KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-

) §-st 46 ning § 61 lg-test 1 ja 3 tulenevalt esitama maksumenetluses kirjalikku teavet OÜ P.R.K. Kinnisvara 3-10-293 maksude arvestamise ja deklareerimise õigsuse kohta perioodil jaanuar 2008 kuni juuli

1. Küsimused, millele tal tuli vastata, olid järgmised: 1) Kas OÜ Pusatec müüs perioodil 2008 jaanuari- kuni juulikuu OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid? Kui vastus küsimusele on jah, siis vastata järgnevatele küsimustele: 2) Kust soetas OÜ Pusatec omakorda [korralduses loetletud] sõiduautod, mis OÜ-le P.R.K. Kinnisvara müüdi? 3) Kuidas OÜ P.R.K. Kinnisvara tellis sõiduautosid OÜ-lt Pusatec ja kes nimeliselt tellis? 4) Kus OÜ Pusatec müügis olevaid sõiduautosid hoidis? 5) Kus ja mille alusel toimus sõiduautode üleandmine OÜ-le P.R.K. Kinnisvara? 6) Kes nimeliselt, millal ja mille alusel vormistas autod ümber Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses? 7) Kuidas toimus autode eest tasumine OÜ-le Pusatec? 8) Mis oli OÜ Pusatec tegevusala, millega äriühing perioodil 2008 jaanuari- kuni juulikuu tegeles? 9) Miks otsustasite OÜ Pusatec maha müüa? 10) Kuidas ja kust leidsite OÜ-le Pusatec ostja? 11) Kellele OÜ Pusatec müüsite (isikute nimed ja kontaktid)? 12) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ka ARK) andmetel on OÜ Pusatec soetanud [korralduses loetletud] sõiduautod OÜ-lt Docs Eesti. OÜ Docs Eesti juhatuse liige on andnud selgitusi, kus ta kinnitab, et ei ole müünud [korralduses loetletud] sõiduautosid OÜ-le Pusatec. Mis on teie seisukohad antud ütlustele? 13) Analüüsides OÜ Pusatec Swedbank EUR [korralduses nimetatud] kontot perioodil 2008 jaanuari- kuni juulikuus selgus, et ettevõte on maksnud erinevatele Saksamaa [korralduses loetletud] ettevõtetele. Mille eest toimusid tasumised eelnimetatud Saksamaa ettevõtetele? Korralduses märgiti, et nimetatud perioodil müüs OÜ Pusatec (uus nimi OÜ Ceroz Borioco) OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid. Kuna K. Läänesaar oli perioodil 30.04.2007 – 01.06.2009 OÜ Pusatec juhatuse liige, tuleb tal kolmanda isikuna anda OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks täiendavat teavet. Kirjaliku teabe esitamise tähtaeg oli 24.11.
2. K. Läänesaar esitas PMTK 05.11.2009 korralduse peale vaide. Maksu- ja Tolliamet rahuldas 06.01.2010 vaideotsusega nr 6-1/602-3 vaide osaliselt ning tunnistas kehtetuks korralduse küsimused 9, 10 ja 11, sest korraldus on selles osas motiveerimata.
3. K. Läänesaar palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada PMTK 05.11.2009 korraldus nr 12.2-3/2987-18 ja mõista vastustajalt välja tema menetluskulud. Põhjendused: Korraldus on vastuolus

§ 61

lg 1 ja lg 2 nõuetega, mille kohaselt võib kolmanda isiku poole pöörduda vaid juhul, kui enne on sama teavet nõutud maksukohustuslaselt ja vaid maksukohustuslase maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks. Vastustajal ei ole õigust nõuda teavet OÜ Pusatec kohta. OÜ Pusatec poolt sõiduautode soetamise andmed ja pangakontol toimuv liikumine ei ole seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrolliga. Jääb selgusetuks, kuidas sattus vastustaja käsutusse OÜ Pusatec pangakonto väljavõte. Tegemist on lubamatu tõendiga, mida ei saa OÜ P.R.K. Kinnisvara maksumenetluses kasutada. Korraldusest ei ilmne kaebaja poole pöördumise põhjus ja milliseid asjaolusid soovitakse kaebajalt saadava teabega kindlaks teha. Kaebajalt nõutud teave ei ole seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara maksude tasumise kontrolliga ja vastustajal ei ole õigust korralduses märgitud teavet kolmandalt isikult nõuda. 2

§ 46

. Riigikohtu määrustes nr 3-31-14-97 ja 3-3-1-30-97 on asutud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine tagab selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane, kuna ei ole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Korraldus ei ole piisavalt motiveeritud. Lisaks on esitatud küsimusi, mille kohta on vastustajal teave olemas. 3. PMTK palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et tulenevalt

§ 10

lg 2 p-st 1, § 11 lg-st 1, § 59 lg-st 1 ning § 61 lg-test 1 ja 2 on kaebajale antud korraldus põhjendatud ja õiguspärane. Tallinna Halduskohtu 29.01.2009 otsuses nr 3-08-2332 on leitud, et

§-st 11 tuleneva uurimiskohustusega on hõlmatud ka vastustaja kohustus kontrollida maksukohustuslase poolt vastustajale esitatud andmete usaldusväärsust. Korralduses märgitud kohustuse täitmine ei ole otseselt seotud sellega, kui usaldusväärseks pidas vastustaja kontrollitava isiku poolt maksumenetluses esitatud väiteid. Seetõttu ei pea korraldus sisaldama motivatsiooni selle kohta, kas vastustajal tekkis kahtlus kontrollitava isiku poolt esitatud väidete usaldusväärsuses. Kuna OÜ Pusatec müüs OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid, mille kohta vastustaja kontrolli teostab, oli vastustaja

§ 11alusel õigustatud kontrollima OÜ P.R.K.

Kinnisvara väidete õigsust korralduse esitamisega tehingute ajal juhatuse liikmeks olnud kaebajale kui isikule, kellel oli võimalik kontrollitava esitatud väiteid tehingute toimumise kohta kinnitada või ümber lükata. On loogiline, et tehingu olemuse väljaselgitamiseks on asjakohane küsitleda tehingu mõlemaid osapooli, kuna vastava müügitehingu asjaolud mõjutavad ilmselgelt kontrollitava äriühingu maksukohustust. Vastustaja ei ole väljunud kontrolli piirest. Korralduses märgitud küsimused on seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara ja OÜ Pusatec vaheliste tehingutega ning seda teavet peaks olema OÜ-l Pusatec võimalik vastustaja nõudmisel alati esitada, olenemata sellest, kumma äriühingu osas kontrolli teostatakse. Kaebaja seisukoht, et vastustajal ei ole õigust nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mida maksukohustuslasel endal ei ole, on väär. Sellisel keelul puuduks igasugune mõistlik põhjendus ja see oleks vastuolus ka menetlusökonoomika põhimõttega. Vastupidisel juhul ei oleks vastustajal võimalik lähtuda maksumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest. Korraldus vastab

§ 61lg 3 nõuetele.

Lisaks on korraldus üheselt mõistetav ning vastab kõigile

§ 61lg-tes 1 ja 2 toodud tingimustele.

1. Tallinna Halduskohtu 12.07.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: Eraldi haldusakti OÜ P.R.K. Kinnisvara poole pöördumise kohta ei ole asjas esitatud, kuid korralduse
2. lõigust nähtub, et informatsiooni sooviti OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks seoses sõiduautode müügiga. Seega on kontrollitava osaühingu poole siiski pöördutud, vastasel korral ei oleks võimalik rääkida sellekohase kontrolli läbiviimisest. Tulenevalt

§-st 11 ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Korraldust ei saa tühistada

§ 61lg3

§ 59

lgst 1 tulenevalt ka kolmandalt isikult saadud teave ja dokumendid ning kolmas isik ei saa dokumentide esitamisest keelduda pelgalt põhjusel, et tema arvates ei ole nende esitamine vajalik. Vaatamata napile sõnastusele on arusaadav, et kaebaja käest sooviti teavet seoses sõidukite soetamise tehingu kontrollimisega vastavas maksumenetluses. See ilmneb küsimuste sisust. Vastustaja kahtles tehingu toimumises ja viitas ühe teise osaühingu juhatuse liikmele, kelle väitel nad sõidukeid OÜ-le Pusatec üldse ei müünud, millest vastustaja võis järeldada, et nimetatud osaühingu poolne sõidukite edasimüümine kontrollitavale maksukohustuslasele ei saanud samuti toimuda. Kui korralduse tekstist on järeldatav, millega seoses see on antud ja maksukohustuslase poole on eelnevalt ka pöördutud, siis ei saa korraldust tühistada pelgalt seetõttu, et maksukohustuslase poole pöördumisega seonduvaid asjaolusid olnuks võimalik detailsemalt kajastada. Kolmandalt isikult teabe nõudmise eelduse täitmine ja eelnev maksukohustuslase poole pöördumine ei tähenda seda, et maksukohustuslaselt oleks pidanud küsima kõiki vastavaid küsimusi täpselt samasuguses sõnastuses. Lähtuda tuleb pöördumise sisust ja antud juhul puudutavad vaidlustatud küsimused sõiduautosid, mille soetamine oli vastustaja seisukohalt küsitav. Järelepärimiste mahu ja sõnastuse osas on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusruum ja sõidukite soetamist puudutava tehingu kontrollimisele suunatud küsimused on nendes piirides. Tulenevalt

§ 11

lg-st 2 ja § 59 lg-st 1 ei pea maksuhaldur kolmandale isikule tehtud korralduses väga põhjalikult selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid asjaolusid nõutud teabe ja dokumentide abil täpselt tõendatakse. Vastustajal on kohustus välja selgitada kõik maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud ja koguda oma seisukohtade õigsuse kinnitamiseks vajalikke tõendeid.

§ 84

sätestatud tehingute tegeliku majandusliku sisu arvestamise põhimõttest lähtuvalt peab vastustaja vajadusel koguma ja hindama ka selliseid tõendeid, mille juriidiline vorm ei kajasta seotust maksukohustuslasega, kuid mille tegelik majanduslik sisu osutab maksukohustuslase seotusele vastavate tehingutega. Vaidlustatud korralduses on

§ 46lg-tes 3 ja 4 nimetatud nõuded täidetud.

Korralduses on vaidlustamisviide ja korraldust on piisavas ulatuses motiveeritud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. K. Läänesaare apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. Põhjendused: 1) Kohus põhjendas ebaõigesti korralduse õiguspärasust tuginedes

§-le 11 ja § 59 lg-le 1. Kuna tegemist on kolmandale isikule tehtud korraldusega, tuleb

§ 11

ja

§ 59

lg-t 1 vaadata koostoimes

§-ga 61. Korraldus on vastuolus

§ 61lg 1 ja lg 2 nõuetega.

Kaebajale teadaolevalt on maksumenetluses kontrollitav OÜ P.R.K. Kinnisvara vastustajale kogu vajaliku teabe esitanud ja kaasaaitamiskohustuse täitnud. Ka kaebaja on vastustajale kinnitanud, et OÜ Pusatec müüs OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid ja kuna tasumine toimus pangakonto kaudu, on tehingud vastustaja poolt ka kontrollitavad. Sõidukid olid ARK-s registreeritud OÜ Pusatec nimel ja see nähtub ka korraldusest (p 12). Seega ei saa olla kahtlust OÜ Pusatec omanikustaatuses ja võimaluses müüa sõiduautosid OÜ-le P.R.K. Kinnisvara. Kolmas isik ei ole maksumenetluses menetlusosaline ja tema koormamine teabe hankimisel ei ole võrreldav maksukohustuslasega, kellel lasub kaasaaitamiskohustus. Kuigi

§ 11kohustab vastustajat asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitama ja vastustajal on selle kohustuse 4

§ 10

lg-s 3 sätestatud põhimõtetega, sh maksumenetluse eesmärgi, isikute õigustega, proportsionaalsuse põhimõttega.

§ 61

lg 2 mõte on raamide seadmine kolmandate isikute asjatule ja piiranguteta tülitamisele. Eelkõige küsitakse ja saadakse teavet maksukohustuslaselt, kelle suhtes menetlust läbi viiakse. Sellist järeldust toetab kaudselt Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-18-10 märgitu, mille kohaselt maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Seega saab vastustaja kolmandalt isikult teavet küsida vaid selles osas, milles ta kas maksukohustuslaselt piisavalt teavet ei saanud või äratab see vastustajas kahtlusi ja seetõttu tekib vajadus kontrollida maksukohustuslase poolt vastustajale esitatud andmete usaldusväärsust. 2) Kolmanda isiku poole pöördumise eeldused ei ole täidetud. Korraldusega nõutud teavet ei ole ega saagi olla OÜ-l P.R.K. Kinnisvara, mistõttu ei ole sellist teavet lubatud nõuda ka kolmandalt isikult seoses OÜ P.R.K. Kinnisvara maksude tasumise kontrolliga. Ebaõiged on kohtu põhjendused küsimuste sõnastuste osas. Kuigi küsimused puudutavad sõiduautosid, ei saa need olla suunatud OÜ Pusatec maksukohustust puudutavatele asjaoludele ning kolmanda isiku poole saab pöörduda vaid juhul, kui enne on sama teavet nõutud maksukohustuslaselt ja seotud teave peab olema puutumuses selle isiku maksukohustusega. Kuigi korraldusest selgub, et väidetava sõiduautode müüja juhatuse tolleaegselt liikmelt soovitakse täiendavalt teavet seoses nende sõiduautode müügiga OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, ei tähenda see, et kaebajale esitatud küsimused oleksid vajalikud ja kohased püstitatud eesmärgi suhtes. Küsimus selle kohta, kellelt OÜ Pusatec sõiduautod soetas, väljub OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrolli raamest ja oleks asjakohane OÜ Pusatec revisjoni või üksikjuhtumi kontrollis. 3) Vastustaja on asjatult koormanud kolmandat isikut küsimustega, mis ei puuduta OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrollimenetlust. Vastustaja on väljunud kontrolli piirest ja korraldus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Küsimused on suunatud hoopis OÜ Pusatec usaldusväärsuse kontrollimisele mujalt allikatest saadud teabe põhjal, mida kinnitavad küsimused nr 12 ja

1. Vastustaja on asunud varjatult kontrollima teise äriühingu tehingute tagamaid, esitamata korralduses vastavaid põhjendusi. Seda, et vastustaja on püüdnud teise äriühingu kontrolli raames saada võimalikult palju teavet ühtlasi ka OÜ Pusatec kohta, näitavad ilmekalt vaideotsusega kehtetuks tunnistatud küsimused nr 9-
2. Küsimused nr 2, 8 ja 12 on ka asjatult koormavad, kuna küsitakse asjaolusid, mis on riiklike registrite kaudu tuvastatavad. Vastustajal on vajadusel võimalus äriseadustiku § 4 lg 5 alusel tutvuda OÜ Pusatec tegevusaladega äriregistri andmete ja/või äriühingu majandusaasta aruande põhjal. Samamoodi saanuks vastustaja kaebajalt küsitud andmeid ARK-st, kelle andmetele korralduses ka tugineti. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud ei OÜ Pusatec võimalust müüa sõiduautosid OÜ-le P.R.K. Kinnisvara ega ka müüdud sõidukite valduse üleminekut viimasele. 4) Korraldusest ei ilmne kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ja milliseid asjaolusid soovitakse temalt saadava teabega kindlaks teha. Korraldusest ei selgu, milleks on täiendavat teavet vastustajale üldse vaja. Samuti ei selgu, millised maksustamisel tähendust omavad asjaolud vajavad kolmanda isiku abil täiendavat kontrollimist. Korraldusest ei tulene, et vastustajal oleks tekkinud mingeid kahtlusi maksukohustuslaselt saadud teabe tõesuses ja paikapidavuses või et maksukohustuslane ei ole avaldanud vastustajale kogu soovitud teavet. Samuti ei nähtu, et teabe nõudmist tingis vajadus kontrollida ja võrrelda maksumaksjalt saadud andmeid. Korralduse andmise põhjust ei ole piisavalt motiveeritud. 5

§-i 46.

§ 46

lg 2 kohaselt peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud, milles peab sisalduma muuhulgas sama paragrahvi lg 3 p 5 järgi haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohus on haldusakti motiveerimise nõuet selgitanud lahendites nr 33-1-14-97, 3-3-1-30-97, 3-3-1-54-03 ja 3-3-1-13-02. Korralduses puuduvad selgitused ja põhjendused, miks on vaja saada kolmandalt isikult teavet teise isiku maksuasjas. Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2003 otsusest nr 2-3/115/03 tulenevalt peab kolmandale isikule

§ 61

lg 1 alusel tehtud korralduses lisaks asjaolule, mille esinemise väljaselgitamiseks temalt teavet saada soovitakse, olema märgitud ka see, millist maksuõiguslikku tähendust see asjaolu, mida soovitakse välja selgitada, omab ja kuidas selle asjaolu esinemine või mitteesinemine saab mõjutada kontrollitava maksumaksja maksukohustust. Korraldusest ei selgu, kuidas kaebajalt nõutav teave aitab välja selgitada kontrollitava isiku maksukohustusega seonduvad asjaolud. Korraldusest ei nähtu, et esitatud küsimused oleks seotud sõiduautode soetamisega. Kolmandalt isikult teabe nõudmine on õigustatud vaid maksu tasumise õigsusega seonduva konkreetse faktilise asjaolu kindlakstegemiseks ja see asjaolu peab mõjutama eeskätt OÜ P.R.K Kinnisvara maksukohustust. Kolmanda isiku poole pöördumise tingivaks asjaoluks ei saa olla üksnes vastustajal lasuv uurimispõhimõte. Vaidlustatud korraldus on motiveerimatuse tõttu õigusvastane. 6) Halduskohus rikkus menetlusnorme. Kohus ei võtnud seisukohta kõikide kaebaja väidete kohta, rikkudes TsMS § 442 lg-t

1. Kohus ei põhjendanud, millist maksuõiguslikku tähendust omab see asjaolu, mida vastustaja välja selgitada soovib, ja kuidas selle asjaolu esinemine või mitteesinemine saab mõjutada kontrollitava maksumaksja maksukohustust. Kohus ei põhjendanud, miks on korralduses OÜ Pusatec kohta esitatud küsimused vajalikud OÜ P.R.K. Kinnisvara menetluses ja millisel õiguslikul alusel on vastustajal võimalik kasutada OÜ Pusatec pangakonto andmeid. Kohus ei võtnud pangakonto väljavõtte kui lubamatu tõendi kohta seisukohta. Kohtuotsuses märgitud vastustaja kahtlus tehingu toimumises korraldusest ei tulene. Korralduses ei ole tuginetud maksuhalduri kahtlusele. Ka kohtuotsusest ei tulene, millele kohus sellise järelduse tegemise tugines. Seega on kohus asunud vastustaja asemel korraldust, mille andmisel vastustaja teostas diskretsiooni, uute motiividega täiendama, kusjuures see järeldus ei puuduta OÜ P.R.K. Kinnisvara maksukohustust. Sellega läks kohus vastuollu HKMS § 19 lg-ga
2. Kohtumenetluses ei saa kohus maksuhalduri asemel hakata kaalutlusõiguse alusel antavaid haldusakte põhjendama (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-49-08, 3-3-1-39-07, 3-3-1-14-00).
3. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, lisades järgmist: Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kolmandalt isikult nõutav teave peaks piirduma selliste andmetega, mida kontrollitav maksukohustuslane ise valdab või mille kohta ta saab tõendeid esitada. Sageli on võimalik maksukohustuslase poolt esitatud raamatupidamisdokumentide ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimine ja neis sisalduvate vastuolude või puuduste kontrollimine vaid nii, et kogutakse tõendeid tehingute toimumise kohta ka tehingu teiselt poolelt või tema esindajalt.

§ 61ei välista selliste andmete küsimist.

Maksuhalduril on tulenevalt

§-dest 61 ja 62 õigus küsida kolmandalt isikult ka küsimusi, mida otseselt maksukohustuslaselt ei küsitud, kuid mis on seotud maksukohustuslaselt küsituga ja omab tähendust asja lahendamisel. Maksukohustuslase poole pöördumise kohustuse eesmärgiks on eelkõige menetluskulude kokkuhoid ja maksukohustuslase ärakuulamisõiguse tagamine. Vastustaja on pöördunud OÜ P.R.K. Kinnisvara poole asjas tähtsust omavate dokumentide esitamiseks ja täitnud

§ 61lg-s 2 sätestatud nõude. Vastustaja möönab, et ärakuulamisõigust ei saa tagada tõendite osas, mida maksukohustuslane ei valda. See aga ei tähenda, et tõen6

§ 61ei välista selliste andmete küsimist.

Tehingu teise poole esitatud andmed kinnitavad maksukohustuslase poolt esitatud tõendite usaldusväärsust või hoopis näitavad, et tehingud tegelikkuses aset ei leidnud, mistõttu ei saa tehingu teise poole esitatavaid andmeid pidada maksumenetluse eesmärgiga mitteseotuks. Tehingute toimumist või mittetoimumist võimaldavad ka tuvastada tõendid, mis näitavad müüja poolt asja omandamisega seotut. Maksuhaldur võib vaidlusalustele küsimustele vastuse saamisel tuvastada, et sõidukid, mille maksukohustuslane omandas, olid müüja omandis ning tehingud tehti tegelikkuses arvetel näidatud viisil (sh arvel näidatud müüjaga), või tuvastada, et sõidukeid müüja omandis ei olnud ning saada teavet, kelle omandis sõidukid enne maksukohustuslase poolt omandamist olid. Seega võivad sellised andmed omada maksustamise seisukohalt tähtsust.

1. Olukorras, kus OÜ Pusatec juhatuse liige oli vahetunud, ei saa õigusvastaseks pidada teabe küsimist kontrollitavate tehingute teise poole asemel tema endiselt esindajalt. Sellisel viisil kolmanda isiku valikut maksuhalduri poolt ei saa pidada õigusvastaseks ja kaebaja õigusi ülemäära piiravaks seetõttu, et vaidluse all olevates küsimustes ei taotleta OÜ Pusatec raamatupidamisdokumentide esitamist, vaid teavet, mida on põhimõtteliselt võimalik esitada dokumentidega tutvumata – kui kaebaja nimetatud teavet ei suuda meenutada, on piisav ka vastus, milles maksuhaldurit sellest teavitatakse.
2. Ringkonnakohtu arvates ei ole

§ 61

lg-s 2 nimetatud piirangu, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, eesmärk kitsendada maksuhalduri poolt kogutava teabe sisu. Tegemist on menetlusnormiga, mis nõuab, et enne teabe küsimist kolmandalt isikult tuleb teavet küsida maksukohustuslaselt endalt. Juhul, kui teabe olemusest tulenevalt ei saa seda maksukohustuslasel endal olemas olla, on võimalik pöörduda teabe saamiseks kohe kolmanda isiku poole. Sätte eesmärk on ära hoida maksuhalduri poolt maksumenetluses kolmandatele isikutele koormavate kohustuste panemine olukorras, kus teda huvitav teave oleks võimalik saada otse maksukohustuslase käest ilma kolmandat isikut koormamata. Maksukohustuslase koormamine maksuhalduri toimingutega on eelistatav muude isikute koormamisele. Tõlgendus, mis eeldaks teabe küsimist igal juhul ka eelnevalt kontrollitavalt isikult, tooks kaasa menetlustoimingute eesmärgipäratuse ja vastuolu

§ 10lg-ga 3.

1. Määrav ei ole asja lahendamisel see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka müüja (OÜ Pusatec, uus ärinimi OÜ Ceroz Borioco) maksustamise seisukohast. Määrav on, et need võivad mõjutada sõidukite ostja maksukohustust.
2. Ekslik on kaebaja seisukoht, et küsimuste nr 2 ja 12 esitamine talle on õigusvastane, kuna teave on saadav ka avalikest registritest. Asja lahendamisel on oluline, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmed ja OÜ Docs Eesti esitatud teave on vastuoluline. Seetõttu võis maksuhaldur kontrollida ka selliselt kättesaadava teabe õigsust.
3. Vastustaja on selgitanud sõidukite müüja pangakonto väljavõtte valduse õiguspärasust ja esitanud ringkonnakohtule ka vastavad tõendeid – PMTK 15.09.2009 korralduse nr 12.23/7547-1 OÜ-le Ceroz Borioco teabe ja dokumentide esitamiseks ning maksuhalduri juurde ilmumiseks, samuti 25.09.2009 korralduse nr 12.-3/7547-2 Swedbank AS-le teabe andmiseks ja 8

§ 61

lg 1 alusel saada ka sellise isiku pangakonto väljavõtet, kelle maksude tasumise õigsust ei kontrollita. Asjaolu, et halduskohus ei võtnud pangakonto väljavõtet puudutava kaebaja väite osas seisukohta, ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis tooks kaasa halduskohtu otsuse tühistamise.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud ning küsimuste sisust ja põhjendustest nähtub, miks korraldus on antud. Maksuhaldur ei pea kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, mida nõutud teabe ja dokumentide abil tõendatakse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on enne kolmandalt isikult teabe küsimist pöördunud kontrollitava maksukohustuslase poole.
2. Vastustaja selgitas halduskohtu istungil, et maksuhalduril oli esitatud tõendite ja vastuoluliste seletuste põhjal tekkinud kahtlus OÜ-ga Pusatec sõlmitud tehingute osas, mis puudutab korralduses nimetatud sõiduautode soetamist. Ringkonnakohus ei leia, et halduskohus oleks asunud ise vaidlustatud korraldust motiveerima, osundades otsuses vastustajal tekkinud kahtlusele tehingute tegelikult toimumise suhtes, kuigi korralduses seda sõnaselgelt ei olnud välja toodud.
3. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et küsimuste nr 2 kuni 7 ning 12 ja 13 osas on vaidlustatud korraldus õiguspärane ning halduskohtu otsus tuleb jätta selle osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Vaidlustatud korralduse küsimuse nr 8 – milline oli OÜ Pusatec tegevusala maksumenetluse raames kontrollitaval perioodil – ei oma maksustamise seisukohalt tähtsust. Need andmed on kättesaadavad avalikest registritest. Lisaks ei saa konkreetsete kontrollitavate tehingute toimumine ja nendega seotud asjaolud nähtuda sellest, milles seisnes muu OÜ Pusatec majandustegevus. Kui vastustaja soovis kolmandalt isikult teada, kas ta tegelikult juhtis äriühingu tegevust või oli etteotsa pandud vaid nn varisikuna, siis oleks tulnud seda ka küsida. Seega selles osas tuleb apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldada ning PMTK 05.11.2009 korraldus nr 12.23/2987-18 küsimuse nr 8 osas tühistada.
5. Kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust vastavalt HKMS § 93 lg-le
6. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud HKMS § 92 lg 2 alusel proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seega tuleb muuta kaebuselt tasutud riigilõivu 250 krooni (15,98 euro) jaotust poolte vahel. Kuna kaebus rahuldatakse kümnest vaidluse all olnud küsimusest ühe osas, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1,598 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 250 kroonist (15,98 eurost) riigilõivust 1,598 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3,20 eurot. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 9