2-10-19163/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-19163 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2011.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi KThagi BBTvastu abielulahutuse nõudes Kohtuistungi toimumise kuupäev 27.01.2011 Menetlusosalised Hageja: KT Isikukood: XXX Elukoht :XXX Eesti Vabariik Kostja: BBT Sünd. XXX Elukoht : XXX KT Kohtuistungil osalenud isikud: RESOLUTSIOON

1. Lahutada BBT(sünd. XXX.a.) ja KT(isikukood XXX) vahel XXX.a. XXXsõlmitud abielu.
2. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 26.04.2010.a.. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja kostjaga XXX sõlmitud abielu lahutada. Pooltel on üks laps : XXX.a.sündinud poeg KRT (isikukood XXX). Last peab üleval ja kasvatab hageja ning hageja soovib, et laps jääks ka pärast lahutust tema juurde. Hageja soovib jätta endale abiellumisel saadud perekonnanime T. Lahutuse põhjusena nimetab hageja kostja ähvardusi ja hageja pidevat hirmu ja tugeva vaimse surve all olemist kostja ees. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde abielu lahutada. 05.mail 2010.a. toimunud kohtuistungil kostja ei nõustunud abielu lahutusega. Kostja kinnitas, et armastab oma naist ja poega ja ei taha neid kaotada. Kohus andis pooltele kaheksakuulise leppimisaja. Kostja teatas kohtule, et kui ta järgmisele kohtuistungile ei tule, siis ta on nõus lahutusega. 27.01.2011.a. kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja selgituste kohaselt ei ole pooled leppinud ja hageja soovib endiselt lahutust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ole tegelikult kunagi koos elanud, kostja on käinud hagejal vaid külas. Hagejas on koos pojaga üksi olnud 2006.a. novembrist. Kohtul on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei soovi varem kantud perekonnanime taastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Maie Seppo kohtunik