← Eesti

2-10-60844/6

Obsah (4)§ 405§ 162§ 174§ 376

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-60844 Tsiviila

§ 405lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Ts

MS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks.

§ 162g 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ts

MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 174

lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus selgitab, et kohus ei ole menetlenud hageja 06.03.2011 esitatud nõuet viiviste välja mõistmiseks.

§ 376

lg 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul.

§ 376

lg 2 kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hageja on hagiavalduses nõudnud üksnes põhivõla 19 883 krooni välja mõistmist. Viivisenõude on hageja esitanud alles pärast hagi kostjale kätte toimetamist kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt võib juba esitatud kõrvalnõuet suurendada või vähendada ilma kohtu nõusolekuta, siis kõrvalnõude esmakordset esitamist käsitletakse hagi muutmisena, mida on võimalik teha üksnes kohtu nõusolekul. Kohus leiab, et kõrvalnõude menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist, kuivõrd sel juhul tuleks pooltele kirjalikus menetluses määrata täiendav tähtaeg oma seisukohtade esitamiseks, et kostja saaks esitatud uue nõude vastu end kaitsta. Toodud põhjustel ei nõustu kohus hagi muutmisega ning on menetlenud üksnes esmaselt esitatud põhinõuet. Viivisenõude esitamiseks tuleb hagejal pöörduda kohtusse uue hagiavaldusega. Peeter Pällin Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.