lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine 2 elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses, s.o 2175 krooni. Lapse vajadusi arvestades on nõue õigustatud. Kostja on tõendanud, et peale poolte ühise lapse on tema ülalpidamisel järgmisest kooselust sündinud alaealine poeg. Seega lasub kostjal kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Hageja on esitanud palgatõendi, mille kohaselt tema neto töötasu kuus on ca 5300 krooni. Kostja on töötuna arvel alates 17.08.2009 ja ei ole tööd leidnud viimase 1,5 aasta jooksul, kuigi esitatud tõendite kohaselt on käinud Tööturuameti kaudu koolitustel. Eeltoodut arvestades osutuks kostja teine laps elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Nimetatud asjaolu on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla
Hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kuid lapse vajadusi ja teisi käsitletud asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata elatise suuruseks 1900 krooni kuus. Eestis kehtib alates 01.01.2011 euro ja määratud elatise suurus moodustab ümberarvestatult 121,40 eurot.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, mida ka hageja on taotlenud. Taotlus on põhjendatud, kuna kostja ei ole tõendanud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist alates 01.09.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lähtudes ülalpidamist õigustatud saama isiku vajadustest ja tavalisest elulaadist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kõigepealt menetluses välja selgitada lapse igakuulised vajadused ja seejärel kummagi vanema varaline seis ning siis otsustada, milline osa jätta kummagi vanema kanda. Varasemalt kehtis põhimõte, et kumbki vanem pidi kandma pool kuludest. Käesoleval ajal antud põhimõte ei kehti. Samas peab kohus põhjendama, miks ta jätab suurema osa kuludest ühe vanema kanda. Maakohus rikkus seadust, kui jättis kostja kanda suurema osa lapse vajadustest (3250/2 = 1625 krooni). Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on üks alaealine laps ja tal on sissetulek töötasu näol. Kostjal puudub töötasu ja tema ülalpidamisel on teine alaealine laps. Ta saab riigi poolt toetust. Tööd ei ole leidnud, kuigi on otsinud. Antud asjaolude juures on arusaamatu, miks on kostja kanda jäetud suurem osa lapse ülalpidamiskuludest. Hageja esindaja täpsustas istungil, et elatist soovitakse saada miinimummääras 2175 krooni. Aluseks tuleb võtta lapse vajadused ja lähtuda elatise väljamõistmisel sellest. Käesoleval hetkel on pool kuludest 1625 krooni, kuid kohus mõistis kostjalt välja 1900 krooni, mis on rohkem kui pool lapse kuludest. Samas asjas esinevate asjaolude ja tõendite alusel oleks tulnud kostja kanda jätta vastupidi väiksem osa elatisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-09 selgitanud, et elatise väljamõistmisel ei või elatis olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega toime tulla ilma riigi abita. Kostja on olukorras, kus ta saab pikka aega riigi poolt abi. 3 Kostja nimel olev kinnistu ei kuulu kostjale ega ole ka kuulunud, kuigi oli tema nimel. Tegemist oli vanemate majaga ja nüüd on selle omanikuks kostja õde M. M., kellele ka see kinnistu kuuluma pidi. Pärast kohtuistungit sai kostja postiga Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti otsuse, mille kohaselt on temal tuvastatud töövõimekaotus 40%. Kostjal tuvastati jala püsiva keskmise raskusastmega funktsioonihäired, mis piiravad tööde valikut. Lisaks on
lg 2 kohaselt mõjuvaks põhjuseks, kus kohus võib elatist vähendada, teise lapse olemasolu vanemal. Kostjal on ülalpidamisel teine laps. Samuti on mõjuvaks põhjuseks vanema töövõimetus. Kostja on 28.01.2011 arsti otsuse alusel töövõimetu. Seega esineb seaduse kohaselt kaks asjaolu, mida peaks kohus arvestama elatise väljamõistmisel. Maakohtu otsusega pandi kostja kanda suurem osa lapse kuludest. Kostja kanda tuleks vastupidi jätta väiksem osa (kui 1625 krooni) lapse vajadustest. Lisaks tuleks antud summat omakorda vähendada, arvestades kahe mõjuva põhjuse olemasolu. Vastus apellatsioonkaebusele
ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealistele lastele.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 2175 krooni. Kuigi elatise vähendamine alla
lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (
lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (
Viidatud normi kohaselt saab alaealise lapse elatise alla miinimummäära vähendamine toimuda üksnes juhul, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Seadusandja nimetab võimalike mõjuvate põhjustena elatise maksmiseks kohustatud vanema töövõimetust ja olukorda, kus elatise maksmiseks kohustatud vanemal on veel mõni laps, kes jääks elatise miinimummääras väljamõistmise korral halvemasse olukorda. Sellised asjaoluid käesoleva vaidluse puhul esinevad. Kostja on osaliselt töövõimetu. Kostja on tööeas, kuid töötu ja arvel ning asja materjalide ning enda väidete kohaselt ei ole tal õnnestunud leida endale tööd, kuigi on läbinud keevitajakursused. Ringkonnakohtu hinnangul saab seda pidada mõjuvaks põhjuseks
Käesoleval juhul esineb ka teine alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära ja selleks on kostjal teise lapse olemasolu, kes elatise väljamõistmise korral jääks seetõttu halvemasse olukorda. 4 Kehtiva
lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades muuhulgas ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole arvestanud tõendeid kooskõlas menetlusnormidega ja on välja mõistnud elatise summas, milleks kostja suuteline ei ole. Ringkonnakohus leiab, arvestades vanemate varalist seisundit ja ülapidamist vajavate isikute arvu, et kostjalt tuleb välja mõista elatis alla miinimummäära suuruses 1000 krooni ja seda alates hagi esitamisest. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt alates 01.09.2009 kuni 29.07.2010. Maakohus on vääralt kohaldanud kuni 1.07.2010 kehtinud
Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus vastavalt
lg-le 1 elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
lg 2 järgi võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Tuvastanud kostja suhtes asjaolud elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ei saanud kohus
lg-st 2 lähtuvalt elatist välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Selle seisukoha on Riigikohus avaldanud 30.05.2007 otsuses nr 3-2-1-57-07. Nimetatud seisukoht ei ole muutunud alates uue
kehtimisest alates 1.07.2010. Ühtlasi eksis maakohus tagasiulatuvalt elatist väljamõistes ka selles, et kuni 30.06.2010 tuli elatis välja mõista lapse ema kasuks ja alates 01.07.2010 alaealise kasuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-10). Samas ei ole nimetatud rikkumine iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuivõrd kohtuotsus selles osas kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Ulvi Loonurm Mart Reino Tiit Kollom 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.