← Eesti

2-11-1465/23

Obsah (5)§ 134§ 135§ 123§ 171§ 176

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Ist

) § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 134

lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas § 134 lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loetletuid.

§ 135

lg 1 alusel võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.

§ 135

lg 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Vastavalt

§ 123

lg 1 teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 29.09.1999 otsuses asjas nr 3-2-1-78-99 selgitanud, et vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Oma 01.03.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-4-07 on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks on lapse huvide kaitse. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. 6

(8)Tsiviilasi nr 2-11-1465 Eeltoodu on kohaldatav ka hooldusõiguse äravõtmisel. Kohus tuvastas, et laps Š K on sündinud XXX.a ja laps A K on sündinud XXX, nende ema on A K, laste isa kohta laste sünniaktides kanne puudub. Eestkosteasutus Narva linn palub võtta A K isikuhooldusõigus täielikult ära laste Š ja A K suhtes, sest laste ema ei täida laste kasvatamis- ja hooldamiskohustust, avaldab lastele kahjulikku mõju ja seab laste suutmatusega täita oma kohustusi ohtu. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Asja materjalidega on tõendatud, et laste ema on jätnud oma lapsed hoolitsuseta, mis ohustab nende kehalist, vaimset kui hingelist heaolu. Tuvastatud on, et lapsed on ema poolt hooletusse jäetud, lapsed asuvad Laste Varjupaigas. Laste ema kulutab lapsetoetused enda äranägemise järgi vaid enda tarbeks, tal on olnud probleeme narkootikumidega. Kohus leiab, et hooldusõiguse põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. A K on kohtule avaldanud, et kõik asjaolud, mis on toodud Narva linna avalduses vastavad tegelikkusele. Seega on laste ema käitumise tõttu ei saa ta laste kasvatamisel ega laste eest hoolitsemisel osaleda, lapsed ema poolt hooletusse jäetud. Laste ema ei ole suutnud oma vanema kohustusi täita võttes arvesse eelkõige lapse huve. Seega on lapsevanem oma vanema õigused jätnud täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Kohus tuvastas, et lapsed pidevalt viibivad Laste Varjupaigas või oma vanaema juures, laste ema ei osale laste kasvatamises, siis on kohtul põhjust eeldada, et muud võimalikud meetmed A K veenmiseks laste eest hoolitsemiseks ja oma eluviisi parandamiseks, ei anna tulemusi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tuleb A K võtta täielikult ära hooldusõigus laste Š K ja A K suhtes.

§ 171

lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. TsMS § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses. Kuna kohus võtab laste Š K ja A K emalt A K täielikult ära hooldusõiguse laste suhtes, siis tuleb

§ 171

lg 1 kohaselt määrata lapsele eestkostja.

§ 176

lg 1 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Vastavalt TsMS § 5631 vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kohtumäärus tuleb saata 10 päeva jooksul peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. VANEMA HOOLDUSÕIGUSE PIIRAMISE TAGAJÄRJED 7

(8)Tsiviilasi nr 2-11-1465 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 123

lg 2 kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. MENETLUSKULUD TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus teeb lahendi laste huvidest lähtudes, siis on õige jätta laste Š K ja A K menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.