2-08-24032/78

2-08-24032 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-24032 Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi P. B.`i hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi Virumaa Pensioniameti kaudu) ja Eesti Energia Kaevandused AS vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2011 Menetlusosalised Hageja: P. B. (IK xxx, elukoht: xxx) L. A. (ÕPS Tartu Ühing, asukoht xxx) Hageja esindaja: H. G. (IK xxx, MTÜ Ida-Virumaa Kutsehaigete Ühingu juhatuse esimees, elukoht Järveküla tee, 64-9, KohtlaJärve) Hageja nõustaja: Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi Virumaa Pensioniameti kaudu, asukoht Tallinna 30, 44313 Rakvere) Kostja: S. A. (volikirja alusel) P. M. (volikirja alusel) Kostja esindajad: Kostja: Eesti Energia Kaevandused AS (Põlevkivi Kaevandamise AS õigusjärglane, RK 10032389, asukoht Jaama 10, 41533 Jõhvi) K. T. (volikirja alusel) Kostja esindaja: Resolutsioon
3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-08-24032, P. B.`i hagis Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi Virumaa Pensioniameti kaudu) ja Eesti Energia Kaevandused AS vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes, menetlus.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
5. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on P. B.`i hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi Virumaa Pensioniameti kaudu) ja Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejal tuvastatud 40% töövõime kaotus, mis on soetud kutsehaigusega. Hageja on töötanud erinevate tööandjate juures alates
6. aastast, 22.03.2007 arstliku ekspertiisi otsusega nr. 335009 määrati kutsehaigusest tuleneva töövõime kaoutse protsendiks 40%. Seoses töövõime langusega ei ole hagejal olnud võimalik töötada alates
7. aastast. Seoses sellega on hagejale tekitatud kahju saamata jäänud töötasuna. Hageja saab pesnioni. Hageja leiab, et seoses kutsehaigusega on Eesti Energia Kaevandused AS (Põlevkivi Kaevandamise AS õigusjärglane) vastutuse määr 64% (hageja on töötanud kostja või kostja õiguseellaste juures kokku 6 573 päeva), Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi ja Virumaa Pensioniameti kaudu) vastutuse määr 36% (hageja on töötanud kostja juures 3 151 päeva), seoses millega palub hageja kostjatelt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks Eesti Energia Kaevandused AS-lt 5 067.82 eurot (79 294.10 krooni) ja Eesti Vabariigilt 2 850.64 eurot ( 44 602.90 krooni). Kohtukulud palus hageja jätta kostjate kanda.
8. juulil 2008 kostja Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi Virumaa Pensioniameti kaudu) esindaja poolt esitatud vastusest nähtub, et kostja hagi ei tunnistanud, kuna hüvitise maksmiseks puudub seadusest tulenev alus. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9. juulil 2008 kostja Eesti Energia Kaevandused AS (Põlevkivi Kaevandamise AS õigusjärglane) esindaja poolt esitatud vastusest nähtub, et kostja hagi ei tunnista, kuna puudub kostja süü hagejale kahju tekitamises. Sellest lähtuvalt on hageja poolt kostja vastu esitatud nõuded põhjendamatud. Kostja palus jääta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10. juunil 2009 esitas hageja esindaja kohtule taotluse meditsiinilise ekspertiisi määramiseks, samuti esitas hageja riigi menetlusabi taotluse. Viru Maakohtu
11. juuli 2009 määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult eskpertiisikulu kandmisest. Viru Maakohtu
12. septembri 2009 määrusega määrati tsiviilasjas komisjoniline kohtuarstlik kompleksekspertiis P. B.`i tervisliku seisundi kindlakstegemiseks ning tema tervisele tervistkahjustavates tingimustes töötamise tagajärjel (erinevate tööandjate juures) tekitatud kahju kindlakstegemiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 03.12.2009 isiku komisjoni ekspertiisiaktist nr. 2 nähtub, et võttes arvesse, et ebatervislikest töötingimustest põhjustatud tervisekahjustused on kujunenud ja süvenenud pikema ajavahemiku vältel ja hageja sagedasi töökohavahetusi, ei ole võimalik hinnata, kas ja millistel töökohtadel töötamine pole põhjustanud ega soodustanud tevisekahjustuse tekkimist ja süvenemist. Samuti ei nähtu ravidokumentidest, et töötrauma oleks P. B.`il olulisi tervisekahjustusi põhjustanud.
13. novembri 2010 kohtuistungil esitas hageja kohtule taotluse uue ekspertiisi määramiseks. Samuti esitas hageja kohtule riigi menetlusabi taotluse seoses ekspertiisi määramisega, vabastamaks teda ekspertiisikulude kandmisest. Hageja esitas avalduse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna soovib pöörduda töötervishoiu arsti poole. Hageja nõustaja ütluste kohaselt võeti hagejale diagnoosi panemisel sellest, et hagejal oli keelatud kaevandusse tööle minna, kuid ta ikkagi läks. Karistuseks selle eest ei määratud talle kutsehaigust. Samas on hagejal olemas kõik kutsehaiguse tunnused. Kostja, Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi Virumaa Pensioniameti kaudu) esindaja S. A. ei nõustunud uue ekspertiisi määramisega, kuna antud asjas on juba tehtud ekspertiis ning hagejal ei ole diagnoositud kutsehaigust. Esindaja sõnul tuleb hagejal pöörduda ekspertiisi otsusega töötervishoiu arsti juurde ning kutsehaiguse tuvastab töötervishoiu arst. Viru Maakohtu
14. detsembri 2010 määrusega jäeti hageja taotlused uue ekspertiisi määramiseks ja riigi menetlusabi saamiseks rahuldamata.
15. mai 2011 kohtuistungil esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna hagejal ei ole õnnestunud tõestada, et tegemist on kutsehaigusega. Tööst põhjustatud haiguse puhul aga seaduse kohaselt hüvitist ei määrata. Hageja palus lõpetada tsiviilasja menetlus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjate Eesti Energia Kaevandused AS (Põlevkivi Kaevandamise AS õigusjärglane) ja Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi Virumaa Pensioniameti kaudu) esindajad nõustusid hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega. Esindajad palusid jätta menetluskulud poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Johannes Külaots Kohtunik