Käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud alljärgnev viivis: võlasumma (EEK) viivitatud päevade viivis päevas (0,25%) viivise summa 23.02.2010.a arv seisuga (EEK) -22.06.2010.a (EEK) 22.06.2010.a (hagiavalduse esitamise kuupäev) 323 025,85 120 807,56 96 907,76 Lähtudes ülaltoodust AS DnB NORD Liising palub 1. mõista OÜ-lt HT ja TN’lt solidaarselt AS-i DnB NORD Liising kasuks välja võlgnevus summas 330 659,52 Eesti krooni; 2.mõista OÜ-lt HT ja TN’lt solidaarselt AS-i DnB NORD Liising kasuks välja viivis summas 96 907,76 Eesti krooni, arvutatuna 323 025,85 Eesti krooni suuruselt võlasummalt alates 23.02.2010.a kuni hagiavalduse esitamiseni 01.05.2010.a määras 0,25% päevas; 3.mõista OÜ-lt HT ja TN’lt solidaarselt AS-i DnB NORD Liising kasuks välja viivis, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud, s.o on määras 0,25% päevas arvutatuna 323 025,85 Eesti krooni suuruselt võlasummalt kuni vastava võlgnevuse tasumiseni; 4.jätta kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 35 000,00 Eesti krooni, solidaarselt OÜ HT ja TN kanda. Menetluse kestel suurendas hageja viivise nõuet. Kostja vastuväited ( tlk 50). Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta rahuldamata. Kostjad ei vaidlusta, et leping on lõppenud. Liisingueseme ostuhind oli sõlmitud lepingu kohaselt 79 889.56 eurot ilma käibemaksuta, millised on ostuhinna finantseerimise kulud liisingulepingust ei selgu. Märgitud summast tuleks maha arvestada liisingumaksetena tasutud summad. Esimene tasumata arve on -16 2009 aasta maikuu eest. Tasumata osamakseid on 51 674.46 eurot, tasutud on 42 595.22 eurot. Selleks et saada summa mille liisinguvõtja peaks
lg 1 kohaselt hüvitama tuleks ostuhinnast 1 250 000 krooni lahutada tasutud osamaksed summas 666 470.36 krooni. 42595,22 eurot on võrdne 666 470,36 krooniga. Samas hageja väidab oma viimases dokumendis, et arveid on üldse esitatud vaid 608 846,60 krooni koos intressi ja viivistega, osamaksed sellest vaid 492 292,12 krooni so 31 463,20 euro eest. Vahe on 11 132,02 eurot ning kostjatele jääb mõistmatuks, kust selline vahe pärineb, kuivõrd kostjate andmed pärinevad hageja enda poolt esitatud graafikust. Kostjad paluvad võtta arvesse esimest sissemakset, mida esitatud tabelid millegipärast ei kajasta. Kostjad teevad hagejale ettepaneku esitada uued, dokumentaalselt tõendatud arvutused, mis oleksid kooskõlas poolte kokkuleppega. Seni on kogu hageja arvutus ebaõige. Kostjad on endiselt seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et liisingueseme väärtus oleks olnud nii madal kui hageja väidab. Vastupidise tõendamiseks esitavad kostjad Renault Trucks ametliku esindaja ning kasutatud sõidukite vahendajana SEOÜ hindamisakti nr 2011002-001, kus leitakse, et isegi käesoleva hetke seisuga oleks vastava sõiduki hind keskmiselt 60% uue analoogse masina väärtusest ehk 40 000 eurot (625 864 krooni, hind ilma käibemaksuta). Märkusena olgu mainitud, et kostjate poolt koos vastusega esitatud automüügi portaali www.mobile.de väljavõttes esile toodud madalaim hind
kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus asjaolu, üle et pooltevahelised lepingulised suhtes on lõppenud ning liisinguese on 02.09.2009 üle antud liisinguandjale. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt (tlk 1-4) on kostjal I liisingumaksete võlgnevus hageja ees 67 190,37 Eesti krooni, mis koosneb tähtajaks tasumata osamaksest summas 47 048,69 i krooni; tähtajaks tasumata intressimaksest summas 7 633,67 krooni ja tasumata kindlustusmaksest summas 12 508,00 kroon (tlk 142 eurodes väljendatuna). Hageja pöördus valduse taastamiseks tagastusteenust osutuva ettevõtte poole, tasudes 800,00 krooni. Vara võõrandamisest saadud rahasumma (414 634,92 krooni km-
76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt
esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda 5 kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise.
lg 1 ja lg 2 fikseerib, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Hageja ja TN vahel on sõlmitud käendusleping (tlk 9,10) tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I, kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 105 791,91 eurot, s.t 1 655 283,70 Eesti krooni, mis võimaldab hageja nõude rahuldamist solidaarselt kostjaga I.
lg 1 fikseerib, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas dokumentaalne tõend. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõudes arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
§ - le 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja on hinnanud tagasisaadud vara väärtuseks kokku 414 634.92 krooni (arvestatuna käibemaksuta), vara turuväärtus ei kata nõuet kostjate vastu ning hageja on kahju suuruse kujundanud arvestades maha tagasisaadud vara turuväärtuse hageja liisingulepingutest tulenevatest nõuetest. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb 330 659.52 krooni solidaarselt välja mõista lähtudes hageja arvestusest, mida kostja ei vaidlustanud ja tuginedes
§ - le 367 lg 3. Kohus nõustub hageja arvestusega ( tlk 108-109), et jääkmaksumus oli 645 322 krooni ning asja sisulise arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et vara müüdi alla keskmise turuhinna.
§ - le 363, mille punkt 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Liisinguvõtja on
lg 4 kohaselt kohustatud hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Viivise nõue. Üldtingimuste punkt 4.8. sätestab, et kui kostja I hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist 6 liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus ei pea kostjate vastuväiteid viivise suuruse osas põhjendatuks, viivis on kooskõlas
lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole viivis ülemäära ebamõistlik võrreldes kahju suurusega, lisaks on tegemist lepingulise viivisega, mis oli lepingulises suhtes osalevale kostjale nähtuv juba lepingu sõlmimisel. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks vastutavad kaaskostjad menetlusekulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 165 lg 3 kohuaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Liili Lauri Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.