lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale 2 730 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 2 730 kroonist 1000 krooni leppetrahvi katteks, 1 100 krooni käsitlustasu katteks ning ülejäänud 630 krooni arvestati viivise katteks lepingu p 9.3 alusel. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud 1 000 krooni alusetult leppetrahvi katteks ning 630 krooni alusetult viivise katteks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 selgitanud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb
lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.
Kohus leiab, et sellest tulenevalt on tühine laenulepingu p 9.5 ning hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu. 7.
lg 2 kohaselt kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul kostja poolt tasutud 2 730 kroonist arvestada 1100 krooni käsitluskulu katteks laenulepingu p 9.3 alusel ning 1 630 krooni laenu põhiosa katteks. Hageja põhinõue kostja vastu on seega osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2 370 krooni. 2 8.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 14.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.