Obsah (6)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102§ 120

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-11-6761 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi N. K.`i hagi A. K.

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 102 lg 1, 2, § 120 lg 1 toodud õiguslikel alustel. Vanemate õigused on sätestatud

8 peatükis. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

lg 1).

§ 100

lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1)

§ 102

lg 1, 2 kohaselt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4 Hagile lisatud Sotsiaalkindlustusameti 20.01.2011 tõendist nähtub, et hageja on pensionär, tema pensioni suurus 2010. aastal moodustas xxx krooni (xxx eurot, tl. 11). Samuti on hageja hagiavalduses märkinud, et poolte alaealine laps A. K.a, st kostja, elab valdava aja hageja juures ja on hageja täielikul ülalpidamisel.

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagiavaldusest ja Viru Maakohtu 09.06.2008 kohtuotsusest nähtub, et kostja esindaja S. S. on alaealise lapse A. K.a ema, seega, seaduslik esindaja. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kohus vähendab Viru Maakohtu 09.06.2008 kohtuotsusega nr. 2-07-28898 väljamõistetud elatist ning mõistab elatise välja alates hagi esitamisest, so alates 18. veebruarist 2011 summas 70 eurot kuus, kuni A. K.a (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. xxx.a. kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Johannes Külaots Kohtunik