Obsah (5)

§ 24§ 29§ 21§ 36§ 28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2011. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-45289 Tsiviilasi VA, TDLjt ha

§ 24lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega ületanud.

Seega on nõue aegunud.

§ 29lg 3, mille rikkumisele hagejad viitavad ei ole kostja hinnangul kohaldatav.

Alternatiivse vastuväitena kostja leidis, et ehääletuse läbiviimine põhines juhatuse poolt vastuvõetud töökorral. Töökorra punktis 2 on reguleeritud, et e-hääletuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt viis juhatuse liiget. Seega olid juhatuse otsuse vastuvõtmiseks kõik eeldused täidetud. 20.06.2010. a üldkoosoleku otsuste nr 1-3 kehtetuks tunnistamise nõue on kostja arvates põhjendamatu ning protseduurireeglite väidetav rikkumine on paljasõnaline. VA, MTÜ LTR ja TTT nõudes palus kostja menetluse lõpetada, sest loetletud hagejate allkiri hagiavaldusel puudub. Seoses hagi aegumisega palus kostja jätta juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõue läbi vaatamata. Samuti palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda. Kohtuistungil hagejad täpsustasid, et üldkoosoleku läbiviimisel rikuti

§ 21lg 6, 7 nõudeid.

Samuti kostja põhikirja punkte 14 ning 16. Hagejad rõhutasid, et on teadlikult välistanud juhatuse otsuse tühisuse tuvastamise nõude, soovides üksnes selle kehtetuks tunnistamist. Hagejad arvestavad, et MTÜ-sse TF kuuluvad lapsed. Hagejate selgitustel on oluline, et juhatuse umbusaldusavaldus pidanuks toimuma tervikuna kogu juhatuse koosseisu suhtes. Juhatuse liikmete kaupa hääletamine andis nendele juhatuse liikmed, keda umbusaldushääletus otseselt ei puudutanud võimaluse kaasa hääletada ning hääletamistulemusi eeltoodu kaudu juhatuse kasuks muuta. Kostja hinnangul ei riku vaidlusalune juhatuse otsus kostja õigusi. Samuti ei saa nimetatud otsuse kehtetus olla üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluseks, sest juhatuse otsuse kehtetus ei ole tagasiulatuv. Seoses hagiavalduse allkirjastamise problemaatikaga võtsid hagejad VA, MTÜ LTR ja TTT hagi tagasi. Kohtu seisukohad TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Seoses tagasivõtuga jätab kohus VA, MTÜ LTR ja TTT nõuded kostja vastu läbi vaatamata. Kostja taotluse menetluse lõpetamiseks jätab kohus rahuldamata. Järgnevaga võtab kohus seisukoha hageja poolt vaidlustatud juhatuse otsuse kehtetuse suhtes, peatudes pikemalt hagi aegumise problemaatikal. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ETL põhikirja ja seadusega. Eelkõige mittetulundusühingu seaduse (

) vastavate sätetega.

§ 24

lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

§ 24

lg 7 kohaselt paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Vaidlusalune juhatuse otsus võeti vastu 07.05.

1. a, kusjuures hagiavaldus on esitatud 19.09.
2. a. Seega aegumistähtaega selgelt ületades. Nähtuvalt juhatuse e-hääletuse protokollist nr 02/2010 on 05.05.
3. a saadetud juhatuse liikmetele küsimus, kas MTÜ TF võtta vastu ETL liikmeks. Protokolli märgitud tähtaeg 07.05.
4. a on vastamise tähtaeg. Analüüsitavate kuupäevade tähendus on üheselt mõistetav ning protokolli sisuga kooskõlas (toim lk 12). Täiendavalt kohus märgib, et hagi esitamisel vaidlustas hageja mitmeid analoogilise sisuga otsused (toim lk 11, 13 kuni lk 17), kusjuures mitme otsuse kuupäev jääb (toim lk 16 ja 17) aegumistähtaja piiresse. Järelduvalt hageja enda valikust võttis kohus menetlusse üksnes otsuse nr 06/2010 vaidlustamise. Taoline valik ei saanud kostjale olla ettenähtav. Kui kostja oleks tõepoolest juhatuse otsuste kuupäevi moonutanud, oleks seda tehtud ka ülejäänud otsuste osas. Piisav alus e-hääletuse protokolli 06/2010 võltsituse tuvastamiseks kohtul puudub. Juhatuse otsuse avalikustamine kuu aega hiljem,
5. a juunikuus, on aegumistähtaja ennistamise problemaatika. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Seega rakendub aegumistähtaja ennistamine üksnes poole avalduse alusel ning juhul, kui avaldus on esitatud seaduses sätestatud tähtaja piires. Kohus nendib, et aegumistähtaja ennistamise avaldust hagejad ei esitanud. Nõue juhatuse otsuse nr 06/2010 kehtetuks tunnistamiseks on seega aegunud. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (tsiviilasjad nr 3-21-8-07 ja 3-2-1-101-07). Maakohus peab põhjendatuks märkida, et nähtav õiguslik huvi juhatuse juba mainitud otsuse kehtetuks tunnistamiseks hagejatel puudub. Lähtuvalt hagejate selgitustest ei ole nõude eesmärgiks MTÜ TFL väljaarvamine. Nõude eesmärgiks on hageja hinnangul analoogiliste juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamine. Kostja nimetatud arusaam on ekslik. Iga konkreetne otsus muutub kehtetuks üksnes juhul, kui see kehtetuks tunnistatakse. Kohus märgib, et juhatuse otsuse väidetaval kehtetusel puudub seos üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega, sest kehtetus ei ole tagasiulatuv. Arvestades selgituse ajastatust (esitati kohtuvaidluse käigus) on eeltoodu nõude rahuldamata jätmise, mitte nõude läbivaatamata jätmise alus. Lõpuks analüüsib kohus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, keskendudes

§ 21

lg 6 ning § 36 lg 4 väidetavale rikkumisele.

§ 24

lg 1 eesmärgiks on tagada, et üldkoosolekuid viidaks läbi kehtestatud korda järgides. Seadusandja on leidnud, et üldkoosolekute läbiviimisel on oluline järgida teatud minimaalseid protseduurireegleid, mille järgimata jätmine annab huvitatud isikule õiguse ja võimaluse pöörduda otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse.

§ 21lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse.

Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Kohus möönab, et tõendite uurimise käigus selgus, et kostja on hagejatele elektronpostiga saatnud protokolli, mis on toimikus olevast erinev. Kohus arvestab, et dokumendi tähendus on siiski üksnes allkirjastatud protokollil, mis esitati ka algdokumendina. Oma olemuselt on protokoll koosoleku fikseering. Põhjuslik seos otsuse vastuvõtmise ning koosoleku protokollimise vahel puudub.

§ 36

lg 3 kohaselt otsustab majandusaasta aruande kinnitamise üldkoosolek.

§ 36

lg 4 kohaselt kirjutavad kinnitatud majandusaasta aruandele alla kõik juhatuse liikmed. Nimetatud sätteid võrreldes on selgelt järeldatav, et aruande kinnitamine eelneb aruande allkirjastamisele. Seega võivad juhatuse liikmed majandusaasta aruande allkirjastada alles pärast selle üldkoosoleku poolt kinnitamist, mitte enne seda. Hagejate vastupidine arusaam sättest ei järeldu. Kohus märgib, et

§ 36

lg 3 järgi võivad vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest nõuda mittetulundusühingult, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist. Sellist õiguskaitsevahendit hagejad kasutanud ei ole. Audiitori kirjaliku nõusoleku olemasolu eeldus seaduses puudub. Suulise nõusoleku olemasolu on usaldusküsimus ning otsustusõigus, millesse kohus ei sekku.

§ 28

lg 2 järgi võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse kollektiivse tagasikutsumuse tingimust seadus ei sätesta. Asjaolu, et juhatuse umbusaldushääletus toimus üksikliikmete kaupa, seadusest tulenevaid keelde ei riku, nagu seegi, et hääletada sai poolt või vastuhäälega. Kohus möönab, et üldkoosoleku otsus on kehtetu, kui otsuse aluseks olnud informatsioon oli ebaõige, eelkõige juhul, kui vastava informatsiooni valmistas ette ja esitas organile kas mõni tema liikmetest või juriidilise isiku mõni teine organ (nt juhatus). Nimetatud olukord on sõltuvalt asjaoludest võrreldav tehingu tühistamisega eksimuse või pettuse alusel. Nähtuvalt üldkoosoleku protokollist (toim lk 91-92) ei lange küsijate arvates pangaväljavõtted toetuste jagamise osas kokku majandusaasta aruandega. Andmed pealtvaatajate arvu osas on väidetavalt ekslikud, asepresident kasutab raha oma huvides jms. Vaidlusalust aruannet ning hagejate kahtlustusi kinnitavaid tõendeid (nt vaidlusalused pangaväljavõtted) samas esitatud ei ole. Kohtu hinnangul jäid hagejate väited seetõttu paljasõnaliseks. Lähtuvalt tsiviilkolleegiumi selgitustest, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-137-07). Vastavalt kostja põhikirjale on liikmetel õigus esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu ja tema valitavate organite tegevuse kohta ning saada nende tegevuse kohta teda huvitavat informatsiooni. Sihtotstarbeliste toetuste problemaatika on eelkõige lahendatav konkreetse otsuse hagemise kaudu, millega toetusi ebasihipäraselt jagati. Majandusaasta aruanne on nagu iga muugi aruanne dokumenteeritud informatsioon toimunust, mitte otsustus, millega rahalisi vahendeid jagatakse. Lähtuvalt eeltoodust ning pooltel lasuvast tõendamiskoormusest jõudis kohus kokkuvõtva järeldusele, et alus juhatuse ning üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks puudub. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus kostjate menetluskulud hagejate kanda. Lähtuvalt nõuete olemusest on hagejate vastutus solidaarne. Menetluskuude jagamisel kohus arvestab, et hagejad VA, MTÜ LTR ja TTT võtsid hagi tagasi. Seega piirab kohus loetelud hagejate solidaarvastutust selliselt, et see laieneb üksnes nendele kostja menetluskuludele, mis eelnesid asja sisulisele läbivaatamisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar kohtunik