lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Poolte poolt kirjalikult sõlmitud tarnelepingus ei olnud elektriprojekti koostamist ette nähtud. Samas nähtub poolte kirjavahetusest (t. lk 39) ja hageja poolt esitatud arvest (t. lk 33), et pooled olid eraldi kokku leppinud elektriprojekti koostamises. Elektroonilisest kirjavahetusest (t. lk 39) nähtub, et elektriprojekt on koostatud ning see on üle antud kostjale, kuid projekt ei ole väidetavalt allkirjastatud õige projekteerija poolt.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. 25.032010 kostja poolt esitatud teade tasaarvestuse kohta (t. lk 39) ei ole selge. Kostja on elektriprojekti eest hagejale tasunud ning teatest ei nähtu, mis alusel on kostja õigustatud töö eest 2 tasutud raha tagasi nõudma. Kostja ei ole esitanud eelnevalt mingisugust nõuet hageja vastu, mis võimaldaks tasaarvestada oma kohustus hageja ees. Tõendid puuduvad selle kohta, et vaidlusalune projekt oleks tagastatud hagejale või oleks kostja teinud lisa kulutusi elektriprojekti kõlblikuks muutmiseks, mis annaks aluse esitada nõue hageja vastu. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 2 880 krooni ehk 184,07 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on viivise suuruses kokku leppinud tarnelepingu punktis 7, mille kohaselt, kui tellija hilineb maksete sooritamisega on tarnijal õigus nõuda hüvitist 0,5% maksmata summalt või määras, mis korvab tarnijale makse viibimisest tingitud kulutused. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 27.03.2010 kuni 01.10.2010 eest, 189 päeva, summas 2 721,60 krooni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga moodustab viivis põhivõlalt 6 105,60 krooni (2 880 x 0,5 % x 235 päeva = 3 384 krooni + 2 721,60 krooni). Kostja on esitanud taotluse viiviste vähendamiseks.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendad mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja kohustus hageja ees on suures osas täidetud, täitmata on märkimisväärselt väike osa. Käesolevaks ajaks ületab viivis põhivõla suuruse, mida ei saa pidada mõistlikuks. Ka ei ole hageja põhjendanud viiviste väljamõistmist põhinõudest suuremas summas. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt nõutavat viivist tuleb vähendada kuni põhivõla suuruseni, so 184,07 euroni (2 880 krooni). Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 184,07 eurot (2 880 krooni) ja viivis 184,07 eurot (2 880 krooni) ning alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni viivis 0,5 % põhivõlast päevas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.