← Eesti

2-11-2999/7

Obsah (9)§ 428§ 432§ 164§ 430§ 64§ 661§ 174§ 168§ 150

Tsiviiltoimik 2-11-2999 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinn,Tartu mnt kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn) Kohtunik Raivo Einula Sekretär Merily Mets Osaotsuse kuupäev 14

§ 428lg 1 p 4 alusel.

3. Kooskõlas

§ 432

kohaselt ei või samad pooled samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle 2

(4)Tsiviiltoimik 2-11-2999 kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. MENETLUSKULUD 1. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

  1. Kohtute raamatupidamiskeskusel tagastada ESile pool tema poolt tasutud riigilõivust, so € 31,95 tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS. ASJAOLUD
  3. jaanuaril 2011 esitas ES kohtule hagi AS vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes.
  4. Kohtuistungil
  5. juunil 2011 sõlmisid pooled kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohtule edastati kinnitamiseks poolte allkirjadega kompromissleping. Ühtlasi avaldasid pooled, et nad ei soovi menetlust lõpetavat kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustada ning on teadlikud, et kummagi poole menetluskulu jääb tema enda kanda.
  6. Kompromissi sisu on järgmine: 1) ES on esitanud hagi ühisvara jagamise ja rahalise hüvitise saamise nõudes, summas
  7. 2) Harju Maakohtu 08.02.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-10-50401 on ESilt välja mõistetud elatis AS kasuks summas € 139,
  8. 3) AS kinnitab, et eelpool nimetatud kohtuotsusest tulenev elatise võlgnevus seisuga 14.06.2011.a. on € 2502,18 ning nimetatud võlgnevuse osas ei ole esitatud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse alustamiseks. 4) ESja ASlepivad kokku, et pooled jagavad ühisvara järgmiselt: 5) sõiduauto Renault Clio, reg nr XXX, id-kood XXX , VIN-kood XXX jääb ASainuomandisse. 6) ESi rahalise hüvitise nõude € 3000 ja tema rahalise kohustuse, summas € 2502,12, mis tuleneb tsiviilasjast nr 2-10-50401, suhtes teevad pooled tasaarvestuse. 7) Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes muid varalisi pretensioone, seonduvalt abikaasade ühisvaraga. 8) Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes varalisi pretensioone elatise võlgnevusega, tulenevalt tsiviilasjas nr 2-10-50401 tehtud otsusest, seisuga 14.06.2011.a. 9) Kummagi poole menetluskulud jäävad kulusid kandnud poole enda kanda. 10) Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss kinnitada kohtumäärusega. 11) Hageja palub kanda ½ riigilõivu € 31,95 kanda tema arveldusarvele Swedbangas XXXXXXXXXXXXXX. 12) Pooled loobuvad edasikaebe õigusest. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud 3

(4)Tsiviiltoimik 2-11-2999 lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes poolte ühistest huvidest ning hageja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. 2.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. 3. Ka

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 4. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt

§ 661lg 2 viisteist päeva.

5.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174lg 1-3 sätestatud korras.

6.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 7. Ka

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

  1. Pooled on kohtuistungil 14.06.2011 teatanud, et nad on teadlikud, et menetluskulu (esindajale makstud tasu ja hagejal ka osa riigilõivust) jääb kulutusi teinud poole enda kanda.
  2. Kohus peab põhjendatuks

§ 150lg 2 p 1 kohaselt hagejale tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust.

Hageja tasus 1.03.2011 riigilõivuna € 63,91 oma kontolt nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 Swedbank AS. 10.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.