale õigust oma nime mitte ütlemiseks. See on kasvõi vajalik selleks, et tuvastada kinnipeetava isik õigesti. Kaebajalt ei ole vabadust võetud alusetult. Kaebajat on distsipliinirikkumiste eest 2 karistatud 18 korral (vt tlk 23 pöördel). Võttes arvesse, et kaebaja ei eita ka sama päeva hommikul distsipliinirikkumise tahtlikku toimepanemist, võib kaebajat pidada süstemaatiliseks rikkujaks, kelle karistamine lühiajalise arestiga on põhjendatud ja peaks eelduslikult just viima kinnipeetava suhtlemisoskuse paranemisele ning soodustama suhete taastamist ühiskonnaga, kuna ühiskonnas on aktsepteeritav õigusekuulekas käitumine, mitte õiguserikkumiste pidev toimepanemine. Karistuse eesmärgiks on tagada kord vanglas ja seega vangla julgeolek ning tagada kinnipeetavate seadusekuulekas käitumine. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kergemaliigiline karistus oleks kaebaja puhul põhjendatud. Roby Koik kohtunik 3