Obsah (10)

§ 22§ 110114§109§ 108§ 1§ 31§ 29§ 28§ 150§ 23

2-11-740 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2011.a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-740 Tsiviilasi Võlgniku OÜ NET väljakuulutamiseks

§ 22lg 4).

2006-2009.a. majandusaasta aruannetes esineb ebatäpsusi, kuna liisingulepingute alusel tekkinud kohustused on kajastatud ebaõigesti ( on kajastatud ainult lühiajaliste kohustustena). 4.1.Võlgniku võlad ja kohustused kokku: 35 151,09 € 4.1.

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 4.1.
2. Swedbank AS (kaardi hooldustasu) 4.1.
3. SEB Liising AS ( (liisingulepingutest tulenevad kohustused) 4.1.
4. Wiru Ehitus Grupp OÜ (pankrotis) (laen) 4.1.
5. Vitax-T AS (arvuti monitor) 4.1.
6. Advokaadibüroo Consensus OÜ (juriidiline teenus ) 4.1.
7. Generic OÜ (raamatupidamisteenus) 4.1.
8. Neste Eesti AS (kütus) 5 183,21 € 5,76 € 15 167,58 € 13 293,62 € 159,46 € 531,68 € 347,68 € 462,10 € Võlgniku pankrotiavalduses olid võlanimekirjas kajastatud ka nõuded Unired OÜ ja Terra MK OÜ vastu. Asjaolude täpsustamisel selgus, et Unired OÜ ei ole mitte võlausaldaja vaid Net Inre OÜ võlgnik. Terra MK OÜ kohustus on Net Inre OÜ esindaja sõnul tegelikult tasutud ja võlgnevuse kajastamine raamatupidamises oli ekslik. 4.
9. Võlgniku varad kokku: 2.20 € Nõude summa tegelik väärtus 4.2.
10. Nõue Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ vastu 572,20 € 0.00 € Net Inre OÜ esindaja sõnul oli tegemist 2008.a. teostatud ehitustööde eest osaliselt tasumata arvega. Ajutine haldur esitas täiendava päringu, millele Haapsalu Vana Jahtklubi esindaja vastas ,et nende andmetel on Net Inre OÜ-le kõik võlgnevused tasutud ja kõik arvetega seotud vaidlused selgeks vaieldud ning võlgnevust ei ole. 4.2.
11. Raha pangas ( Nordea) 2,20 € 4.2.
12. Unired OÜ 2 413,30 € 0,00 € Net Inre OÜ pakkus Unired OÜ-le ehitusjärelevalve teenust, kuid võlgniku esindaja seletuse kohaselt on Unired OÜ keeldunud võlgnevuse tasumisest. • Märkus: Väljaandest Ametlikud Teadaanded nähtub, et Unired OÜ osas on nii MTA kui kohtutäiturid pidanud teadaandeid avalikult kätte toimetama. Lisaks on Äriregister Ametlike Teadaannete kaudu teatanud trahvist, mis on seotud 2008 majandusaasta aruande esitamata jätmisega. 22.03.2011.a. korraldab kohututäitur avaliku suulise enampakkumise Unired OÜ –le kuuluva ja Harjumaal, Viimsi vallas asuva 1191 m2 suuruse kinnistu (transpordimaa) osas. 23.12.2010.a. on Äriregistris tehtud Unired OÜ registrikaardil muutmiskanne, mille tulemusena ei ole registrikaardil äriühingu asukohta näidatud. Ajutisel halduril ei õnnestunud Unired OÜ esindajatega kontakti saada. 4.3 Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on võlgu vähemalt 35 151,09 € suuruses summas. Varad võlgnikul sisuliselt puuduvad 5 Lähtudes eelnevast olen seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevused on 37 828,34 € , äriühingul varad sisuliselt puuduvad, tegevus on lõppenud 2009.a. sügisel.
13. Ajutise halduri arvamus TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSTE KOHTA Seisuga 28.02.2011.a. kohtutäiturite registri andmetel OÜ Net Inre osas täitetoimikuid avatud ei ole. Käesolevaks ajaks on lõppenud 27.07.2009.a. Lõunaranna Investeeringud OÜ avalduse alusel algatatud täitemenetlus summa 86 280,73 EEK nõudes. 09.01.2009.a. on võlgnik ja Lõunaranna Investeeringud OÜ sõlminud kohtuliku kompromissi ts. asjas 2-08-81046 (edaspidi: kompromiss) ( Lõunaranna Investeeringud OÜ nõue solidaarselt Net Inre OÜ ja Indrek Triebstock vastu summa 2 561 866,84 eek nõudes). Kompromissi kohaselt tunnistasid kostjad kogunõuet ning kohustusid tasuma põhivõla summas 1 550 000 eek hiljemalt 30.06.2009.a. Hiljemalt 01.06.2010 kohustusid kostjad tasuma kogu muu nõude, sh. võlgnevuselt jooksvalt juurdearvestatava intressi 15 % aastas. Kompromissi tagatiseks kohustus Net Inre OÜ seadma pandi tema omandis olevale 1Star OÜ osale, nimiväärtusega 2 015 000,00 eek. - - - - 08.05.2008.a. on võlgnik võõrandanud K-Kate Katusekattetööd OÜ-le Wiru Ehitus Grupp OÜ osa, nimiväärtusega 28 400,00 eek. Osa müügihind oli 16 400,00 eek, milline summa oli tasutud enne tehingut. 13.03.2009.a. on võlgnik võõrandanud Volta OÜ-le Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ osa, nimiväärtusega 10 000,00 eek. Osa müügihind oli 110 000,00 eek, mis tuli kanda võlgniku kontole 3-e pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Müügihind on võlgniku kontole tähtaegselt laekunud. 15.10.2009.a. on võlgnik kohtutäituri nõusolekul võõrandanud Lõunaranna Investeeringud OÜ-le viimasele panditud 1Star OÜ (likvideerimisel) osa, nimiväärtusega 2 015 000eek. Müügihinnaks oli 650 000 krooni, mis loeti tasutuks tasarvelduse korras kompromissist tuleneva nõude täitmiseks. Osa müügiga luges Lõunaranna Investeeringud OÜ täidetuks kõik kompromissist tulenevad nõuded OÜ Net Inre ja Indrek Treibstock´i vastu. 15.10.2009.a. võlgnik kohtutäituri nõusolekul võõrandanud kompromissi täitmiseks arestitud OÜ Bauhaus osa, nimiväärtusega 20 000,00 eek, Laaniku Varahaldus OÜ-le. Osa müüdi hinnaga 20 000,00 eek ja müügihinna arvel kustutati võlgniku kohustusi Lõunaranna Investeeringud OÜ ees. Lisaks võttis ostja üle kohustusi, mille tulemusena pidi kandma summa 480 000 ,00 eek Net Inre OÜ võlgnevuse tasumiseks Lõunaranna Investeeringud OÜ ees. Esimesena märgitud osa müügitehingus oli hind väiksem, kui osa nimiväärtus, kuid käesoleval hetkel osutuks OÜ Wiru Ehitus Grupp (pankrotis) tolleagse majandusliku seisundi ja osa võimaliku turuväärtuse kindlakstegemine suhteliselt töömahukaks. Isegi juhul, kui osa müüdi tol hetkel alla omahinna, ei oleks tehingu tagasivõitmine otstarbekohane, kuna OÜ Wiru Ehitus Grupp osas on välja kuulutatud pankrot ning kõnealuse osa eeldatav turuväärtus käesoleval ajal on 0 €. Ülejäänud müügitehingutes oli varade tegelik müügihind suurem, kui müügiobjektiks olevate osade nimiväärtus. Kahel viimasel juhul müüdud osad olid kas panditud ja /või arestitud, ning 6 müügitehingute tulemusena tasuti Lõunaranna Investeeringud OÜ enam kui 2,5 milj. kroonine nõue. Võlgnikule kuulunud kinnistud on võõrandatud 2004 ja 2006-la aastal ja ajutise halduri hinnangul puudub alus nende käsitlemiseks tagasivõidetavate tehingutena. Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud , et võlgnik oleks teostatud

§ 110114

märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe

§109lg.1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi.

6. TAGASINÕUTAV VARA Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e.

§ 108lg.

2 mõistes tagasinõutavat) vara.

1. Ajutise halduri arvamus MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTE KOHTA. Võlgniku enda sõnul on OÜ Net Inre maksejõuetuse põhjuseks paigutused valedesse aktsiatesse, kinnisvara soetus Natura aladel ja liigne kaasaminek majanduskasvuga. Ajutise halduri hinnangul on OÜ Net Inre maksejõuetuse põhjuseks võõrvahendite abil soetatud osalused, mis ei tootnud võetud kohustuse tasumiseks vajalikke vahendeid. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 31.12.2009.a., kui ettevõte oli võõrandanud ja/või maha kandnud kõik oma varad ja lõpetanud tegevuse, puudusid võimalused ja vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks, ning äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele. 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt ei vastanud võlgniku omakapital seaduses sätestatud tingimustele. Võlgnik ei ole majandusaasta aruandes kirjeldanud omakapitali taastamiseks kavandatavaid tegevusi ega ole selle taastamiseks võtnud tarvitusele ka mingeid abinõusid. Samuti ei ole võlgnik otsustanud osaühingu lõpetamist, ühinemist, jagunemist või ümberkujundamist, ega esitanud pankrotiavaldust. OÜ Net Inre maksejõuetus tekkis hiljemalt 31.12.2009.a., kuid juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 10.01.2011.a. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust esitanud viivitamatult pärast pankrotisituatsiooni ilmnemist, mistõttu maksejõuetus on süvenenud täiendavate intresside ja viiviste näol. Eeltoodu alusel leiab ajutine haldur, et OÜ Net Inre juhatuse liikme käitumises on tuvastatav raske juhtimisviga pankrotiavalduse mittetähtaegse esitamisega. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei ilmnenud. Ajutise halduri hinnagul OÜ Net Inre tervendamine ei ole võimalik, kuna tegevus on lõppenud enam kui ~2 aastat tagasi, puuduvad vahendid tegevuse jätkamiseks ning käesolevas majanduslikus olukorras on võlgniku tegevusvaldkond äärmiselt konkurentsitihe ja seetõttu krediidiinfost nähtava väikeettevõtja jaoks suhteliselt perspektiivitu .
2. KOKKUVÕTTEKS Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele 7 jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1

mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, omakapital ei vasta seaduses sätestatud tingimustele, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt

§ 31

lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Net Inre OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnikul nõue Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ vastu summas 575,20 € ning nõue Unired OÜ vastu summas 2 413,30 €. Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ nõuet ei tunnista. Unired OÜ esindajaga ei ole ajutisel halduril õnnestunud suhelda. Ajutise halduri hinnagul on kaasneb eelnimetatud nõuete sissenõudmisega olulised kulud õigusabile. Lisaks on tegemist vähetõenäoliselt rahuldatavate nõuetega. 10. Ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse jätkumise või lõpetamise osas : Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui 8 võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 15.03.2011 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 20 päeva aega 2560 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 15.03.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 04. aprill 2011. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat OÜ NET INRE pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandega on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi 35 151,09 euro eest. Suuremad võlausaldajad on Maksu- ja Tolliamet 5 182,21 euro, SEB Liising AS 15 167,58 euro ja Wiru Ehitus Grupp OÜ (pankrotis) 13 293,62 euroga. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku ainuke teadaolev vara on pangakontol olev 2,20 €. Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja tagasi nõudmise võimalusi. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgniku on kohustusi summas 35 151,09 eurot ja vara sisuliselt puudub. Vastavalt

§ 1

lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli asjaolu, et võõrvahendite abil soetatud osalused ei toonud võetud kohustuste tasumiseks vajalikke vahendeid. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 31.12.2009.a. Selleks ajaks oli võlgnik võõrandanud või maha kandnud kõik oma varad ja lõpetanud tegevuse, puudusid võimalused ja vahendid kohustuste täitmiseks ja äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele. Äriseadustiku § 180 lg 5 1 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Äriseadustiku § 176 p 3 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Ajutise pankrotihalduri aruandega on tõendatud, et äriühingu omakapital mitte ainult ei langenud pöördumatult alla poole osakapitalist (st. alla seaduses sätestatud alampiiri), vaid muutus lausa negatiivseks juba 2009 lõpus. 2000 aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital juba – 2 471 124 krooni. Äriühingu juhatuse poolt esitati pankrotiavaldus kohtule 10.01.2011 s.o. üle aasta hiljem, kui ilmnes alaline maksejõuetus. Eeltoodut arvestades kohus nõustub täielikult ajutise halduri seisukohaga, et OÜ NET INRE juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. 9 Äriseadustiku §’s 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Prokurörile tuleb edastada käesoleva määruse ärakiri, et prokuratuur saaks võtta seisukoha kas alustada kriminaalmenetlust OÜ NET INRE juhatuse liikme Indrek Triebstok suhtes.

§ 28

lg 2 järgi kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mille tagajärjeks on võlgniku maksejõuetus. Kohus leiab, et OÜ NET INRE maksejõuetus oli ilmne hiljemalt 31.12.2009 ja siis tulnuks juhatusel esitada kohtule pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamata jätmine seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mis tõi kaasa maksejõuetuse süvenemise täiendavate intresside ja viiviste näol on raske juhtimisviga. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade vastavalt

§ 29

lg 4.

§ 29

lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata tema nõusolekul OÜ NET INRE seaduslik esindaja Indrek Triebstok. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt

§ 150lg.

4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 15 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 64 eurot tunnis. Ajutise halduri tasu on 960 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 316,80 eurot.Tasu palub ajutine haldur välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert arveldusarvele nr * SEB Pank AS-s. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid 10 võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul vara puudub, mille arvelt kanda ajutise halduri tasu. Võlgniku ainukese juhatuse liikme Indrek Triebstoki pankroti on Viru Maakohus välja kuulutanud 1312.2010. Eeltoodu alusel on põhjendatud hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku kanda jääb ajutise pankrotihalduri tasu summas 563 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja muud ajutise pankrotimenetluse kulud (avalduse esitamisel tasutud riigilõiv). Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11