) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kuid kuna R. M. puudub tulenevalt TsMS §-st 202 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 8 lg 2 tsiviilkohtumenetlusteovõime, esindab teda menetluses
S. . Seetõttu taotleb T. S. lapse seadusliku esindajana kostjalt elatise väljamõistmist R. M. igakuiselt summas 140 eurot (kuni 01.01.2011 2200 krooni). Kohtuistungil on hageja loobunud tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudest osaliselt ning taotleb elatise väljamõistmist alates 01.09.2010. Väljamõistetavast elatise võlgnevusest tuleb maha arvata kostja poolt makstud elatis – 500 krooni/35 eurot kuus. Kostja vastuväited ja hageja arvamus kostja vastuväidete kohta Kostja oma kirjalikus vastuses hagile (tl.19-20) võtab hagi õigeks osaliselt. Kostja saab sissetulekut Politsei- ja Piirivalveametist saadava töötasu näol - 14 670 krooni (bruto) kuus, muid sissetulekuid tal ei ole. Peale R. M. kostja ülalpidamisel veel 2 tütart ning elukaaslane P. S. , kes on alla 3-aastase lapsega kodus. Isiklik auto kuulub kostja töövahendite hulka, kuna ta töötab koerajuhina ning vajalik on koera transportimine. Auto hoolduskuludeks ning bensiini näol kulub üsna oluline osa kostja sissetulekust, peale selle on kostja sunnitud tegema kulutusi toidule, eluasemele (s.h. eluasemelaen, elekter, kaabeltelevisioon, internet, mobiilside, lastekindlustused, silmaoperatsiooni järelmaks) - kokku 7300 krooni. Muudeks olmekulutusteks (riietus, jalatsid, mööbel jne) läheb 1000 krooni. Kui lapse vajaduste katmiseks kulub igakuuliselt 3700 krooni, nagu hageja on esile toonud, siis kostjalt 2200 krooni elatise väljamõistmisel jääks hageja kanda vaid 1500 krooni. Lapsevanemate võrdsuse printsiipi järgides tuleks lapse vajadusteks kuluv summa jagada vanemate vahel võrdselt ja siis moodustaks see 3700 : 2 = 1850 krooni. Kuna ka sellises ulatuses elatise väljamõistmisel osutuksid kostja tütred ning nende ema varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, taotleb kostja kohtul vähendada hagejale R. M. ülalpidamiseks väljamõistetava elatise summat igakuuliselt 1500 kroonini. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõuet alates 08.12.2009 kostja ei tunnista, kuna vastavalt hageja ja kostja vahelisele suulisele kokkuleppele pidi kostja tasuma R. M. 500 krooni kuus ja saama lapsega 2 korda kuus kokku. Kostjal on jäänud kokkulepitud elatis üle kandmata vaid 2009.a. detsembrikuus. Hageja on esitanud kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta (tl.25-26), milles teatab, et ta ei nõustu elatise vähendamisega alla seaduses sätestatud elatusmiinimumi. Hagis toodud lapse vajaduste arvestamisel on lähtutud käesoleva aja vajadustest, kuid lapse kasvades kasvavad ka kulud. Hageja peres kasvab lisaks R. M. veel teine – 5-aastane laps, pere sissetulek koosneb üksnes hageja palgast. Ka hagejal on kulutused toidule, eluasemele, lastekindlustusele, õppelaenule, lisaks kuulub ka hageja töövahendite hulka isiklik auto, mille ülalpidamine on kulukas. Siiani on R. M. ülalpidamine olnud enamalt jaolt hageja kanda, kostja panus on olnud 500 krooni kuus ning ka selle tasumise kokkuleppest ei ole ta igakuiselt suutnud kinni pidada. 2
) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,
p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt
ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. 2011.a kehtib kuupalga alammäär 278,02 eurot.
lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Osundatud paragrahvi 2.lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünnitunnistusega (tl.6) on tõendatud, et R. M. on sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx.x. ning tema vanemad on R. R. T. . (alates xx.xx.xxxx võetud perekonnanimi S. ). R. R. ka xx.xxxxxxxxxx xxxx.. sündinud K. R. xx.xxxxxxxxx xxxx.x. sündinud L. R. , nimetatud laste ema on P. S. (tl.21,22). Kostja poolt kohtule esitatud Lõuna Prefektuuri tõendi kohaselt oli R. R. 2010.a. kinnitatud 14 670 krooni, keskmine sissetulek (bruto) ajavahemikul jaanuar-aprill 2010 oli 14 070,09 krooni kuus. Kostja kontoväljavõttelt (tl.31-37) perioodil 01.04.2010 – 25.04.2011 nähtub, et kontole on laekunud Politsei- ja Piirivalveametilt töötasuna ja töölähetuse päevarahadena ning Eesti Jalgpalli Liidult kohtunikutasuna (arvestamata sõidukulusid) kokku eurodeks ümberarvestatult 11026,97 €, millest tulenevalt tema kuusissetulek on olnud viimase aasta jooksul keskmiselt 848,23 €. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.