TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-415 Otsuse kuupäev 31. mai 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Wasamerk kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu-

§ 1

lg 1 p-st 1 tulenevalt on käibemaksu objektiks käive,

§ 4lg 2 p 1 kohaselt aga ettevõtte osa üleandmisest käivet ei teki.

Kaebuse põhjendused

1. OÜ Wasamerk esitas kohtule kaebuse, mille palub Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (edaspidi Maksuamet) 13.01.2010 maksuotsus (Maksuotsus) tühistada ning välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 44 280 krooni. Kaebuse esitaja märgib, et Maksuotsuses on Maksuamet vääralt leidnud, et Kinnistute müügiga on tegelikult toimunud ettevõtte üleminek. Kaebajale on põhjendamatult määratud tasumisele käibemaks summas 3 200 000 krooni. Maksuotsus ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ja kehtivate õigusaktidega. Kaebajal on õigus Kinnistute müügitehingutelt käibemaks summas 3 200 000 krooni maha arvestada enda maksustatavalt käibelt ning Maksuamet on kohustatud rahuldama kaebaja tagastusnõude.
2. Maksuotsus on vastuoluline seisukohtades OÜ Baltic Furniture kohustuste ülemineku kohta – maksuhaldur on väitnud Maksuotsuses, et kaebaja võttis üle kõik OÜ Baltic Furniture kohustused, samas on ka leidnud, et üle läksid osalised OÜ Baltic Furniture kohustused. Kaebaja märgib, et kinnistute üleandmine ei toonud kaasa ettevõtte üleminekut OÜ-lt Baltic Furniture kaebuse esitajale, mida tõendavad muuhulgas järgnevad asjaolud: kaebaja ei omandanud kinnistuid Kingu 2b, Põltsamaa ja Ilmarise 4, Tallinn ; Kaebaja ei võtnud üle Peeter Lepiku ja Marsena Estate OÜ-ga sõlmitud eellepinguid; Kaebaja ei võtnud üle OÜ-ga Tammsaare Maja sõlmitud koostöölepingut; Kaebaja ei omandanud OÜ Baltic Furniture käibe- ja põhivara ; Kaebaja ei võtnud üle OÜ Baltic Furniture töötajatega sõlmitud töölepinguid; Kaebajale ei ole tulnud üle OÜ Baltic Furniture ärinime kasutamise õigus. Kinnistute müügilepingu sõlmimisega ei tulnud OÜ-lt Baltic Furniture kaebajale üle ettevõte kui tervik (ega ka ettevõtte käitis kui tervik), vaid üksnes konkreetsed Kinnistud ja nendega seotud õigused. Kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, siis Kinnistute müügileping ei toonud kaasa ettevõtte üleminekut.
3. Ettevõtte ülemineku korral tuleb hinnata ka poolte tahet. OÜ Baltic Furniture ja kaebaja tahe ei ole Kinnistute müügilepingute sõlmimisel olnud suunatud ettevõtte kui terviku üleandmisele. Kaebaja leiab, et ettevõtte ülemineku puhul ei ole oluline, mitu kinnistut konkreetselt kaebaja ostis, oluline on asjaolu, kas omandatud kinnistud moodustasid ettevõtte või mitte. Kaebaja on tõendanud, et ta ei ole üle võtnud OÜ Baltic Furniture ettevõttega seotud lepinguid (mh töölepinguid), kahte kinnistut ega käibe- ja põhivara – seetõttu ei ole põhjendatud Maksuotsuse väide OÜ Baltic Furniture ettevõtte ülemineku kohta. 2
4. Maksuotsuses leiab maksuhaldur vääralt, et kaebaja võttis üle OÜ Baltic Furniture laenukohustused. Kaebaja sõlmis tõesti 19.08.2009.a. laenulepingu nr 09064547-JI AS-iga Swedbank, kuid sellega ei võtnud ta üle OÜ Baltic Furniture laenukohustusi panga eest, vaid võttis enda äriühingule laenu Kinnistute ostmiseks.
5. Kaebajale jääb arusaamatuks Maksuotsuses sisalduv väide, et kaebaja omandas OÜ Baltic Furniture nõuded summas 7 700 000 kr. Kaebaja tõesti omandas Baltic Furniture OÜ vastu nõudeid summas 7 700 000 krooni, kuid nende nõuete omandamisega ei omandanud kaebaja OÜ Baltic Furniture kohustusi nõude loovutajate ees, vaid vastupidi –OÜ-l Baltic Furniture tekkis rahaline kohustus kaebaja ees. Kaebajal ei jätku nõude omandamise tulemusena mingeid OÜ-l Baltic Furniture olnud suhteid David Vallneri, Siivo Silvese või AS-iga Gorefield Eesti nagu väidab Maksuotsus. Kaebajal tekkis rahaline nõue OÜ Baltic Furniture vastu, kuid nõude omandamine ei ole kuidagi seostatav ettevõtte üleminekuga. Nõue OÜ Baltic Furniture vastu ei kuulu OÜ Baltic Furniture ettevõtte koosseisu, seega ka nõude üleminek ei saa mõjutada teoreetilist ettevõtte üleminekut.
6. Ka ei tõenda OÜ Baltic Furniture ettevõtte üleminekut asjaolu, et Kinnistutele jäid püsima AS Swedbank kasuks seatud hüpoteek ja ühishüpoteegid. Vastavalt Kinnistute müügilepingu punktile 5.
7. muutsid lepingupooled hüpoteeki ja ühishüpoteekidega tagatavaid nõudeid nii, et hüpoteek ja ühishüpoteek tagasid mitte enam OÜ Baltic Furniture kohustusi, vaid OÜ Wasamerk kohustusi. Taoline hüpoteekidega tagatud nõuete muutmine on tavapärane praktika kinnistute müügil ning selleks vajalik notariaalne toiming on oluliselt odavam ja kiirem, kui hüpoteegi kande kustutamine ja uue hüpoteegikande sissekandmine. Kaebaja on tõendanud, et ta ei võtnud üle OÜ Baltic Furniture laenukohustust Swedbank AS ees, samuti ei ole Kinnistutele jäänud OÜ Baltic Furniture kohustuste tagamiseks hüpoteeke, vaid hüpoteegid tagavad kaebaja kohustusi krediidiasutuse ees. Seega on põhjendamatud väited OÜ Baltic Furniture ettevõtte üleminekust kaebajale.
8. Kuna maksuhaldur on põhjendamatult leidnud, et kaebaja, OÜ Baltic Furniture ja Swedbank AS vahel 21.08.2009.a. sõlmitud Kinnistute müügilepingu sõlmimisega toimus tegelikult OÜ Baltic Furniture ettevõtte (või selle osa) üleandmine kaebajale, on põhjendamatu ka Maksuotsuse järeldus, et kaebaja ei saa kajastada oma 2009.aasta septembrikuu sisendkäibemaksu hulgas OÜ Baltic Furniture poolt 26.08.2009.a. väljastatud arve nr 29026 käibemaksu summas 3 200 000 krooni. Maksuotsuse tühistamisel on Maksuamet kohustatud täitma kaebaja poolt 20.10.2009.a. esitatud tagastusnõude enammakstud käibemaksu tagastamiseks summas 2 950 000 krooni. Lisaks palub kaebaja Maksuotsuse tühistamisel kohustada vastustajat tasuma vastavalt MKS §-le 116 lg 2 ja 117 intressid 0,06% tagastusnõude summalt iga tagastusnõude täitmisega viivitatud päeva eest. Vastustaja vastuväited
9. Vastustaja peab kaebust alusetuks ja põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et 13.01.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/8541-7 esitatud seisukohad on piisavalt motiveeritud. Vastustaja hinnangul on maksuotsus seaduslik, põhjendatud ja ei riku kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja selgitab enda seisukohta alljärgnevalt. 3 Tulenevalt võlaõigusseadusest tähendab ettevõtte üleminek tervikliku majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Sisuliselt maksustamise seisukohast ei ole oluline, kumb variant nendest toimus, kuna mõlemat varianti maksustatakse ühtmoodi.
10. Vastustaja ei ole nõus kaebaja seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole toimunud ettevõtte või selle osa üleandmist. 21.08.2009 sõlmiti Wasamerk OÜ (ostja), OÜ Baltic Furniture (müüja) ja AS Swedbank (hüpoteegipidaja) vahel notariaalselt kümne korteriomandi müügileping. Sisuliselt oli tegemist olukorraga, kus üks ettevõte võõrandas teisele ettevõttele suure enamuse oma likviidsest varast. OÜ Baltic Furniture poolt üleantud majandusüksus säilitas oma identiteedi, kuna selle üksuse tegevus jätkus reaalselt ning seda ei alustatud uuesti. Seega majandustegevus, mis on seotud kinnistute kui ettevõtte osa üleandmisega jätkus Wasamerk OÜ poolt täpselt samamoodi kui see oli eelnevalt OÜ-1 Baltic Furniture toimunud. Tulenevalt OÜ Baltic Furniture kui äriühingu tüübist, olemusest ja tegevuse iseloomust on oluliste kinnistute üleandmisega võimalik ettevõtte osa üleminek, kuna sellisest tehingust muutub oluliselt OÜ Baltic Furniture kui ettevõtte tegevus eelnevaga võrreldes, kuna kõik olulisemad varad anti üle. Sisuliselt anti Wasamerk OÜ-le üle varad valikuliselt sõltuvalt nende varade perspektiivist.
11. Maksuhalduri jaoks maksumenetluses kogutud tõendite hindamisel tekkinud peamisteks ettevõtte või selle osa ülemineku iseloomulikeks näitajateks olid järgmised asjaolud: - OÜ Baltic Furniture oli enne tehingu sõlmimist makseraskustes; - Vaidlusaluse tehinguga võõrandati praktiliselt kogu OÜ Baltic Furniture likviidne vara ja kogu tehingust saadud vahendid, sh maksukohustuse katteks laekunud vahendid kasutati OÜ Baltic Furniture pangakohustuste vähendamiseks; -Wasamerk OÜ on äriregistris registreeritud alates detsembrist 2006.a, kuid uue juhatusega (Siivo Silves) algas Wasamerk OÜ käive alates septembrist 2009.a; - OÜ Baltic Furniture müüs
12. aasta jooksul ka oma ülejäänud kinnisvara; - Wasamerk OÜ ostis muuhulgas neli Tallinnas Kivimäe 22 asuvat korteriomandit, milliste osas on osa ehitustöid tegemata, seega ei ole nendele korteritele antud kasutusluba. Samuti ostis Wasamer OÜ Tallinnas Toome pst. 84 asuva kinnistu, kus asub 1-korruseline maja, majandushoone. Selle hoone osas (seletus 30.10.2009) on käimas detailplaneering; - Wasamerk OÜ ostis korterid, milledest 2-s olid üürnikud. 21.08.2009 lepingu p 2.2.8 oli Wasamerk OÜ sellest teadlik ning vastavalt VÕS § 323 läksid korteriomandite võõrandamisega üle ka üürilepingud; - Wasamerk OÜ pidi teadma OÜ Baltic Furniture majandusraskustest, kuna Wasamerk OÜ teadis, et OÜ-1 Baltic Furniture olid võlad panga ja arendajate eest. Osa lepingus märgitud kinnistute maksumusest (15 miljonit) läks tasaarvestamisele OÜ Baltic Furniture võlgade katteks hüpoteegipidajale (Swedbank), vt 21.08.2009 notariaallepingu punkt 3.
13. Seega pidi Wasamerk OÜ teadma notari juures tehingut sõlmides, et tehingust tuleneva käibemaksu tasumiseks OÜ-1 Baltic Furniture rahalised vahendid puuduvad; - Wasamerk OÜ pidi 4 ostetud korterit lõpuni ehitama ja neile ka kasutusload taotlema, - Wasamerk OÜ kinnitab 21.08.2009 notariaallepingus, et on teadlik kinnisasjade suhtes olevatest eelmärgetest omandiõiguse üleandmise tagamiseks erinevate isikute kasuks, seega võttis Wasamerk OÜ üle ka kinnisasjade omandamisega kinnisasjadega kaasnevad kohustused, mis ei ole tavakäibes tavapärane; - OÜ-1 Baltic Furniture käesoleval hetkel töötajaid enam ei ole, mis viitab ühtlasi asjaolule, et OÜ-1 Baltic Furniture enam tegevust ei ole ning see kinnitab veelgi seisukohta, et 4 Wasamerk OÜ ja OÜ Baltic Furniture vahel toimus ettevõtte või selle osa üleandmise tehing, mis ei jätnud OÜ-le Baltic Furniture samaväärset majandustegevust kui enne vaidlusaluse tehingu tegemist. Eeltoodud punkte ja maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates on maksuhaldur maksuotsuses asunud seisukohale, et Wasamerk OÜ ja OÜ Baltic Furniture sõlmitud tehingu puhul on tegemist ettevõtte osa üleminekuga, mis

§ 4

lg 2 p 1 kohaselt ei ole käive ja eeltoodust tulenevalt ei teki Wasamerk OÜ-1 sisendkäibemaksu deklareerimise õigsust maksustamisperioodil 2009.a september. Kohtu põhjendused ja otsus 12. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Antud asjas on vaidlus selles, kas kaebuse esitaja ja OÜ Baltic Furniture vahel 21.08.2009 sõlmitud kinnistute ja korteriomandite müügilepinguga toimus tegelikult ettevõtte või selle osa üleminek ehk kas oli tegemist näiliku ostu-müügitehinguga. Maksuhaldur on maksuotsuses leidnud, et antud juhul oli tegemist

§ 4

lg 2 p 1 sätestatud ettevõtte üleandmisega, mille puhul OÜ-l Baltic Furniture käivet ei tekkinud ning kinnisasjade müügitehing varjab kinnisasjade kui ettevõtte osa ülevõtmist, mis on kaebuse esitaja poolt tehtud eesmärgiga saada vormilise müügitehingu pealt alusetult sisendkäibemaksu.

1. Kaebuse esitaja deklareeris 2009 septembris sisendkäibemaksu, milles arvestas sisendkäibemaksu hulka ka Baltic Furniture OÜ 28.08.2009 arve nr 29026 alusel käibemaksu. OÜ Baltic Furniture, OÜ Wasamerk ja Swedbank AS (hüpoteegipidaja) vahel oli 21.09.2009 sõlmitud kinnistu ja korteriomandite müügileping, millega kaebuse esitaja ostis OÜ-lt Baltic Furniture 1 kinnistu (Toome pst 84, Tallinn) ja 10 korteriomandit (Tähe tn 105 6 korteriomandit, Kivimäe 22 4 korteriomandit). Kokku oli ostu-müügihind koos käibemaksuga summas 22 700 000 krooni. Müügilepingu p-de 3.2 ja 3.
2. kohaselt kohustus ostja tasuma müüjale 7 700 000 krooni 10 päeva jooksul lepingu sõlmimisest alates ning 15 000 000 krooni ulatuses pidi toimuma tasaarveldus müüja ja ostja vahel tulenevalt lepingu eset koormavate hüpoteegi ja ühishüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingust. 14.

§ 1

lg 1 p 1-s on sätestatud, et käibemaksu objektiks on käive, välja arvatud maksuvaba käive.

§ 4

lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 1 tuleneb, et ettevõtte üleandmine toimub kas lepingu või seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (lg 2). Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (VÕS § 182 lg 2). Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt tuleb hinnata, kas sõlmitud lepinguga läksid kaebajale üle kinnisasjad ja nendega seotud õigused – sõlmiti kinnisasjade müügileping või anti lisaks kinnisasjadele ja nendega seotud õigustele üle ka ettevõtte majandamisega seotud ja 5 majandamist teenivad asjad ja õigused (käibevara, nõuded kolmandate isikute vastu, töölepingud jms) – sõlmiti ettevõtte üleandmise leping.

1. Antud juhul ei tulenenud ettevõtte või selle osa üleminek seadusest ega pole sõlmitud ka poolte vahel ettevõtte või selle osa üleandmise lepingut. Kuid kohus nõustub vastustajaga, et vaatamata vastava lepingu mittesõlmimisele, on kinnistute ostu-müügitehingu varjus tegelikult toimunud ettevõtte osa üleandmise tehing. Kinnistute ostu-müügitehingu puhul on tegemist näiliku tehinguga. Maksuhaldur on seejuures põhjalikult hinnanud ja analüüsinud nii konkreetse tehingu asjaolusid kui tehingutele eelnenud ja järgnenud käitumist äriühingute poolt.
2. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Baltic Furniture (edaspidi Osaühing) omas 21.08.2009 seisuga 13 kinnistut või korteriomandit, millest 11 võõrandas 21.08.2009 kaebuse esitajale. Kaks ülejäänud kinnistut võõrandati Osaühingu poolt samaaegselt, so 03.09.2009 ja 16.09.2009.a. Viru Maakohtu 29.03.2010 jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0964774 lõpetati OÜ Baltic Furniture pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning likvideeriti ja kustutati viimane registrist. Kohtumääruses on välja toodud, et võlgnikul, so Osaühingul seisuga 31.12.2009 varad puudusid. Seega on põhjendatud vastustaja järeldus maksuotsuses, et sisuliselt on antud vaidluse puhul tegemist olukorraga, kus üks ettevõte võõrandas teisele ettevõttele suure enamuse olemasolevast likviidsest varast. Nähtuvalt äriregistri kandest oli Osaühingu põhitegevuseks kinnistute ost-müük ja arendamine. Ka kaebuse esitaja tegevuste loetelus on märgitud kinnisvaratehingud ja – arendus, kinnisvara haldamine ning hooldus. Seega oli kaebuse esitajal võimalik jätkata Osaühingu majandustegevust ülevõetud vara osas seisust, mis selleks ajaks oli kujunenud. Kaks kinnisasja, mis võõrandati hiljem kolmandatele isikutel, ei olnud majanduslikult seotud kaebuse esitaja poolt ostetud kinnisvaraga, mis tähendab, et ostetud kinnisvara osas oli võimalik kaebuse esitajal majandustegevust jätkata ka ilma nende kahe järelejäänud objektita.
3. Seda, et tegelikult oli pooltevahel kokku lepitud ettevõte osa üleminek, tuleneb otseselt ka 21.08.2009 sõlmitud lepingust. Nii on lepingu p 4.2 kohaselt müüja ja ostja kokku leppinud, et lepingu eseme 8 kuni lepingu eseme 11 osas kohustub elamu lõpuni valmis ehitama ja kasutusloa hankima ostja. Lepingu esemed 8 kuni 11 on korteriomandid Kivimäe 8, Tallinnas. Seega võttis kaebuse esitaja üle ka kõik ostetud kinnisvaraga seotud kohustused, ehk Osaühingu ettevõtlusega seotud kohustused. Ka Tartus Tähe 105 asuva kinnisvara osas on lepingus märge, et ostja on teadlik omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kehtivatest eelmärgetest ega soovi vastavate kannete kustutamist kinnistusraamatust, mis tähendab, et ostja võttis üle ka nende kinnisasjadega seotud kohustused. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja võttis üle Osaühingu sellise ettevõtte osa, mis sai iseseisvalt edasi tegutseda kaebuse esitaja omandis ning et ettevõtte osa üleandmisega jätkas OÜ Wasamerk majandustegevust ülevõetud osaga samamoodi kui see oli eelnevalt OÜ Baltic Furniture poolt toimunud või pidi toimuma. Asjaolu, et müügilepinguga ei antud üle Osaühingu käibevahendeid, Peeter Lepiku ja Marsena Estate OÜ-ga sõlmitud eellepinguid, OÜ-ga Tammsaare maja sõlmitud koostöölepingut, ega Osaühingu töötajate töölepinguid, nagu märgib kaebuse esitaja., ei välista ettevõtte osa ülevõtmist. Vastustaja ei ole märkinud, et kaebuse esitaja võttis üle 6 Osaühingu ettevõtluse tervikuna, vaid ainult 21.08.2009 lepingu objektiks oleva vara ja selle vara majandamisega seotud õigused ja kohustused ehk selle varaga seotud ettevõtluse. Töölepinguid ei olnudki kaebuse esitajal võimalik üle võtta, kuna vastustaja poolt esitatud tõendite kohaselt ei olnud osaühing 2009 aasta jooksul kellelegi töötasu maksnud, seega ei omanudki Osaühing töötajaid (tlk. 62-68)
4. Nii kaebuse esitaja kui vastustaja on rõhutanud, et sõlmitud müügilepingu puhul on oluline välja selgitada poolte tegelik tahe. Kaebuse esitaja on kogu maksumenetluse kui ka kohtumenetluse olnud seisukohal, et ta ei ole üle võtnud ettevõtet või selle osa, vaid on omandanud müügitehinguga üksnes kinnistud ning kinnistutega kaasnenud õigused ja kohustused. Vastustaja on märkinud, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik Osaühingu maksuraskustest ning hüpoteekidest ning müügitehinguga taheti vara pankroti eest päästa. Asjaolule, et kaebaja tahteks ei olnud lihtsalt kinnistute ja korteriomandite omandamine, vaid selle tehingu kaudu ettevõtte osa ülevõtmise varjamine ja käibe tekitamine, viitavad võõrandamistehingutele eelnenud tehingud ning isikute vahelised seosed. Nimelt on OÜ Wasamerk sõlminud 2009 juunis ja augustis nõude loovutamise lepingud, millega omandas AS-lt Gorefield Eesti, Siivo Silveselt ja David Vallnerilt rahalised nõuded OÜ Baltic Furniture vastu. Kokku omandas kaebuse esitaja võlanõudeid Osaühingu vastu summas 7 956 249.16 krooni (tlk.12 pöördel, ehk maksuotsuse lk 6). AS-i Gorefield on nõude loovutamise lepingu sõlmimisel esindanud selle juhatuse liige Siivo Silves. Siivo Silves on samas alates 03.11.2009 OÜ Wasamerk ainus juhatuse liige. David Vallner on olnud aga kuni 12.12.2008 OÜ Baltic Furniture juhatuse liige. Seega on võlanõuete loovutamise lepingute osalised või nende esindajad otseselt seotud kas OÜ-ga Wasamerk või OÜ-ga Baltic Furniture. Sellest saab ka järeldada, et kaebuse esitaja on enne ostu-müügilepingute sõlmimist olnud teadlik osaühingu maksevõimetusest ning omandanud teadlikult äriühingutega seotud isikute võlanõuded enne võlgniku pankrotti või likvideerimist. Kaebuse esitaja ja osaühingu vahel sõlmitud Müügilepingu punkti 3.1 kohaselt oli kinnisasjade ostuhind kokku 22 700 000 krooni. Sellest ostuhinnast 7 700 000 krooni pidi kaebaja tasuma müüjale 10 päeva jooksul lepingu sõlmimisest (lepingu p 3.2). Tegelikult kaebuse esitaja Osaühingu arvele 7, 7 miljonit krooni ei kandnud, vaid see summa tasaarveldati kaebuse esitaja ja Osaühingu vahel, mis tähendab, et tasaarveldati ka nõuded, mis sisaldasid käibemaksu. Seega oli kaebuse esitaja teadlik, et Osaühingu arvele raha ei laeku ning viimasel ei ole võimalik käibemaksu tasumise kohustust täita. Arvestades nõude loovutamise lepingute osaliste seotust ei saa pidada juhuslikuks, et kaebuse esitaja omandas eelnevalt nõudeid Osaühingu vastu ligilähedaselt samas summas, millises summas võttis müügilepingus kohustuse Osaühingule tasumiseks.
5. Müügilepingu p 3.3 näeb ette, et müügihinnast 15 000 000 krooni ulatuses tasaarvestatakse müüja ja ostja vahel müüja kohustustega hüpoteegipidaja ees tulenevalt lepingu eset koormavate hüpoteegi ja ühishüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise kokkuleppest. Seega tuleneb lepingust, et ka ülejäänud summat ei kantud ega pidanudki tegelikult kantama kinnisvara müüjale üle, vaid sisuliselt toimus müüja ehk Osaühingu hüpoteegipidaja ees olevate kohustuste üleminek kaebuse esitajale. Ka antud juhul sisaldas tasaarveldamise summa käibemaksu. Kuigi müügilepingu p 5.1 kohaselt muutsid lepingupooled hüpoteeki ja ühishüpoteekidega tagatavaid nõudeid nii, et hüpoteek ja ühishüpoteek tagasid mitte enam Osaühingu kohustusi, vaid kaebuse esitaja kohustusi, ei välista laenulepingu sõlmimine iseenesest seda, et tegelikult oli poolte tahe suunatud 7 Osaühingu tegevuse lõpetamisele ning Osaühingu olemasoleva ettevõtte olulise osa üleandmisele kaebuse esitajale. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et uued lepingud vormistati eesmärgiga varjata ettevõtte osa üleandmist kaebuse esitajale. Oluline on ka asjaolu, et kaebuse esitaja ja AS Swedbank vahel 19.08.2009 sõlmitud laenulepingu p 2.17.2.4 kohaselt kohustus laenusaaja iga tagatiseks oleva kinnistu müügi korral tasuma agendikontole 100% käibemaksuga müügihinnast ning sama lepingu p 2.17.3 kohaselt kohustus laenusaaja mitte nõudma käibemaksu tagastamist peale tagatiseks olevate kinnistute ostu. Laenulepingus lepiti kokku agendikonto lepingu sõlmimises ja agendi nimel konto avamises. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et kuna kaebuse esitaja esitas ikkagi laenulepingus märgitud kokkulepet eirates käibemaksu tagastusnõude, oli kaebuse esitaja eesmärgiks OÜ-ga Baltic Furniture tehingute tegemisel alusetu käibemaksu enammakse tekitamine ja sellest tulenev käibemaksu tagastusnõude esitamine.
6. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on maksumenetluses kogutud tõendeid hinnates leidnud õiguspäraselt, et OÜ Wasamerk ja OÜ Baltic Furniture vahel sõlmitud tehingute puhul on tegemist ettevõtte osa üleminekuga, mis

§ 4lg 2 p 1 kohaselt ei ole käive.

Kuigi tehing oli vormistatud korteriomandite ostu-müügina, oli tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks ettevõtte osa ost-müük. Sellest tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigus OÜ Baltic Furniture nimel 26.08.2009 väljastatud arve alusel kinnisasjade soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 3 200 000 oma maksusutavalt käibelt maha arvata. Maksuotsuses on kohustatud kaebuse esitajat 30 päeva jooksul tasuma käibemaksu 2009 septembrikuu eest summas 3 200 000 krooni. Kohtuistungil maksuhalduri esindaja poolt antud selgituse kohaselt ei tulene kaebuse esitajale kohustust märgitud summa tasumiseks, vaid selle võrra vähendatakse kaebuse esitaja sisendkäibemaksu. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane, puudub ka alus enammakstud käibemaksu tagastamise ja intresside tasumise kohustamiseks. 21. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Samas ei ole kaebuse esitaja õigusabikulude kandmist kohtule ka nõuetekohaselt tõendanud. Eda Muts kohtunik 8