Obsah (8)

§ 621§ 754§ 623§ 172§ 173§ 174§ 757§ 756

2-11-9238 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2011.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-

) § 475 lg 1 p-le 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 754

lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi 2 2-11-9238 vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 5.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.

1. New Yorgi 1958.a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni
2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.
3. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et 17.02.2011.a Rootsi Kuningriigi Stockholmi vahekohtu otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Avaldaja on esitanud kohtule konventsiooni artiklis 4 märgitud nõutavad dokumendid. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni artiklis 5 loetletud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega

§-s 620, § 753 lg-s 2 sätestatud vahekohtu otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud eelpool nimetatud sätetest tulenevaid vastuväiteid avaldusele. 8. Avaldaja on palunud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik ei ole vahekohtu otsust vabatahtlikult täitnud.

§ 172

lg 1 esimene lause näeb üldreeglina ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Ülatoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda kooskõlas

§ 172lg 1 teises lauses sätestatuga.

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (

§ 174lg 3).

3 9. Vastavalt

§ 623

lg-le 6 oleks avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Kuivõrd Harju Maakohtu ülalviidatud 05.05.2011.a määrusega on välja kuulutatud puudutatud isiku pankrot, toimub nõude rahuldamine praegusel juhul eeldatavalt siiski pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Tulenevalt

§ 757

lg-st 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

Indrek Parrest kohtunik 4