Obsah (4)

§ 101§ 108§ 415§ 113

2-10-37470 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2011. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviila

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale 2 730 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 2 730 kroonist 1000 krooni leppetrahvi katteks, 1 100 krooni käsitlustasu katteks ning ülejäänud 630 krooni arvestati viivise katteks lepingu p 9.3 alusel. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud 1 000 krooni alusetult leppetrahvi katteks ning 630 krooni alusetult viivise katteks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 selgitanud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb

§ 415

lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.

§ 415lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Kohus leiab, et sellest tulenevalt on tühine laenulepingu p 9.5 ning hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu. 7.

§ 415

lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul kostja poolt tasutud 2 730 kroonist arvestada 1100 krooni käsitluskulu katteks laenulepingu p 9.3 alusel ning 1 630 krooni laenu põhiosa katteks. Hageja põhinõue kostja vastu on seega osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2 370 krooni. 2 8.

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 14.07.

1. a kuni 15.11.
2. a laenulepingu p 9.3 alusel määraga 0,3% päevas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 14.07.2008 ning hageja viivisenõue põhikohustuse ulatuses summas 2 370 krooni on põhjendatud.
3. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele
4. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud 64 % ulatuses kostja kanda ja 36 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3