Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kannatanu oli ravikindlustusega hõlmatud isik.
lg 1, 3 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.
lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Antud sätetest ja asjaoludest lähtuvalt on hageja õigustatud kostjalt tagasi saama SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ida-Tallinna Keskhaigla tervisehoiuteenuse osutamise eest tasutud 835.68 eurot (13 075.50 krooni). Hageja peab vajalikuks märkida, et kuna kannatanu P. B.`i ravi ei ole veel lõppenud, siis võib hageja esitada veel eraldi põhinõude suurendamise hagi. Haigekassa tagasinõudeõigus kindlustusjuhtumi põhjustanud isiku vastu tuleneb otseselt seadusest ning hagejal puudub kostja valikul diskretsiooniõigus. Hageja sai jõustunud kohtulahendi järgi kannatanust teada 12.02.2010 Viru Maakohtu 11.02.2010 kirjaga. TsÜS § 150 järgi, kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kuna hageja sai kahju tekitamisest teada 12.02.2010, siis tulenevalt TsÜS § 150, ei ole nõue aegunud. 3-aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema alates 12.02.
lg 1, 3 kohaselt, haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.
lg 1 kohaselt, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Antud sätetest tulenevalt on hageja õigustatud kostjalt tagasi saama SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ida-Tallinna Keskhaigla tervishoiuteenuste osutamise eest tasutud 835,68 eurot. Hageja sai jõustunud lahendi järgi kannatanust teada 12.02.2010 Viru Maakohtu kirjaga ning sellest ajast alates algab ka aegumistähtaeg aegumise kohaldamiseks hagejale. TsÜS § 150 järgi, kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Eeltoodud põhjustel kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja hagisumma . Kuigi kostja kohtuistungile ei ilmunud ,saab kohus otsuse teha tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg.3-le: kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta ,isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Antud asjas on M. T. kohtule 15.12.2010 teatanud(tl 46), et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ei soovi osaleda asja arutamisel kohtuistungil. Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Marge Tamme Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.