lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. liisingulepingu üldtingimuste punkti 4.1. kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale liisingulepinguga seonduvaid makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja täitis maksegraafikut kuni 2009 aasta detsembrini.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tasumata liisinguarvetega on tõendatud, et kostja jättis tähtajaks tasumata liisingumaksed 3357,67 eurot, sellest tähtajaks tasumata osamaksed on 2896,02 eurot, tähtajaks tasumata intress 174,50 eurot ning tähtajaks osamaksetelt arvestatud viivis on 287,15 eurot. Üldtingimuste punkti 10.1.3. ja 10.2. järgi oli Hagejal õigus liisinguleping erakorraliselt üles öelda, kuna Kostja oli jätnud tasumata maksegraafiku järgse liisingumakse ning ei täitnud vastavat kohustust ka 14 päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. Üldtingimuste punkti 10.4. kohaselt kohustus Kostja andma liisingulepingu ülesütlemise korral Hagejale viivitamatult üle Vara valduse. Vaidlust ei ole, et kostja andis hagejale vara valduse üle.
lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu ülesütlemisel kuulus vara üldtingimuste punkti 10.5 järgi võõrandamisele. Üldtingimuste punkt 10.
Kohtu arvates vastavad need kulutused keskmistele kohalikele hindadele ega ole ebamõistlikult suured. Kostja ei ole tõendanud hagile esitatud vastuväidet, et ta oleks võõrandanud vara hinnaga 18704,77 eurot. Kohus asub seisukohale, et vara turuväärtuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda üksnes vara pakkumise hinnast, vaid vara müügiprotsessi käigus kujunenud hinnast. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus võõrandmise ajal oli suurem, kui tegelikkuses müüja ja ostja vahelistel läbirääkimistel kujunenud müügihind ning, et nimetatud sõidukit oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Tulenevalt eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale 6816,23 eurot.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 4.8. sätestab, et kui Kostja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras, s.o 0,25% päevas. Kohtule esitatud arvestusest nähtub, et hagiavalduse täpsustamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 4082,82 eurot. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks täies ulatuses välja mõista võlg 6816,23 eurot, viivis 4082,82 eurot ja viivis 0,25% päevas alates 01.02.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.