3-10-1881/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1881 Otsuse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Streltsov’i kaebus Tartu Vanglalt kahju 300 000 krooni hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 14.aprill 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 03.juuni
2. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. 11.03.2010 konvoeeriti Aleksandr Streltsov Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Vastuvõtmisel Tartu Vanglas teostati Aleksandr Streltsovi läbiotsimine, mille käigus võeti ära viltpliiatsid , teip, rohud ja pastakas, millised paigutati isiklike asjade lattu. 18.03.2010 esitas Aleksandr Streltsov Tartu Vanglale kahju 100 000 krooni hüvitamise taotluse. Tartu Vangla 30.07.2010 otsusega nr 3-30/54 jäeti A. Streltsovi kahjuhüvitise nõue mittevaralise kahju osas rahuldamata. Kaduma läinud asjade osas anti kaebuse esitajale täiendavalt aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 18.08.
4. Aleksandr Streltsov puudusi ei kõrvaldanud ning Tartu Vangla 13.09.2010 otsusega nr 3-30/54 jäeti kahjuhüvitise nõue selles osas läbi vaatamata ja menetlus lõpetati haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 3 alusel. 1 19.07.2010.a esitas A.Streltsov Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt kahju 300 000 krooni hüvitamiseks. 29.10.2010 määrusega võttis kohus A.Streltsovi kaebuse Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes menetlusse. Kaebuse põhjendused
5. 20.07.2010 halduskohtusse esitatud kaebuses taotleb A.Streltsov Tartu Vanglalt kahju 300 000 krooni hüvitamist, sellest materiaalne kahju 100 000 krooni äravõetud asjade eest ning mittevaraline kahju 200 000 krooni inimväärikuse alandamise eest. Kaebaja märgib, et materiaalne kahju on talle tekitatud sellega, et 11.03.2011, kui ta toodi etapiga ringkonnakohtu ajaks Tartu Vanglasse, võeti temalt ära ja ei tagastatud talle vanglas mittekeelatud esemed – palvehelmed, ümbrikud, margid, küünelõikuri kaitse, viltpliiatsid, ravisalvid. Kaebaja märgib, et äravõetud asjad olid talle väga vajalikud ja kallid. Kohtuistungil kinnitab kaebaja, et äravõetud asju ei ole ta kätte saanud, neid ei ole Viru Vangla laos ega tema juures kambris. Palvehelmeste ja ravisalvide äravõtmisega tekitatud kahjuks hindab kaebaja 70 000 krooni ning küünelõikuri kaitse, markide, ümbrikute ja viltpliiatsite äravõtmisega tekitatud kahjuks 30 000 krooni.
6. Moraalse kahju osas märgib A.Streltsov, et perioodil 11.03.10-15.03.10 käituti temaga Tartu Vanglas väga halvasti. Läbiotsimise ajal soriti tema dokumentides, midagi aeti segi, midagi rebiti katki. Seejärel kästi kaebajal end paljaks võtta ja üks noor valvur käskis tal paljalt 5 kükki teha. Kaebaja märgib, et sellist väärikuse alandamist ja solvamist pole kaebuse esitaja mitte kunagi elus kogenud. 12.03.2010 jalutama minnes kästi tal võtta ära jalanõud, jope. Kaebuse esitaja ei saanud aru, kas toimus jalutuskäik või korraldati läbiotsimist. Kaebuse esitajale on arusaamatu, miks talle ei antud Tartu Vanglas vegetaarlase toitu ja dieeti, kui tal on seda tervisliku seisundi tõttu vaja. Vastustaja vastuväited
7. Aleksandr Streltsov kannab karistust alates 04.11.2006.a ning on viibinud Tartu Vanglas 11-12-2006-19.02.2007, 08.-19.03.2007, 12.04.-05.11.2007 ja 05.12.2007-16.04.2008, mil ta paigutati Justiitsministeeriumi 07.04.2008 korralduse nr 11-5/4729 alusel ümber Viru Vanglasse. Tartu Vanglasse saabus kaebuse esitaja 11.märtsil 2010 (neljapäeval) kell 14.45 ajutiselt Tartu Ringkonnakohtus 12.märtsil 2010 (reedel) toimuva kohtuistungi ajaks. Tagasi Viru Vanglasse saadeti kaebuse esitaja esmaspäeval, s.o 15.märtsil 2010, Tartu Vanglast lahkus ta kell 8.
8. Tartu Vanglasse vastuvõtmisel 11.03.2010 otsiti kaebuse esitaja läbi, mille kohta koostati protokoll ja temaga kaasas olnud isiklike asjade kohta koostati nimekiri. Asjad anti kaebuse esitajale kambrisse kaasa, peale vildikate, teibi, ravimite ja pastasüdamiku, mis on Tartu Vanglas keelatud ja mis paigutati seetõttu isiklike asjade lattu. Kaebuse esitaja lahkumisel 15.03.2010 saadeti ka need asjad kaebuse esitajaga Viru Vanglasse kaasa. Kaebuse esitajalt ei võetud Tartu Vanglas perioodil 11.-15.03.2010 mitte ühtki isiklikku asja ära, mida tõendab asjaolu, et asjade äravõtmise kohta ei ole koostatud akti ja läbiotsimisprotokollis ei kajastu, et kaebuse esitaja läbiotsimise käigus oleks leitud ja ära võetud mingeid esemeid. Kaebuse esitaja läbiotsimist toimetanud kuuenda üksuse valvur 2 Heiko Saaremetsa 04.11.2010 õiendist nähtub, et küünetangide kaitset, palvehelmeid, ümbrikke ja marke ei võeta kinnipeetavatelt ära ning läbiotsimise käigus dokumente ei loeta, loobita ega lõhuta, küll aga tegi seda kaebuse esitaja ise.
9. Kinnipeetava läbiotsimine vanglasse vastuvõtmisel tuleneb Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (Määruse) § 48 lg-st 1 ja on kohustuslik. Kaebuse esitajat otsis läbi meessoost vanglateenistuse ametnik ja seejuures oli tagatud kaebuse esitaja privaatsus. Kaebuse esitaja peab solvavaks ja väärikust alandavaks asjaolu, et talle jagas korraldusi temast noorem mees, kes „sundis“ teda viis korda kükitama. Viimane väide ei vasta tõele: vanglasse vastuvõtmisel läbiotsimistoimingu käigus tehakse kinnipeetavale ettepanek sooritada lahtiriietatuna viis kükki vanglateenistuse ametniku juuresolekul, et oleks võimalik veenduda selles, et genitaalide ümbrusesse ega tuharate vahele ei oleks peidetud keelatud esemeid ega aineid. Kui kinnipeetav sellest keeldub, saadetakse ta meditsiiniosakonda. Vastustaja on seisukohal, et kükkide tegemine ei riku kaebaja inimväärikust ja on kõige vähem isikut riivav viis veendumaks keelatud esemete puudumises.
10. Kaebaja ei ole nimetanud, milline kahju tekkis talle taimetoidu või „dieedi“ määramata jätmise, samuti ravimite äravõtmise läbi ja vastustaja on seisukohal, et talle ei ole seeläbi üldse kahju tekkinud. Kaebuse esitaja ei ole ka täpsustanud, miks ta oleks pidanud taimetoitu saama või milline dieet oleks tulnud talle määrata. Võttes arvesse, et kaebuse esitajat on üle 90 korra distsiplinaarkorras karistatud, muuhulgas ka selle eest, et viskas toidu koos kausiga toidujagaja suunas, ei usu vastustaja, et kaebuse esitajale sai toitlustamise läbi üldse mingit kahju tekkida ja leiab, et tegemist on ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et raha saada. Kohtu põhjendused ja otsus
11. Aleksandr Streltsov on kohtule esitanud järgmised taotlused: 1) välja mõista Tartu Vanglalt talle tekitatud materiaalne kahju 100 000 krooni läbiotsimisel äravõetud esemete – palvehelmed, ümbrikud, margid, küünelõikuri kaitse, viltpliiatsid, ravisalvid, hüvitamiseks; 2) välja mõista Tartu Vanglalt mittevaraline kahju 200 000 krooni väärikuse alandamise eest
12. Kaebaja väitel ei ole ta 11.03.2010 läbiotsimisel äravõetud esemeid tagasi saanud ja need on kadunud. Kaebaja oletab, et valvurid lihtsalt võtsid need esemed ära, kuna neid ei ole ei vangla laos ega tema juures kambris. Kohus leiab, et kaebaja arusaam antud asjas on ekslik. Vastustaja kinnitusel ei võetud A.Streltsovilt Tartu vanglasse tulekul teostatud läbiotsimise käigus ära ühtegi keelatud asja. Seetõttu ei olnud vangla poolt koostatud ka esemete äravõtmise akti ega kajastu esemete äravõtmist ka läbiotsimise protokollis. Kaebajaga kaasas olnud esemed on antud talle kambrisse kaasa, välja arvatud viltpliiatsid, teip, ravimid ja pastaka südamik, millised paigutati lattu. Vastav asjaolu on tõendatud ärakirjaga kinni peetava isiku asjade nimekirjast (tlk.34). Tartu Vanglast Viru Vanglasse tagasi saatmisel 15.03.2010 saadeti Viru vanglasse ka kõik kaebajaga kaasas olnud esemed, sealhulgas ka need asjad, millised olid Tartu Vanglas paigutatud vangla lattu kui keelatud esemed (tlk.36). Viru Vangla poolt 29.07.2010 väljastatud kinnipeetava kambris olevate varade nimekirja kohaselt on kaebajal kambris nii küünetangid kui palvehelmed (tlk.44 pöördel), seega on alusetu kaebaja väide, et need esemed läksid Tartu Vanglas kaduma. 29.07.2010 kuupäevaga koostatud kinnipeetava laos 3 olevate asjade nimekirja kohaselt (tlk.44) on Viru Vangla laos alates 15.03.2010 kaebaja isiklike asjade hulgas ka Tartu Vanglast saadetud kott plommiga nr 0017072, mis sisaldas nimekirja järgi vildikaid, teipi, rohtusid ja pastakat (tlk.36). Asjaolu, et kaebajal oleks Tartu Vanglasse saabumisel läinud kaduma ümbrikud ja margid, millegagi kinnitatud ei ole. Puuduvad tõendid, et sellised esemed kaebajal üldse olemas olid. Kuna küünetangide kaitse kuulub küünetangide juurde, siis küünetangide kaitse eraldi äravõtmist vastustaja poolt ei pea kohus tõenäoliseks. Läbiotsimist teostanud valvuri H.Saaremetsa poolt 04.11.2010 koostatud õiendi kohaselt ka juhul, kui A.Streltsovil oli kaasas eraldi küünetangide kaitse, ümbrikud ja margid, siis puudus vajadus nende asjade lattu panekuks, veel enam äravõtmiseks. Valvur on ka märkinud, et A.Streltsov ise oli ärritatud ning kortsutas pabereid ja loopis neid laiali (tlk.43). Kohtul puudub alus kahelda vanglaametniku seletuse õigsuses. Seega ei ole tõendatud, et 11.03.2010 Tartu Vanglas teostatud läbiotsimise tulemusena läksid kaduma kaebaja poolt märgitud talle kuuluvad esemed, mis annaksid aluse materiaalse kahju hüvitamiseks.
13. A.Streltsov taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju 200 000 krooni hüvitamist selle eest, et 11.03.2010 läbiotsimisel sundis „piimahabemest valvur“ teda tegema alasti 5 kükki, et 12.03.2010 kästi tal läbiotsimise käigus ära võtta jope ja jalanõud ning et ei antud Tartu vanglas talle dieettoitu. Kaebaja leiab, et nende õigusvastaste toimingutega on alandatud ja solvatud teda. RVastS § § 7 lg 1 kohaselt võib tekkinud kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole toiminud õigusvastaselt ega pole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkunud. VangS § 68 lg 1 lubab julgeoleku tagamiseks vanglas teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud. Määrus § 48 lg 1 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine on kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel. Läbiotsimise eesmärgiks on avastada ning ära võtta keelatud esemed ja ained ning avastada peidikud. Määruse § 47 kohaselt otsitakse isik läbi kas täielikult või mittetäielikult. Isiku täielik läbiotsimine toimetatakse kohas, kus on tagatud isiku privaatsus ja seda toimetavad läbiotsitavaga samast soost isikud. Ka Tartu Vangla kodukorra p 4.1 kohaselt otsitakse vanglasse saabumisel kinni peetav isik esimesel võimalusel täielikult läbi ühes lahtiriietamisega. Täielik läbiotsimine seisnebki selles, et isik peab kõik riided ära võtma. Kaebuse esitaja läbiotsimist teostas kaebajaga samast soost isik ning tagatud oli seejuures kaebaja privaatsus, seega oli täidetud määruse §-s 47 sätestatud nõuded. Kohtuistungil antud selgituste järgi alandas kaebuse esitajat just asjaolu, et teda sundis kükke tegema noor ametnik „kes pole elu näinud“ ning ka see, et kästi just 5 kükki teha. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kaebaja läbiotsimist teostas kaebajast noorem vanglaametnik, ei saa kaebajat alandada või solvata. Kinnipeetaval puudub õigus määrata, kui vana või kui „elukogenud“ peab teda läbiotsiv ametnik olema või milline peaks olema sobilik ja vajalik kükkide arv. Asjaolu, et arv 5 on kaebaja lemmikarv, ei tähenda, et just seetõttu kohustati teda tegema viis kükki. Ainsaks nõudeks on, et läbiotsimist teostav isik peab olema läbiotsitavaga samast soost, antud juhul oli see nõue täidetud. Kohus nõustub, et alasti olles kükkide tegemine võib olla ebameeldiv, kuid seadusest tulenevalt on vanglaametnikul õigus keelatud esemete leidmiseks sellist korraldust anda. Millegagi ei ole põhjendatud kaebaja arusaam, et tema lahti riietamise eesmärk oleks olnud 4 muu, kui veenduda, et kinnipeetav ei varja või ei peida kehaõõnsustes keelatuid esemeid. Kükkide tegemise abil võimalike keelatud esemete tuvastamine isiku jaoks on tema isikut vähem riivav viis, kui tema kehaõõnsuste läbivaatamine.
14. Kaebaja ei ole rahul, et 12.03.2010 jalutuskäigule minnes kästi tal ära võtta jalanõud ja jope. Tartu Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt otsitakse kinni peetav isik peale osakonnast väljumist ja enne sisenemist läbi, selleks on ta kohustatud asetama käed selleks ettenähtud punastele tähistele seinal või muule vanglaametniku poolt osutatud kohale. Vajadusel teostatakse kinni peetava suhtes täielik läbiotsimine koos lahti riietumisega. Seega teostatakse kinni peetava isiku suhtes läbiotsimine ka jalutuskäigule minnes ja sealt osakonda tagasi tulles. Kodukorra kohaselt on lubatud ka sel juhul kinni peetava suhtes läbi viia täielikku läbiotsimist. Antud juhul on kaebaja väitel antud talle korraldus jalanõude ja jope äravõtmiseks, milline korraldus on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega on ka antud juhul kaebaja läbiotsimisel järgitud õigusakte ning vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus.
15. Taimetoidu (vegetaarlase toidu) ja dieedi mittevõimaldamise osas märgib kohus, et dieettoidu määrab kinni peetavale vangla arst. Antud juhul ei ole kaebaja tõendanud, et talle on arsti ettekirjutusega määratud dieettoit või et mingitel isiklikel (näiteks religioossetel) põhjustel on ta taimetoitlane. Ka vastustaja kinnitusel Tartu Vanglal sellised tõendid puuduvad. Ei nähtu ka, et kaebaja oleks vastavate taotlustega Tartu Vangla poole pöördunud ja talle oleks keelduv vastus antud. Arvestades eeltoodut jätab kohus A.Streltsovi kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel tervikuna rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 5